lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-426/2

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-426/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
936
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-426

Haldusasi

W.G kaebus Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusele nr 1798 ja 13.01.2026 korraldusele nr 41

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – W.G Eeldatav vastustaja – Rae vald

RESOLUTSIOON

1.Tagastada W.G kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta rahuldamata W.G esialgse õiguskaitse taotlus.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1.Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku X.X esindaja Optimal Projekt OÜ esitas 08.09.2021 Rae Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa kinnistul (suurusega 11,97 ha, katastritunnus 65301:001:5357, registriosa nr 16606850, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu, määrata ehitusõigus, kavandada juurdepääs ja taristu.
2.Rae Vallavalitsuse 11.10.2022 korraldusega nr 1579 „Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ algatati Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneering ja kinnitati detailplaneeringu koostamise lähtetingimused.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusega nr 1798 „Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine“ võeti detailplaneering vastu planeerimisseaduse (PlanS) § 134 alusel ja suunati avalikustamisele.
4.W.G esitas 09.12.2025 Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldusele nr 1798 vaide ning taotles korralduse kehtetuks tunnistamist ja menetluse lõpetamist PlanS § 129 lõike 1 punkti 1 alusel, alternatiivselt detailplaneeringu menetluse peatamist, detailplaneeringu kõikide menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamist ning detailplaneeringu menetlemist üldplaneeringut muutvana.
5.Rae Vallavalitsus jättis 13.01.2026 korralduseg nr 41 kaebaja vaide rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 14.02.2026 W.Ge kaebus Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korralduse nr 1798 ja 13.01.2026 korralduse nr 41 tühistamiseks, Rae Vallavalitsuse kohustamiseks lõpetada detailplaneeringu menetlus PlanS § 129 alusel, alternatiivselt otsustada uuesti detailplaneeringu menetluse jätkamise küsimus selliselt, et enne edasisi menetlusetappe 1

kõrvaldatakse kaebuses kirjeldatud puudused, alternatiivselt kvalifitseerida detailplaneeringu menetlus PlanS § 142 kohaseks üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks ja viia läbi vastav menetlus, koostada ja avalikustada detaiplaneeringu menetluses PlanS § 127 lg 5 ja § 135 lg 3 mõttes kõik olulised lisad ning alusandmed (sh uuringud, kooskõlastused, arvamused ja muu ajakohane teave), võimaldades sisulist osalemist ja kontrolli. Samas esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud detailplaneeringu menetlemine kuni kohtulahendi jõustumiseni, et vältida kaebaja õiguste pöördumatut riivet. Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemustega. Detailplaneeringu lahendus on mitmes osas vastuolus kehtiva üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH tulemustega, sh kalmistu sanitaarkaitsevööndisse elamute ehitamisega, Leivajõega, maaparanduse eesvooluga, turbamaardla ja liikluskoormusega. Vastuolud on sellised, mis välistavad edasise detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu ala asub üldplaneeringuga kehtestatud Aruküla kalmistu 300 m sanitaarkaitsevööndis. Detailplaneeringu vastuvõtmine PlanS § 142 tähenduses on õigusvastane, kuna planeeringulahendus oleks tulnud kooskõlla viia üldplaneeringuga või algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Kohtu põhjendused

7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.PlanS § 141 järgi on igaühel võimalik kohtus vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust (nn populaarkaebuse esitamise õigus). Planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamisele see võimalus ei laiene. Selle menetlustoimingu vaidlustamiseks võib HKMS § 45 lg 3 alusel kohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas riivab vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi arvestades, et kinnistusraamatust nähtuvalt ei kuulu kaebajale Rae vallas kinnistut.
9.Kohtumenetluses on leitud, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt Riigikohtu 14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega.
10.Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (PlanS § 135) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 136). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi (PlanS § 137). Detailplaneering esitatakse vajadusel heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, kui avalikul väljapanekul on esitatud detailplaneeringu kohta arvamusi ja nendega pole arvestatud. 2

Maa- ja Ruumiamet kontrollib ka seda, kas detailplaneering vastab õigusaktides sätestatud nõuetele (PlanS § 138 lg 1, lg 2 ja lg 4 p 1).

11.Kohtule ei nähtu, et vastuvõetud detailplaneering on ilmselgelt vastuolus kehtiva õigusega, mis takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise. KeHJS §-s 6 nimetatud tegevuste puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Rae vallal puudus kohustus nimetatud sätte alusel korraldada KSH-d. Seega ei olnud KSH algatamata jätmine ilme menetlusviga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle lõplikul kujul kehtestamist.
12.Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses, sh vajadusel Maa- ja Ruumiameti heakskiitmismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise.
13.Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada kohtusse kaebus.
14.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
15.Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja