Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – Y.B (Nigeeria Liitvabariigi kodanik; sündinud xx.xx.xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses 16. veebruari 2026 kohtuistungil
Piirivalveameti taotlus Y.B ning kinnipidamiskeskusesse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba pidada Y.B (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.04.2026.
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida puudutatud isikule kohtukoosseis, kohtumääruse resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendava osa punktid 8–17 inglise keelde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Y.B (edaspidi puudutatud isik) on Nigeeria Liitvabariigi kodanik, kes elas alates 2011. aastast Ukrainas ning kes Ungari kaudu saabus Eestisse 2022. aasta märtsis. Eestisse saabumisel esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse, mis Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 28.04.2022 otsusega1 loeti põhjendamatuks ning see lükati 1
Otsus on kättesaadav kohtute infosüsteemist haldusasja 3-22-1097 toimikust.
tagasi. Lisaks otsustas PPA teha puudutatud isikule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub sundtäitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldada VSS 7 4 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Ehkki puudutatud isik vaidlustas PPA 28.04.2022 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi 3-22-1097), siis jäeti tema kaebus 08.08.2022 otsusega rahuldamata. Sellega lõppes puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Lisaks otsustas halduskohus 08.08.2022 määrusega peatada PPA lahkumisettekirjutuse täitmise menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohtu otsusele esitas puudutatud isik apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 20.09.2022 määrusega tagastas. Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitas puudutatud isik määruskaebuse, mis jäeti 22.11.2022 menetlusse võtmata.
2.PPA 12.10.2022 otsusega kohaldati isiku suhtes järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, regulaarne registreerimine PPA-s, ilmumine ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, elukoha muutmisest või pikemast eemalviibimisest teavitamine, perekonnaseisu muutmine). Puudutatud isik täitis neid kuni 12.12.2023 ning kui PPA kontrollis puudutatud isiku elukohta 19.01.2024, siis teda määratud aadressil ei elanud.
3.PPA kontrollis 15.02.2026 Põhja-Tallinnas tegutsevat hostelit. Hostelis viibis ka puudutatud isik, kes esmalt põgenes üleriietega PPA ametnike eest duširuumi, kust ta aga mõne aja pärast väljus. Esmasel küsitlemisel väitis puudutatud isik, et tema dokumendid (aegunud Nigeeria pass ning Eesti väljastatud varjupaigataotleja tunnistus) on hosteli administraatori käes, kuid hiljem leiti need tema toast. PPA pidas puudutatud isiku VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni kell 11.34, misjärel toimetati ta menetlustoiminguteks kinnipidamiskeskusesse.
4.Puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks esitas PPA 15.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kuni kaheks (2) kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse põhjendused on selle aluste järgi kokkuvõttes järgmised:
4.1.VSS § 23 lg 1 punkt 1 (põgenemisoht) – isik ei lahkunud lahkumisettekirjutuse vabatahtliku tähtaja möödumisel Eestist, st esineb VSS § 6 8 punktis 1 sätestatud alus. Lisaks lõpetas ta 12.12.2023 järelevalvemeetmete täitmise. See vastab VSS § 6 8 punktile 5. PPA 15.02.2026 kontrolli käigus püüdis puudutatud isik tuvastamist vältida ning andis vastuolulisi selgitusi oma registreerimiskäikude ja lahkumiskohustuse mõistmise kohta. Samuti avaldas isik, et ei soovi naasta Nigeeriasse, vaid soovib jääda Euroopasse. Seega saab isiku hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 punkt 6). Isikul puudub kindel elukoht ja raha enda ülalpidamiseks. Ta on varem kehtiva reisidokumendita Schengeni viisaruumis liikunud. Need asjaolud koos näitavad, et põgenemisoht on reaalne ning isiku kinnipidamine väljasaatmiseks vajalik.
4.2.VSS § 23 lg 1 punkt 2 (kaasaaitamiskohustuse rikkumine) – puudutatud isik ei ole teinud piisavalt, et koduriiki naasta. Nigeeria dokumentide taotlemise e-keskkonnas puudus aktiivne taotlus ning isik ei ilmunud saatkonda kohale. Isik mõistis, et passi saab taotleda välisriigis, siis ei pöördunud ta abi saamiseks PPA-sse ega IOM-i. Seeläbi ei ole puudutatud isik täitnud VSS § 26 4 lg 1 punkti 3 kohast kaasaaitamiskohustust (sh reisidokumendi taotlemine ja muu koostöö sunniviisilise lahkumise korraldamisel).
4.3.VSS § 23 lg 1 punkt 3 (dokumentide puudumine) – puudutatud isiku Nigeeria pass kaotas kehtivuse 2015. aastal, mistõttu kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole
2
väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik. Kinnipidamine on vajalik reisidokumendi saamise ja väljasaatmise teostamiseni.
4.4.Järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks nende varasemat eiramist arvestades põhjendatud. Arvestades isiku käitumismustrit, dokumentide puudumist ja varjumisriski, on kinnipidamine proportsionaalne meede, mis on vajalik ettekirjutuse täitmise tagamiseks.
5.PPA jäi 16.02.2026 toimunud kohtuistungil 09.02.2026 esitatud taotluse juurde.
6.Puudutatud isik vaidles 16.02.2026 toimunud kohtuistungil PPA taotlusele vastu ning palus end kinnipidamiskeskusest vabastada. Istungil tõi isik välja, et soovib naasta Nigeeriasse ja on valmis selle jaoks PPA-ga koostööd tegema.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Enne kui kohus analüüsib, kas üldse ja millisel alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks lubatav, siis märgib kohus, et PPA-l oli võimalik asuda puudutatud isikut dokumenteerima juba alates 08.08.2022, kuivõrd kohus ei peatanud haldusasjas 3-22-1097 kohaldatud esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes selle täitmise ehk puudutatud isiku väljasaatmise Eestist. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei keelanud PPA-l kontakteeruda päritoluriigiga ega astuda muid samme, et haldusasja 3-22-1097 lõppemise järgselt oleks puudutatud isiku väljasaatmine võimalik. Nagu Riigikohus 13.11.2020 määruses nr 3-20-349 punktis 13 selgitas, siis eristada tuleb lahkumisettekirjutuse kehtivust ja täitmist (vrd VSS §-d 4, 5 ja § 7 lg 2). Väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemine (kaebaja reisidokumentide hankimine) eeldab lahkumisettekirjutuse kehtivust. /.../ lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine (erinevalt kehtivuse peatamisest) ei takista PPA-d selle täitmist tagavaid meetmeid kasutamast (vt määrus asjas nr 3-3-1-32-15, punkt 11).
8.VSS § 23 lg 1 lubab PPA-l taotleda halduskohtult luba ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks paigutamiseks, kui VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase lahkumist (sh sunniviisilist lahkumist). Isiku kinnipidamine on lubatud eelkõige, kui: esineb välismaalase põgenemise oht (punkt 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (punkt 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (punkt 3). PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist kõigil eeltoodud alustel. Isiku kinnipidamise lubatavuse hindamine VSS § 23 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel
9.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul puudutatud isiku kinnipidamine lubatav VSS § 23 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel. VSS § 23 lg 1 punkti 3 osas on kohtupraktikas välja toodud, et seda tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 15 lg-ga 1. Direktiivi artikkel 15 lg 1 punkt b) sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Analoogiliselt on ka Euroopa Kohus asjas nr C-146/14 (punkt 73) leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lg 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine.
10.Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul ei ole kehtivat reisidokumenti, kuid kohtule ei nähtu, et PPA oleks puudutatud isikule selgitanud, mida oleks isik pidanud reisidokumendi hankimiseks tegema ning kas ja kuidas oleks puudutatud isikul olnud selleks võimalus. 3
Nigeeria saatkonda Eestis ei ole ning kehtivat reisidokumenti puudutatud isikul ei olnud, mistõttu oleks kohtu hinnangul pidanud PPA võtma puudutatud isikule reisidokumendi hankimisel ja tema nõustamisel aktiivsema rolli. Sel põhjusel ei leia kohus, et puudutatud isikule võiks ette heita dokumenteerimis- või kaasaaitamiskohustuse rikkumist.
11.On tähelepanuväärne, et pärast haldusasja 3-22-1097 menetluse lõppemist 22.11.2022 elas puudutatud isik ebaseaduslikult Eestis ning täitis samal ajal PPA 12.10.2022 otsusega 2 kehtestatud järelevalvemeetmeid3. Ometi ei astunud PPA kogu selle aja ühtegi sammu puudutatud isiku väljasaatmiseks või dokumenteerimiseks. Samuti ei nähtu kohtule, et PPA oleks selgitanud või püüdnud abistada puudutatud isikut Eestist lahkumise korraldamisel ning dokumentide hankimisel. Asjaolu, et PPA võis puudutatud isikule anda IOM kontakti, ei ole piisav selleks, et lugeda PPA selgitamiskohustus täidetuks. Sel põhjusel jääb kohtule ka arusaamatuks, milles seisnes PPA järelevalvemeetmete kohaldamise otsuses puudutatud isikule pandud selgitamiskohustus4, kui sisuliselt isikuga tema dokumenteerimisega seotud asjaolusid ei arutatud. PPA-le oli teada, et isikul puudub kehtiv reisidokument ning selle hankimiseks tuleb tal reisida mõnda teise Euroopa riiki, kuhu tal aga kehtiva sissesõidukeelu tõttu liikuda ei ole lubatud. Vaatamata sellele ei nähtu aga kohtule, et PPA oleks reaalselt tundnud huvi, kuidas ebaseaduslikult Eestis viibiv isik end dokumenteerida ja lahkumisettekirjutust täita püüab. Vastupidisel juhul oleks eelduslikult tulnud ka välja see, et puudutatud isikul endal ei ole lahkumiskohustuse täitmiseks reisidokumendi saamine õnnestunud5 ning PPA oleks saanud vajadusel ka abi pakkuda. Viimati alustas puudutatud isik dokumenteerimisprotsessi 2025. aasta septembris6, kuid see protsess jäi pooleli, kuna saatkond soovis, et isik tuleks Poola kohale. Eelnevast tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks PPA taotluses tehtud etteheide, et reisidokumentide hankimiseks ei teinud puudutatud isik piisavalt või ta ei läinud enda dokumenteerimiseks saatkonda kohale. Isiku kinnipidamise lubatavuse hindamine VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel
12.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamisel ka põgenemisohule, sidudes selle järgmiste asjaoludega: 1) puudutatud isik ei lahkunud pärast vabatahtliku tähtaja möödumist (alates 22.11.2022); 2) puudutatud isik ei täitnud järelevalvemeetmeid alates 12.12.2023; 3) puudutatud isiku hoiakud ja ütlused viitavad lahkumiskohustuse täitmise soovimatusele (ei soovi naasta Nigeeriasse, soovib jääda Euroopasse); 4) puudutatud isik püüdis vältida PPA 15.02.2026 isikute kontrolli hostelis 7 ning valetas dokumentide kohta. Lisaks tõi PPA välja, et isikul puudub kindel elukoht ja vahendid enda ülalpidamiseks.
13.Kohus peab esmalt vajalikuks peatuda PPA väidetel, mis puudutavad järelevalvemeetmete kohaldamata jätmist. Puudutatud isik kirjeldas nii küsitlusel 8 kui ka kohtuistungil järelevalvemeetmete täitmisest loobumisega seotud asjaolusid ning nendest nähtub, et puudutatud isik loobus järelevalvemeetmete täitmisest PPA soovitusel. Kuna PPA ei ole sisuliselt puudutatud isikuga kohtumisi dokumenteerinud, esitatud on üksnes järelevalvemeetmete registreerimise lehed9, millest ei nähtu kohtumiste sisu ning arutatud teemad, siis peab kohus usutavaks puudutatud isiku väidet, mille kohaselt sai ta pärast 2
Dtl 13–15. Dtl 17–21. 4 Ilmumine Politsei- ja Piirivalveametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele (VSS § 10 lg 2 punkt 3). 5 Puudutatud isik püüdis dokumenti taotleda 2022. aasta juunis (dtl 34). 6 Dtl 36–40. 7 Dtl 23. 8 Dtl 26–32. 9 Dtl 17–21. 3
4
kehtetute dokumentide tagastamist PPA ametnikust aru, et järelevalvemeetmete kohaldamine on lõppenud. Kohus märgib, et kuna dokumentide hoiule võtmine oli osa kohaldatud järelevalvemeetmetest, siis ei saa välistada võimalust, et dokumentide tagastamisega koos võisidki PPA ametnikud puudutatud isikule järelevalvemeetmete kohaldamisega seonduvalt eksitavat teavet anda. Seega ei käsita kohus järelevalvemeetmete täitmata jätmist, sh senisest elukohast lahkumist ja uuest elukohast teavitamata jätmist, puudutatud isikut iseloomustava negatiivse asjaoluna ega ka asjaoluna, mis võiks viidata põgenemisohule.
14.Küll aga nõustub kohus PPA-ga, et isiku põgenemisohule viitavad nii tema käitumine 15.02.2026 hostelis, kui PPA kontrollis hostelis olevaid isikuid ning isik püüdis end varjata, kui ka puudutatud isiku kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt ei saa ta kodumaale tühjade taskutega naasta, mistõttu peaks Eesti riik või rahvusvahelised organisatsioonid hüvitama talle Eestis viibitud aja10. Lisades viimasele mõttele puudutatud isiku poolt PPA küsitluses avaldatu, mille kohaselt on ta sooviks pigem jääda Euroopasse, ning asjaolu, et ebaseaduslikult Eestis viibides tegi puudutatud isik tööd, siis joonistub puudutatud isiku käitumisest välja muster, mis annab aluse arvata, et kinnipidamiskeskusest vabanedes võib puudutatud isik asuda vältima või takistama enda väljasaatmist Nigeeriasse. Hinnates puudutatud isiku 15.02.2026 PPA-le antud ütlusi, siis nähtub nendest, et puudutatud isik elas Eestis teadmisega, et kuni Ukraina sõja lõpuni ei ole tal kohustust siit lahkuda 11. Nüüd on aga puudutatud isikule teada, et ta ei saa Eestisse jääda ning PPA tegeleb aktiivselt tema dokumenteerimise ja väljasaatmisega, siis ei pruugi puudutatud isik enda väljasaatmist lihtsalt ootama jääda, vaid ta võib proovida siit Schengeni viisaruumi liikumisvabadust ära kasutades mõnda teise Schengeni viisaruumi liikmesriiki liikuda. Lisades eelnevale juurde ka puudutatud isiku sotsiaalse tausta – tegeliku elukoha ja sidemete puudumine Eestis, legaalse sissetuleku puudumine – samuti asjaolud, et ta ei saa kodumaale tühjade taskutega naasta ning puudutatud isikul ei olnud probleeme ebaseaduslikult ilma reisidokumendita mööda Euroopat ringi liikuda, siis ei saa välistada võimalust, et puudutatud isik püüab, vaatamata kohtuistungil antud lubadustele, siiski enda väljasaatmist Nigeeriasse vältida. Seega nõustub kohus, et puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 punktis 6 sätestatud põgenemisohu alus ning põgenemisoht ei ole üksnes teoreetiline.
15.Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus ega võimalda menetluse eesmärke saavutada. Võttes aluseks isikuga seotud isiklikud asjaolud, siis ei saa tema eeldatavasti 2 kuu pikkust viibimist kinnipidamiskeskuses pidada ebaproportsionaalseks. Kui isik teeb koostööd PPA ja Nigeeria saatkonnaga, siis on eelduslikult puudutatud isiku tuvastamine ning ajutise reisidokumendi väljastamine 2 kuu jooksul võimalik.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada puudutatud isik kinni ning paigutada ka kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks (2) kuuks (17.04.2026).
17.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10 11
Kohtuistungi protokoll kell 01:14:48–01:17:58. Dtl 28 algus.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.