Rahvastik › Välismaalased

3-24-2343 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2343 See rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-te 6 ja 13 nõudeid, mis tagavad õiguse tõhusale õiguskaitsele. Haldusorgan ei saa tugineda salajastele tõenditele, ilma et isikule oleks võimaldatud nende sisuga tutvuda ja oma seisukohti esitada. Kaebajal on Türgi kodakondsus. Soome andis kaebajale 2002. a-l rahvusvahelise kaitse. Kaebaja on abielus ja tal on lapsed. Kaebaja sai teada, et Soomes elav Türgi kodanik (rahvuselt kurd) oli 2020. a-l Türgi ametivõimudele teinud kaebaja kohta konfidentsiaalse kaebuse, milles andis teada, et kaebaja on PKK liige. Nimetatud mehel on olnud kaebaja Soomes elavate sugulastega pikaaegsed vaidlused. Kaebaja käis 2021. a-l autoga Türgis, kus politsei kaebaja vahistas. Kaebaja oli kaks kuud eeluurimisvanglas. Pärast kahte kuud otsustati, et vangistus ei ole vajalik ja see muudeti koduarestiks. Koduarest kestis kaks kuud ja pärast seda kaebaja vabastati, kuid kehtestati neljakuuline riigist väljasõidu ja lahkumise keeld. Lõpuks kohus otsustas, et kaebaja on süütu. Pärast Soome jõudmist nõudis kaebaja nimetatud mehelt mittevaralise kahju hüvitamist, milline nõue on veel Soome kohtu menetluses. Kuna Türgi kohus vabastas kaebaja süü puudumise tõttu vahi alt, ei ole tõenäoline, et ta on PKK liige või terrorist. KAPO arvamus põhineb andmetel, mis on saadud isikult, kes suhtub kaebajasse vihaga. Kaebajal pole võimalik end kaitsta ning tema inimõiguseid on riivatud. Kaebajal on Türgi kohtuasja dokumendid üksnes türgi keeles, mistõttu ei saa ta neid esitada. Eestis ei ole vandetõlki, kes tõlgiks türgi keelest eesti või inglise keelde.

3(8)

3-24-2343 Kaebajast tuleneva ohu hindamisel on mh tuginetud KAPO 15.07.2024 ettepanekus nr 5431 ja 09.07.2024 salajase tasemega memos nr 5798 toodule. Vaidlustatud otsuses üksikasjaliku argumentatsiooni esitamisele seavad piirid VSS § 1 lg 2 teine lause ja § 30 1 lg 3 ning asjaolu, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks on riigisaladuseks tunnistatud teave. Vaidlustatud otsusest nähtub siiski, et sissesõidukeelu kohaldamise on tinginud kaebajast lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Menetlusosalise õigus tutvuda toimikuga ning saada põhjendatud haldusakt ei ole absoluutne (vt VSS § 33 6 lg 3). Välismaalase Eestis viibimise õiguse piiramine ei ole olulise põhiõiguse piiramine. Vajadus kaitsta riigi julgeolekut, avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust välismaalase siinviibimisest tingitud võimaliku ohu eest, samuti vajadus tagada julgeolekuasutustele võimalus tõhusalt oma tööd teha ning vajalikku teavet koguda, kaaluvad igal juhul üles välismaalase õiguse saada üksikasjalikku tõendusteavet põhjuste kohta, miks tema viibimisõigust piiratakse. Juurdepääsu puudumine salastatud tõenditele ei riku ülemääraselt kaebaja õigusi ega kaalu üles avalikku huvi riigisaladuse kaitse vastu. Kaebaja on saanud oma kaebeõigust realiseerida ning kohus saab esitatud tõendite pinnalt hinnata nii vaidlustatud otsuse õiguspärasust kui ka esitatud kaebuse põhjendatust. Kaebaja väited ja selgitused on üldsõnalised, kaebaja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Jääb selgusetuks, millises süüteos kaebajat Türgis süüdistati ning millise otsuse Türgi kohus tegi. Sissesõidukeelu kohaldamise ajendiks oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja on seotud terrorismi toetamisega.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kaebajale kohaldati sissesõidukeeld VSS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. VSS § 30 1 lg 3 järgi ei avalikustata, sh andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sh menetluses kogutud andmeid ja tõendeid ulatuses, mis on vastuolus VSS § 33 6 lg-s 3 sätestatud eesmärkidega. Lisaks sätestab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 25 lg 2, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs sellele osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele juurdepääsuks on isikul juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Juurdepääsu ei anta teabekandja osale, millega tutvumisel on võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta, millele juurdepääsuks puudub isikul juurdepääsuõigus või teadmisvajadus. Kaebajal ega tema esindajal ei ole riigisaladusele juurdepääsu õigust. Kaebajale teabe avaldamine selle kohta, millist teavet on riigil tema sidemete kohta rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ja tema võimaliku kuulumise kohta kuritegelikku ühendusse, võib kahjustada VSS § 336 lg-s 3 toodud hüvesid. Ka kohtumenetluses ei vaidlustanud kaebaja kohtumäärust, millega kohus piiras kaebaja õigust tutvuda KAPO 09.07.2024 salajase tasemega memoga nr 5798. Kohus tutvus eelnimetatud memoga 31.10.2024. Memos toodud järeldused olid piisavalt ja adekvaatselt põhjendatud. Euroopa Kohus tõi 04.06.2013 otsuses kohtuasjas nr C-300/11 (p-d 57-69) välja, et kui kohtuotsus põhineks asjaoludel ja dokumentidel, millega pooled või üks neist ei ole saanud tutvuda ja mille suhtes nad ei ole seetõttu saanud seisukohta võtta, oleks see põhiõiguse rikkumine tõhusale õiguskaitsevahendile (p 56). Kui siiski erandjuhtudel ei nõustu siseriiklik ametiasutus puudutatud isikule täpselt ja täielikult teatavaks tegema põhjuseid, mis on direktiivi 2004/38 art 27 kohaselt tehtud otsuse aluseks, tuues põhjenduseks riigi julgeolekuhuvid, peab asjassepuutuva liikmesriigi pädeval kohtul olema võimalus – mida ta peab kasutama – rakendada menetlusõiguse vahendeid ja kohaldada menetlusõiguse norme, mis võimaldavad tasakaalustada ühelt poolt legitiimseid riigi julgeolekukaalutlusi seoses 4(8)

