Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-25-2809 vanaduspension summas 813,20 eurot (millest on maha arvatud tulumaks 8,19 eurot) ning puudega vanaduspensioniealise isiku toetus summas 27 eurot. Lisaks on A kohustatud tasuma igakuiselt tütar L 100 eurot elatist. Viljandi Vallavalitsus tasub vastavalt kinnitatud hoolduskulude piirmäärale A hoolduskulud vaid 500 eurot.

3-25-2809 2021. a määrused asjades nr 3-21-1793 ja nr 3-21-1784, Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-21-896; Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-661, Tartu Halduskohtu määrus 3-23-1984). Riigikohus on eelviidatud otsuse nr 3-18-1168 punktides 911 märkinud, et kohalikul omavalitsusel on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest abivajajalt tasu ning sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 16 lg 2 kohaselt tuleb abivajajalt võetava tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada abivajaja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. See kohustus eeldab, et muu hulgas võib kohalik omavalitsus abivajaja omaosaluse kindlaksmääramisel arvestada ka pereliikmete eeldatavat rahalist ülalpidamiskohustust. Seejuures pole eeldatava ülalpidamiskohustuse ja selle ulatuse kindlakstegemine abivajaja omaosaluse määramisel õiguslikult siduv, kuna seadus ei anna omavalitsusüksusele õigust määrata tasu suuruse kindlaksmääramise menetluses kindlaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja selle ulatust. Omavalitsusüksus ei saa haldusaktiga panna ülalpidamiskohustuslasele kohustust teenuse eest tasuda. Tasu saab nõuda üksnes sotsiaalteenuse saajalt, kuid tema omaosaluse kindlaksmääramisel võib kohalik omavalitsus arvestada tema võimaliku elatisenõudega ülalpidamiskohustuslaste vastu. Kohalik omavalitsus peab uurima, kas ülalpeetavad võtavad osa hooldusteenuse arvete tasumisest, ning võib teha neile teatavaks, kui suure osa kuludest nad kohaliku omavalitsuse hinnangul peaksid kandma. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks võivad kaebajad kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks tehtud osa või nende arvates põhjendatud osa hoolduskuludest tasuda. Kui kaebaja peab hooldusteenuse tasumisest osavõttu põhjendamatuks, võib ta lähtuda asjaolust, et vaidlusalune korraldus ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 järgi täitedokument, mistõttu ei saa seda sundtäita.

3-25-2809 Eelnevat aluseks võttes jätab kohus kaebuse läbi vaatamata Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 kooskõlas, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Praegusel juhul tagastab kohus kaebuse § 151 lg 2 p 1 alusel, mistõttu HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt riigilõivu ei tagastata. Seega, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 4 poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.