lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2353/26

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2353/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2353

Haldusasi

C.K’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1156-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – C.K Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja abikaasa nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

tema

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.03.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1156-1 (dtl 29) tunnistati kehtetuks C.K tähtajaline elamisluba abikaasa juurde. - Otsuse õiguslikuks aluseks on VMS § 146 lg 2, mille kohaselt abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. - C.K abikaasa G.R elamisluba tunnistati kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti 10.07.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1139-1 ning kaebaja abikaasa on nimetatud otsuse vaidlustanud kohtuasjas nr 3-25-2352. - Välismaalase vastuväited ei muuda asjaolu, et talle anti elamisluba abikaasa juurde eesmärgiga elada koos pereelu. Isiku soov elada, töötada ja saada Eestis arstiabi ei ole elamisloa säilitamise aluseks, kui teisel eesmärgil antud elamisloa andmise faktiline alus on ära langenud.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.C.K esitas 16.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1156-1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: - Kaebaja on järginud seadust ja välismaalasele seatud nõudeid. Kaebaja on lõimunud Eesti ühiskonda ja tal on täiskohaga töö. - Kaebaja on [kaebuse esitamise ajal – kohtu märkus] rase ja saab Eesti tervishoiusüsteemist hädavajalikku arstiabi. Koduriigis ei ole tal ligipääsu samaväärsele arstiabile, ravikindlustusele ega töötamise võimalustele. 1(3)

- Kaebajat ei teavitatud õiguslikest ega faktilistest alustest, miks ta elamisluba kehtetuks tunnistati. Kaebajat ei ole ära kuulatud. Kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamine abikaasast tulenevate asjaolude tõttu on ebaproportsionaalne ega järgi individuaalse hindamise põhimõtet.

3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. - Kaebaja ei ole selgitanud, milles tema Eesti ühiskonda lõimumine seisneb. Kuigi kaebajal oli elamisluba juba alates 09.04.2024, on ta asunud ametlikult tööle alles 07.07.2025. - Kaebajale antud elamisluba oli otseselt seotud tema abikaasa tähtajalise elamisloa kehtivusega. Kaebaja elamisluba ei tunnistatud kehtetuks ohukaalutlustel. Olukorras, kus kaebaja abikaasa on Eestist lahkunud, ei ole kaebajal võimalik tähtajalist elamisluba eesmärgipäraselt, pereelu elamiseks kasutada. Kaebaja on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel veidi üle aasta, mille jooksul on ta korduvalt Indias käinud. Kaebaja ei tööta ega õpi Eestis, ta ei oska eesti keelt ning ta ei ole välja toonud, et tal oleks Eestis sõpru või tuttavaid. - Kaebaja selgitused rasedusaegse arstliku kontrolli kohta on asjakohatud. Kaebaja ei ole välja toonud, et Indias oleks rasedusaegne arstiabi saamine võimatu. Kaebaja on elanud kodakondsusjärgses riigis, Indias kuni 29. eluaastani, mistõttu ei saa tal olla raskusi koduriigis töö leidmisel. - Kaebaja kutsuti 15.07.2025 vestlusele, mille eesmärk oli kaebajale tema olukorra tutvustamine ja ärakuulamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud otsus on õiguspärane.
5.Kaebaja Eestis viibimise õiguslik alus oli kaebaja elamisloa liigist tulenevalt otseselt seotud tema abikaasale antud elamisloa kehtivusega. VMS § 146 lg 2 sätestab, et abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. Kaebajale antud elamisloa liik – abikaasa juurde elama asumiseks – välistab elamisloa jätkuva kehtivuse juhul, kui abikaasale antud elamisluba on kehtetuks tunnistatud. Seega kui abikaasa on toime pannud tegusid, mis välistavad tema elamisloa edasise kehtivuse, lõppeb sellega ka kaebajale väljastatud elamisloa kehtivus. Taotledes elamisluba sellisel alusel, mille korral sõltub elamisloa kehtivus teise pereliikme elamisloa kehtivusest, loobub pereliikme juurde elamisloa taotleja ka sellest, et tal oleks võimalik säilitada elamisloa kehtivus juhul, kui tema elamisloa kehtivuse eelduseks olev teise pereliikme elamisluba kehtetuks tunnistatakse. Seetõttu ei pidanud toimuma ka täiendavat individuaalset hindamist, sh kas ohuhinnang on ka kaebaja osas asjakohane. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusest ja 15.07.2025 küsitluse protokollist nähtub ka, et kaebaja kuulati enne haldusakti andmist ära (dtl 30, p 4, samuti dtl 51 jj).
6.Kaebajale ei olnud antud elamisluba mõnel muul alusel, tema abikaasa elamisloa kehtivusest sõltumata. Välismaalase Eestis tähtajaline töötamine peab soodustama Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176). Sellel eesmärgil ei ole kaebaja Eestis elamisluba taotlenud ega PPA kaebaja viibimist sel eesmärgil kontrollinud (vt PPA kinnitus dtl 107). Kaebaja tööleminekuga ei muutunud elamisloa andmise alus, vaid selleks pidanuks kaebaja esitama eraldi taotluse PPA-le, et vastustajal olnuks võimalik kontrollida, kas kaebaja poolt töötamiseks antav elamisluba vastab VMS nõuetele (§ 176 jj). Seetõttu ei ole oluline ka kaebaja lõimumine ühiskonda. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks eesmärgil, et siin on parem meditsiinisüsteem või lihtsam tööd leida. Kohus märgib, et ka Eestis leidis kaebaja sobiva töökoha 2(3)