3-24-2343 niisuguse otsuse vastuvõtmisel arvesse võetud teabe olemuse ja allikatega ning teiselt poolt vajadust tagada õigussubjektile piisav arvestamine tema kaitseõigustega, nagu õigus olla ära kuulatud ja võistlevuse põhimõte. Praeguses haldusasjas on nimetatud tingimus täidetud. Kaebaja on (sh esindaja kaudu) tutvunud KAPO 15.07.2024 kirjaga nr 5431, milles on selgitatud sissesõidukeelu seadmise vajadusega seotud asjaolusid. Nimetatud teabe alusel on kaebaja saanud realiseerida oma kaebeõigust. Kohus tutvus riigisaladust sisaldava teabega, millele vastustaja vaidlustatud otsuses tugines. KAPO kogutud teabe hulgas ei ole asjassepuutumatut teavet. Põhjendatud on KAPO kahtlus, et kaebaja on seotud terrorismi toetamisega. Kaebaja selgitused Türgis asetleidnud kohtumenetluse kohta on üldsõnalised ning tõendamata. Kohtule ei ole usutavad kaebaja väited osas, et kaebaja ei saanud vastavaid tõendeid kohtule esitada seetõttu, et puudus võimalus tõlkida tõendeid türgi keelest. Vastustaja on analüüsinud vaidlustatud otsuses kaebaja seotust Eestis registreeritud äriühinguga, mille osanik ning juhatuse liige kaebaja on. Vastustaja tõi otsuses asjakohaselt välja, et kaebaja äriühingu majandustegevus on minimaalne ning kaebajal on võimalik äritegevusega tegeleda ka väljaspool Eestit. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud põhjuseid, miks tal on vajalik viibida Eestis seoses äriühinguga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-24-2343 Kaebajat on esindanud õigusteadmistega jurist, kelle puhul võib eeldada piisavaid teadmisi menetluslikes küsimustes. Kui kaebaja leidis, et türgikeelne kohtuotsus võib asja lahendamisel omada tähtsust, oleks ta pidanud esitama kohtule taotluse selle dokumendi tõendina asja juurde võtmiseks. Kaebaja taotlust ei esitanud ning etteheited halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustuse rikkumisele ei ole põhjendatud. Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamist ei tinginud mitte terroriorganisatsiooni liikmeks olemine, vaid tema seotus terrorismi toetamisega. KAPO on pädeva asutusena Siseministeeriumile esitatud dokumentides põhjendanud, missugune on kaebaja tegevusest tulenev oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale ning Siseministeerium on vaidlustatud otsuses sellega arvestanud. Sissesõidukeelu kohaldamine on ennetav meede, kus tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud (VSS § 62 lg 1 viitega VMS § 15 lg-le 1). Kaebaja on kohut eksitanud. Kohtule esitatud türgikeelse otsuse tõlkest nähtub, et sisuliselt on tegemist n-ö prokuratuuri otsusega, mille on kinnitanud kohtunik. Seega ei ole tegemist kohtuotsusega selle tavapärases tähenduses. Selle otsuse analoogiks Eesti õiguses on kriminaalmenetluse seadustiku §-s 200 sätestatud määrus, mis tähendab, et kaebaja suhtes ei ole läbi viidud kohtumenetlust ja kohus ei ole asja sisuliselt arutanud. Kokkuvõtvalt konstateeritakse otsuses üksnes seda, et otsuse tegemise ajal puudusid tõendid kahtlustatavate süüdistamiseks nimetatud tegudes. Samas jääb sellest selgusetuks mh see, millistel asjaoludel tõi kaebaja üle piiri suures koguses sularaha ja vääriskive. Türgi prokuratuuri otsuses ei kajastu selliseid asjaolusid, mis tingiks KAPO hinnangu ja Siseministeeriumi otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise. Menetluses kogutud teave on kaebajale teatavaks tehtud ulatuses, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja side Eestiga piirdub siin asutatud äriühinguga, mille omanik ja juhatuse liige ta on. Muid asjaolusid ei ole kaebaja välja toonud. Tegemist ei ole sissesõidukeelu kehtestamist välistava asjaoluga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2343 tähendust, et Türgis ei ole kaebajat süüdi mõistetud terroristlikku ühendusse kuulumises, terrorikuriteo toimepanemises või kuriteo toimepanemises, mis on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega. Lisaks nähtub kaebaja poolt esitatud Türgi uurimismenetlusega seonduvatest dokumentidest (dtl 115 jj, tõlge dtl 126 jj), et kaebaja suhtes ei ole toimunud kohtumenetlust ja teda ei ole õigeks mõistetud talle süüks pandud tegudes, vaid asjas on uurimine lõpetatud puudulike tõendite tõttu.

7(8)

3-24-2343 nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. Muude kohtuotsuses kajastatud andmete alusel ei ole kaebaja piisavalt identifitseeritav.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.