X kaebus Rae valla tegevuse peale detailplaneeringu vastuvõtmisel
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Rae vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2026. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2026. a määruse peale menetlusse. 2 Jätta X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
3.Avaldada lahend tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale, millega hinnati kaebuse tagastamise õiguspärasust, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse osas pole määrus kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
Rae Vallavalitsus võttis 18. novembri 2025. a korraldusega nr 1798 vastu detailplaneeringu (s.o Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) § 134 alusel ja suunas selle avalikustamisele.
2.X esitas Rae Vallavalitsuse 18. novembri 2025. a korralduse peale vaide, mille Rae vald jättis 13. jaanuari 2026. a korraldusega nr 41 rahuldamata.
3-26-426
3.X esitas halduskohtule kaebuse Rae valla 18. novembri 2025. a ja 13. jaanuari 2026. a korralduste tühistamiseks ning valla kohustamiseks lõpetada detailplaneeringu menetlus. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras planeerimismenetluse lõpetamist. Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemustega, sh seoses kalmistu sanitaarkaitsevööndisse elamute ehitamisega, Leivajõega, maaparanduse eesvooluga, turbamaardlaga ja liikluskoormusega. Vastuolud on sellised, mis välistavad edasise detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu ala asub üldplaneeringuga kehtestatud Aruküla kalmistu 300 m sanitaarkaitsevööndis. Detailplaneeringu vastuvõtmine PlanS § 142 tähenduses on õigusvastane, kuna planeeringulahendus oleks tulnud kooskõlla viia üldplaneeringuga või algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 16. veebruari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Detailplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, mida reeglina vaidlustada ei saa (HKMS § 45 lg 3). Isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega. Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Ei nähtu, et vastuvõetud detailplaneering on ilmselgelt vastuolus kehtiva õigusega, mis takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise. KeHJS §-s 6 nimetatud tegevuste puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Rae vallal puudus kohustus nimetatud sätte alusel korraldada KSH-d. Seega ei olnud KSH algatamata jätmine ilmne menetlusviga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle lõplikul kujul kehtestamist. Kaebajal on võimalik esitada oma seisukohti igas planeerimismenetluse etapis. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses, s.h vajadusel Maa- ja Ruumiameti heakskiitmismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada kohtusse kaebus. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Kaebaja nõuab määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebeõiguse puudumine pole ilmne. Kohus ei arvestanud kaebaja vara ja elukeskkonda puudutavaid riiveid. Kaebaja õiguste riive pole välistatud selle tõttu, et ta pole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Planeering on vastuolus üldplaneeringuga. KSH mõju hinnati puudulikult. Samuti on teisi asjaolusid puudulikult käsitletud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 2(4)
3-26-426
7.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub vaidlusaluse detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
8.Vastuvõetud detailplaneering iseenesest ei mõjuta negatiivselt kaebaja nimetatud õigushüvesid. Selle otsustusega pole ehitusõigust antud.
9.Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt ka RKHKm nr 3-3-1-71-15; üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu kohta vt TlnRngKm 12.11.2021 nr 3-21-2166, p 10; maakonnaplaneeringute vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu kohta vt TlnRngKm 31.05.2017 nr 3-16-2721). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise asjas on põhjendatud lähtuda menetlustoimingute vaidlustamist reguleerivatest normidest, s.o HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoimingute vaidlustamise kohta vt RKHKm nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (RKHKo nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (TlnRngKm 21.10.2021 nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega.
10.Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (PlanS § 135) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 136). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi (PlanS § 137).
11.Halduskohus on õigesti toonud välja, et vastuvõetud detailplaneeringu puhul puudub ilmne vastuolu kehtiva õigusega, mis takistaks sellisel kujul selle avalikule arutelule suunamise.
12.KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste puhul tuleb vastustajal hinnata tegevuse keskkonnamõju olulisust konkreetsel juhul eraldi. Kuna KSH korraldamise kohustust ei tulnud vahetult seadusest, ei olnud KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu vaidlustamise õiguse enne selle lõplikul kujul kehtestamist.
13.Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis, sh detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitatavas kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu 3(4)
3-26-426 kehtestamise. Kaebaja õigusi ei riku iseenesest asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda planeeringu menetluses (vt RKHKm nr 3-17-2132, p 10).
14.Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada kohtusse kaebus.
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, vastuvõtmisega pole kaebaja õigusi negatiivselt mõjutatud.
kuna
detailplaneeringu
16.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.