alles aasta möödumisel, kuna kaebaja sai elamisloa 09.04.2024 (dtl 29), kuid asus Eestis tööle alles 07.07.2025 (dtl 108). India oli aga kaebaja koduriik kuni kaebaja 29. eluaastani, mistõttu ei saa kaebajal olla koduriigis selliseid raskusi töö leidmisel, et Eesti Vabariigil tekiks kohustus anda kaebajale kui välismaalasele Eestis viibimisalus.

7.Elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei ähvarda kaebajat ka pereliikmetest lahutamine, kuivõrd kohtuasjas nr 3-25-2352 ei antud kaebaja abikaasale esialgset õiguskaitset Eestis viibimiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2025 määrus) ning abikaasa on naasnud Indiasse. Seega saab kaebaja oma abikaasaga pereelu jätkata Indias. Kaebaja on enne 17.08.2025 samuti Indiasse naasnud (dtl 118). VMS § 13 kohaselt peab välismaalase Eestis viibimine olema kooskõlas avalike huvidega. Kaebajal oli kehtiv elamisluba abikaasa juurde pereelu jätkamise eesmärgil. Kui kaebajal Eestis pereelu ei ole, ei ole tema viibimine Eestis eesmärgipärane ega seega kooskõlas avalike huvidega. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust pereelu eesmärgil antud elamisloa säilitamiseks, kui kaebaja Eestis pereelu ei ela ning ta soovib siin viibida mõnel muul eesmärgil.
8.Välismaalasel võib olla subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mis on avalikust huvist kaalukam, erandlikel asjaoludel, kui muul juhul satub ohtu välismaalase elu, tervis või inimväärikus, samuti õigus perekonnaelule. Ka juhul, kui kaebaja kodukohas ei ole piisav arstiabi tagatud, on kaebajal võimalik paikneda koduriigis ümber või taotleda rahvusvahelist kaitset meditsiiniabi saamise eesmärgil esimeses, koduriigile lähimas turvalises riigis. Kaebaja on kinnitanud ka oma piirkonnas avaliku sünnitusabi olemasolu, vaatamata selle alarahastatusele ja ülekoormatusele (dtl 118).
9.Kaebaja peamiseks sooviks on jätkata Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi hüvede kasutamist, samas ilma Eestis oma abikaasaga pereelu elamata. Kaebaja soov jätkata senist elukorraldust Eestis ei ole kaalukam avalikust huvist, et Eestis viibiksid üksnes välismaalased, kelle siinviibimine aitab kaasa Eesti arengule. Kaebajale ei ole tekkinud tema välismaalase staatust arvestades õigustust Eestis viibimiseks (riive perekonnaelule vms), mis kaaluks avaliku huvi üles.
10.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja