G.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22. oktoobri 2025. a otsuse nr 12505270049-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja G.G (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 29. jaanuaril 2026
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusabi korras kantud tõlkekulud riigi kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega. Avaldada otsuse tekst osaliselt selliselt, et lahendi terviktekstis halli taustaga märgistatud osad jäävad avaldamata.
Tõlkida otsus kaebajale vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18. märtsil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.G on /.../ sündinud Venemaa kodanik, kes saabus esimest korda Eestisse /.../ 2024. Ta saabus /.../ piiripunkti koos oma ema, kahe õe ja tädiga. Nii kaebaja kui ka teiste temaga koos olnud inimeste eesmärk oli läbida Eesti Vabariik ja sõita Norra Kuningriiki. Piiripunktis selgus, et kaebajal ja tema kaaslastel olid kaasas võltsitud Norra elamisload. Pärast võltsitud dokumentide avastamist esitas kaebaja Eestis /.../ 2024 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 21. jaanuari 2025. a otsusega nr 12407270008-1 (digitoimiku lehekülg (dtl) 974) rahuldamata, kuna taotlus oli selgelt põhjendamatu ning esinesid rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamise asjaolud.
2.Kaebaja esitas selle otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-25-1148). 14. mai 2025. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebaja esindaja teatas 9. mail 2025 kohtule, et tema kontakt esindatavaga katkes juba 15. aprillil 2025. Kohus pidas seda piisavaks, et väita kaebaja huvi puudumist kohtuasja menetlemise vastu. Määrus on jõustunud 5. juulil 2025.
22.aprillil 2025 andis Vao keskus teada, et kaebaja on koos ema ja õdedega majutuskeskusest kadunud. 28. aprillil 2025 saatis Rootsi migratsiooniamet PPA-le teabesaamispalve, millest nähtus, et kaebaja on 22. aprillil 2025 Rootsis kinni peetud ning esitanud seal 25. aprillil 2025 rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsilt saadud info kohaselt üritas kaebaja siseneda Rootsi passiga, mis ei kuulunud talle, aga mis oli tema isikuga sarnane. 27. mail 2025 saadeti kaebaja Rootsist Dublini määruse alusel tagasi. Samal päeval esitas ta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti numbriga 12505270049.
4.Politsei- ja Piirivalveamet luges 22. oktoobri 2025. a otsusega nr 12505270049-1 (dtl 24) kaebaja taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. Taotlus on PPA hinnangul selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 5 ja 6 alusel. Otsuse põhjendused on järgmised.
4.1.Kaebaja taotlus oli korduv, ent uue asjaoluna tõi kaebaja menetluses välja, et Vot Tak meediaplatvormil ilmus 24. aprillil 2025 artikkel (tõlge eesti keelde dtl 282), mille tagajärjel avalikustati nende identiteet meedias. Teatavaks sai nende Tšetšeenia päritolu, kohalolek Eestis ja kaitse taotlemine ning väikese küla nimi, kus nad Eestis elavad, samuti pereliikmete täpne arv ja Eestisse saabumise kuupäev. Kõik see muudab nende tuvastamise kergeks. Artikkel on levinud üle 100 000 lugejani mh Venemaal, Eestis ja Tšetšeenias. Venemaa toetajad või luureteenistus võivad neile kahju teha. PPA uuendas eeltoodut arvestades rahvusvahelise kaitse menetluse.
4.2.Kaebaja kardab, et Venemaale tagasipöördumisel ohustab teda jõuga mobiliseerimine ning tema tahte vastane Ukrainasse saatmine. Lisaks võidakse kaebajat karistada suguluse eest tema tädiga, kes rääkis avalikult sellest, milliseid piinamisi Tšetšeenias toime pannakse, ja selle eest, et ta lahkus Euroopasse. Seega on kaebaja potentsiaalseks tagakiusajaks Venemaa riigivõim, täpsemalt Tšetšeenia Vabariigi kohalik võim. Subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata 2(11)
sotsiaalsesse rühma kuulumise perspektiivist, milleks on ajateenistusealine meesterahvas, kes kardab enda tahte vastast kaasamist Ukrainas toimuvasse sõjategevusse ning kelle tädi on meedias anonüümselt rääkinud oma väidetavast piinamisest Tšetšeenias.
4.3.Pärast Rootsist Eestisse tagasisaatmist ütles kaebaja, et nad läksid Rootsi, sest tädile keelduti rahvusvahelise kaitse andmisest. Nende taotlused olid veel menetluses, aga nad arvasid, et saavad keeldumise, ja sel põhjusel lahkusid Rootsi, kus neil olid tuttavad. Rootsi mineku korraldas tädi. Hiljem täpsustas kaebaja, et lahkus Eestist, sest kõik pereliikmed lahkusid ja seega ei saanud temagi jääda. Tema lahkumist ei organiseerinud ega teadnud sellest enne, kui hakati sättima. Kaebajal polnud plaanis Rootsist kuhugi edasi sõita. Ent kaebajal Rootsist saabudes kaasas olnud dokumentidest selgub, et tema eesmärk oli Rootsist edasi liikuda – Rootsis oli kaebaja öelnud, et tema eesmärk oli külastada nõbusid Norras ja jääda sinna mõnes päevaks, ometi oli kaebajal kaasas kolm tavalist kotti, kaks kohvrit ja mõned kilekotid riiete ja väiksemate esemetega, mis viitab sellele, et tema tegelik eesmärk oli jätkata pooleli jäänud teekonda ning jõuda välja Norra. Kaebaja on andnud teadvalt ebaõigeid seletusi ka Eestist lahkumise põhjuse kohta. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja väitis, et nende taotlused olid alles menetluses, kui tegelikult oli kaebaja oma keelduva otsuse juba kätte saanud ja selle peale kaebuse esitanud.
4.4.Kuna kaebajal polnud Dublini määruse alusel Eestisse naastes õigust Eestis viibida, kuulus ta väljasaatmisele Venemaale. Seega esitas kaebaja korduva taotluse selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Taotlus on esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.
4.5.Seoses Vot Tak artikliga selgitas kaebaja, et keegi nende perest selleks artikliks luba ei andnud, ent ta eeldab, et meedia poole pöördus tädi. Tädi võis ilmselt tahta, et inimesed saaks teada tema üleelamistest, aga poleks vaja olnud kirjeldada kogu teekonda jm detaile. Arvatavasti oletas tädi, et info avaldatakse muudetud kujul, ent muudeti ainult ees- ja perekonnanimed. Kaebaja on suhelnud oma Tšetšeenias elava tädiga ning on olnud juhtumeid, kus naabrid või sugulased pöördusid pärast artikli lugemist tädi poole, et küsida, kas artiklis on kirjutatud neist. Ka piirkonnapolitseinik olevat läinud kaebaja tädi juurde ja küsinud temalt, kus kaebaja viibib, et tal on vaja G.G-ga nelja silma all rääkida.
4.6.Vot Tak on venekeelne meediaväljaanne, mis kuulub Poola rahvusringhäälingu TVP rahvusvahelise ringhäälingukeskuse koosseisu. Projekti peamine idee on pakkuda alternatiivi Venemaa föderaalsetele telekanalitele ja Kremlist lähtuvatele propagandistlikele narratiividele. Platvormi peamised vaatajad elavad Venemaal, Ukrainas, Kasahstanis ja Valgevenes. Venemaal on platvorm blokeeritud ja kuulutatud välisagendiks, ent see on ligipääsetav nende YouTube kanali kaudu. Pärast seda, kui kõnealune artikkel ilmus, jagati seda Telegramis, Instagramis ja Facebookis. Telegramis vaadati artiklit umbes 61 100 korda, Instagrami postitus oli 26. septembri 2025. a seisuga kogunud 76 reaktsiooni ning Facebooki video umbes 1000 vaatamist ja 34 reaktsiooni; Threads platvormil jagatud postitusele oli reageerinud 62 inimest, jäetud 5 kommentaari ja tehtud üks jagamine; telekanali Dožd Facebookis kogus see 249 reaktsiooni, sh 168 kommentaari ja 13 jagamist; OVD-Info jagas artiklit Telegrami kanalis, kus see kogus 13 600 vaatamist ja 43 reposti; Kavkazkiy Uzel kajastus artiklist sai kolm kommentaari ja Instagramis 51 reaktsiooni; The Insider uudisteportaalis kogus see 1912 vaatamist ning Facebookis 21 reaktsiooni ja 5 jagamist. Artikkel on avaldatud ka venekeelses Delfis ja venekeelses Postimehes, ent 3(11)
sarnaselt originaalartiklile pole sealt võimalik teada saada, kui palju inimesi artiklit on lugenud.
4.7.Väljaspool Tšetšeeniat Venemaa muudes osades ning Kaukaasias ja KeskAasias elab päritoluriigi info kohaselt üle miljoni tšetšeeni, Euroopas umbes 250 000 tšetšeeni. Tšetšeenia võimud on teatanud, et jälgivad tšetšeene nii Moskvas kui ka väljaspool Venemaad. Teada on juhtumeid, kus Ramzan Kadõrov on kritiseerinud sõltumatuid väljaandeid ja ähvardanud ajakirjanikke, ent üldiselt on Tšetšeenia võimud keskendunud neile tšetšeenidele, kes avaldavad välismaal meelt ning räägivad sellest, mis toimub Tšetšeenias. Korduvalt on kritiseeritud opositsioonitegelasi, inimõiguste aktiviste ja Kadõrovi endisi liitlasi, kes on välismaale kolinud; mõned neist kuulutatud tagaotsitavaks ja nende sugulased kohapeal sattunud surve alla. Aktiivsed kriitikud on puutunud kokku ka Interpoli kaudu toimuva tagakiusuga, sest neid on süüdistatud terrorismis ja ekstremismis.
4.8.Kaebaja ei vasta rahvusvahelise kaitse saaja kriteeriumidele. Arvestades Vot Tak artikli lugejate seast, keda eri kanalite peale kokku võib olla umbes 100 000, maha inimesed, kes elavad mujal, võib PPA hinnangul jõuda järeldusele, et Venemaal on artiklit lugenud vähem kui 30 000 inimest. Venemaa elanike arvu arvestades on see äärmiselt väike arv. Ei ole eluliselt usutav, et Tšetšeenia võimudel oleks ressurssi jälgida kõiki väljaspool Tšetšeeniat elavaid inimesi ning ajalehti ja meediaplatvorme, kus Tšetšeeniast või Kadõrovist kirjutatakse. Liiatigi polnud kaebaja see, kes ajakirjanikuga rääkis, ning ühegi pereliikme nime pole seal ära toodud. Võimud jälgivad aktiivselt võimule vastanduvaid inimesi, kelle sõnal on ühiskonnas kaalu või kes paljastavad Tšetšeenia või sealse võimuladviku kohta midagi sellist, mida varem ei teatud. Kaebaja tädi ei kuulu selliste inimeste hulka, samuti ei paljastatud artikliga midagi sellist, mida Tšetšeenia kohta varem ei teatud. Ka rahvusvahelise õiguse spetsialist ja Kaukaasia inimõigustega tegeleva organisatsiooni ametnik, kellelt küsiti artikli jaoks kommentaari, ütles, et tädi ei esitanud mingeid tõendeid enda piinamise kohta ning tema hinnangul võib iga inimene, kes on lugenud piinamiste kohta Tšetšeenias, rääkida sama juttu. See viitab, et ka antud ametniku hinnangul polnud tädi jutt väidetavast röövimisest ja piinamisest usutav. Tšetšeenia võimud ei hakkaks sellisele artiklile, kus on esitatud ebaõigeid väiteid ja seejuures mitte uut teavet, oma piiratud ressurssi kulutama. Artikli tagajärjel ei ohusta kaebajat seetõttu võimude tagakius.
4.9.Kuna taotleja tädi pöördus ise meedia poole, lahkudes seejuures Eestist parajasti siis, kui artikkel oli ilmumas, ei saa välistada, et kaebaja ja eelkõige tema tädi on asunud teadlikult tagakiusu provotseerima. Norrasse jõudes saanuks perekond väita, et nad ei saa Eestisse tagasi pöörduda, sest siin pole neil artikli tõttu enam turvaline. Sellisele plaanile viitab ka asjaolu, et kaebaja peeti Rootsis kinni 22. aprillil, ent esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 25. aprillil 2025, st päev pärast artikli ilmumist. Ka Rootsi Migratsioonikohtu 15. mai 2025. a otsusest nähtuvalt taotles kaebaja enda Eestisse üleandmise otsuse tühistamist, tuginedes enda ohustatusele Eestis artikli tõttu.
4.10.Kaebaja ütlused selle kohta, et naabrid ja sugulased on tädilt artikli kohta küsinud ning piirkonnapolitseinik kaebajat otsimas käinud, ei ole usutavad. Kui kaebaja väidab, et tänu artiklile on nad tuvastatavad, sh see, et nad viibivad Eestis, siis miks peaks piirkonnapolitseinik minema kaebaja tädi käest küsima, kus kaebaja viibib. Lisaks lahkus kaebaja Venemaalt seaduslikult ning piiriületus on fikseeritud.
4(11)
4.11.Kaebaja väitis vestlusel, et kardab mobilisatsiooni. Tema ea- ja klassikaaslased on juba saanud kutsed sõjaväe registreerimis- ja värbamisametist, tema veel mitte, ent on naastes ilmselgelt ohus. Tšetšeenias sunnitakse noori lepinguid sõlmima.
4.12.Kuigi PPA käsitles algses otsuses põhjalikult mobilisatsiooniohtu ning jõudis järeldusele, et kaebajat ei ähvarda sunniviisiline värbamine ning tema tahte vastane Ukrainasse saatmine, kontrollis PPA seoses vahepeal möödunud ajaga uuesti päritoluriigi infot. Selle kohaselt ei ole enamik tšetšeene kohustatud ajateenistust läbima alates 1991. aastast. 2014. aastal taastas Venemaa tšetšeenide ajateenistuse, aga seda äärmiselt väikse mahuga ja praegu kutsutakse igas ajateenistuse voorus teenistusse ainult umbes 500 tšetšeeni, mis moodustab kõigist ajateenistusse kutsututest vaid 0,33%. Enamik tšetšeene läheb Ukrainasse vabatahtlikult ja nad on sõlminud lepingud rahalistel põhjustel. On tõsi, et Venemaal sunnitakse ajateenistuses olevaid isikuid allkirjastama lepinguid, aga ajateenijatel on võimalik sellest ka keelduda. Tšetšeenia on Venemaa kontekstis suhteliselt vaene piirkond ning Vene kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingute kaudu teenitav tasu on märkimisväärne võrreldes piirkonna tavapäraste palkadega. Samas aga kasutatakse Tšetšeenias ka sunniviisilist värbamist (2024. aastal saadeti Ukrainasse sunniviisiliselt umbes 10–15 tšetšeeni kuus) selleks, et vabaneda inimestest, keda võimud peavad „ebasoovitavateks“. Sunniviisilise värbamine on Tšetšeenias suunatud konkreetsetele elanikkonnagruppidele ja suurimas ohus on võimude kriitikud. Lisaks võivad värbamise ohvriks sattuda ka aktivistid ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmed, häälekate kriitikute pereliikmed, LGBTQI+ kogukonna esindajad, aga ka ebaseaduslikke narkootikume ja alkoholi tarvitanud. Tšetšeenias on sunniviisilisele värbamisele äärmiselt keeruline vastu seista, sest tõenäoliselt kasutavad võimud keeldumise puhul vägivalda ja füüsilist väärkohtlemist. Keeldumise korral ähvardab inimesi vanglakaristus fabritseeritud kriminaalsüüdistuse alusel, mõnel juhul ka surmav vägivald. Tšetšeenide värbamine teistes Venemaa piirkondades on aga vähetõenäoline, sest kohapealseid inimesi on lihtsam püüda – selleks peab tegu olema Kadõrovi režiimi väga hääleka kriitikuga. Tšetšeenid võitlevad Ukrainas ainult eraldi üksustena ning nende roll on pigem abistav, neid saadetakse eelkõige ohutumatesse piirkondadesse. 23. septembri 2025 seisuga on Ukrainas hukkunud 132 614 sõjaväelast, nendest tšetšeene oli 351.
4.13.Kaebajat ei ohusta Venemaale tagasisaatmisel sunniviisiline saatmine Ukrainas toimuvasse lahingutegevusse. Kaebaja ei erista mobilisatsiooni ja kohustuslikku ajateenistust. Igal sügisel võetakse mehi Venemaal kohustuslikku ajateenistusse. Kutse sõjaväekomissariaati ei tähenda siiski isegi veel kutset ajateenistusse, vaid võib piirduda ka seal registreerimisega. Nagu eespool märgitud, kutsutakse reaalselt ajateenistusse väga vähesed tšetšeenid. Kaebaja ei kuulu ühtegi sunniviisilise värbamise sihtgruppi. Ei taotleja ise ega ka keegi teine tema perekonnast ei ole mitte kunagi olnud võimude valjuhäälne kriitik, opositsionäär, LGBT kogukonda kuuluv isik ega muud moodi aktivist. Pere lahkumisele Venemaalt 2024. aastal ei tehtud mingeid takistusi ning nagu PPA eespool leidis, ei muuda kaebaja viidatud artikkel teda võimude huviobjektiks. Päritoluriigi info ei näita, et noori sundmobiliseeritaks ainuüksi Euroopasse sõitmise eest. Tšetšeene kasutatakse Ukraina sõjategevuses vähe, mistõttu puudub igasugune vajadus neid massiliselt sunniviisiliselt värvata. Lisaks on kaebajal võimalik kolida Venemaale naastes mõnda teise piirkonda, kus mobilisatsioonioht on veelgi vähem tõenäoline.
4.14.Kaebaja kardab ka muud laadi tagakiusu selle eest, et tema tädi on ebausaldusväärne isik – Tšetšeenias kehtib kollektiivne vastutus. Päritoluriigi info 5(11)
kinnitab iseenesest, et sugulasi võidakse vastutama panna isikute eest, keda Tšetšeenia võimud on süüdistanud. Sh on Kadõrov korduvalt väitnud, et välismaal elavate blogijate kriitiliste väljaütlemiste eest kannavad otsest vastutust nende pereliikmed, võrdsustades sellise tegevuse terrorismiga. Ent nagu PPA eespool leidis, ei saa kaebajat ega tema tädi pidada aktiivseks võimuvastaseks kriitikuks. Tegu on tavaliste inimestega, kel pole võimudega kordagi probleeme olnud.
4.15.Kaebajat ei ähvarda tagakius ka Euroopasse sõitmise tõttu. Venemaa kodanikel pole keelatud riigist lahkuda ning paljud reisivad Euroopas. Kaebaja lahkus riigist seaduslikult.
4.16.Kaebaja puhul ei esine alust ka täiendavaks kaitseks.
4.17.Ärakuulamisel väitis kaebaja, et ta tuli Eestisse alaealisena ilma mingi eesmärgita. Ta tuli perega kaasa ja rääkis seda, mida talle öeldi, et ta räägiks. Sellest järeldab PPA, et kõik kaebaja algselt antud ütlused olid teadlikult ebaõiged ütlused.
4.18.Uue taotluse esitamise ajaks polnud tekkinud uusi ohtusid võrreldes varasemaga, tegu on korduva taotlusega. Seejuures kaotas kaebaja eelmise otsuse edasikaebamise huvi juba enne Eestist lahkumist, kuna kontakt esindajaga katkes 15. aprillil 2025, ent kaebaja lahkus Eestist alles 22. aprillil.
4.19.Seoses kaebaja väitega ärakuulamisel, et tädil polnud pärast kodust lahkumist võimalik piinamist tõendada, märkis PPA, et tädi piinati väidetavalt vaid kaks nädalat enne Eestisse jõudmist, ent ta ei näidanud siin ühtki piinamisjälge oma kehal, ehkki kui inimest pekstakse viisil, nagu tädi väitel teda peksti, ja tekitatakse jootekolviga põletushaavu, siis peavad sellest jääma jäljed. Kaebaja on ühelt poolt väitnud, et tädi telefonis on piinamisjälgedest pildid, ent teisalt viidanud sellele, et Tšetšeenia võimud peksavad selliselt, et sellest ei jää jälgi.
4.20.Kaebaja sai enda sõnul päev enne vestlust oma Tšetšeeniasse jäänud tädilt teada, et talle saabus kutse. Kaebaja väitis PPA-le vestlusel, et võib näidata suhtlust tädiga ja saata ka kutse. Ent 13. oktoobril 2025 saatis kaebaja üksnes ümberkirjutuse oma vestlusest tädiga, mitte kuvatõmmiseid. Seega ei pruukinud ta esitada täielikku vestlust, käitumine viitab soovile manipuleerida teabega. Kutse puhul on aga tegu selles vanuses tavapärase kutsega sõjaväekomissariaati, mitte mobilisatsiooniga. Ainuüksi soovimatus täita ajateenistuskohustust ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Sõjaväekomissariaati põhjuseta mitteilmunuid karistatakse trahviga kuni 200 000 rubla või süüdimõistetu kuni 18-kuulise ajaperioodi töötasu või tema muu sissetuleku suuruses summas või arestiga 3 kuni 6 kuuni või vabadusekaotusega kuni 2 aastat. Võimalikku määratavat karistust pole alust pidada ebaproportsionaalseks. Teisalt viitab kaebajale tavapärase kutse sõjaväekomissariaati edastamine tädi kätte sellele, et võimudel pole kaebaja vastu mingit erilist huvi – nad ei teadnud isegi, et ta ei viibi kodus, ja jäid väidetavalt uskuma tädi väidet, et kaebaja on kuskil põhjas tööl, kus ei ole telefoni levi.
4.21.Kaebajale on juba varasema otsusega tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mistõttu pole alust seda korduvalt teha.
5.G.G esitas 22. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 22. oktoobri 2025. a otsus ning kohustada PPA-d kaebaja taotlust uuesti lahendama ja kaebajale rahvusvahelist kaitset määrama. Kaebaja põhiväited kaebuses ja edasises menetluses on järgmised.
6(11)
5.1.PPA jättis arvestamata uue olulise asjaolu. Oktoobri lõpus võttis kaebajaga ühendust isik, kes esines Tšetšeenia jõustruktuuri esindajana ning saatis tema passi foto, teabe kaebaja asukoha kohta ja ähvardusi.
5.2.PPA keeldus vastu võtmast originaalseid tõendeid Telegrami vestlusest, kuigi kaebaja oli valmis neid otse telefonist näitama. Kaebajale tulnuks anda enne otsuse tegemist võimalus esitada vestlusest kuvatõmmised.
5.3.PPA on sõjaväekutsega seotud riske valesti hinnanud. Tšetšeenias kasutatakse vägivalla-, piinamis- ja sunnimeetmeid.
5.4.Riigisisene ümberasumine pole võimalik, sest oht pärineb riiklikelt struktuuridelt, kellel on üleriigiline ulatus.
5.5.Kaebaja pere soovis Rootsi edasi minna, sest Eesti menetlus ei paistnud erapooletu. See ei olnud kaebaja idee, vaid nagu nende kultuuris kombeks on, vanemad inimesed otsustavad ja nooremad kuulavad sõna.
5.6.Vot Tak artikli lugejate arv pole oluline, sest keegi ei suuda tagada, et seda pole lugenud kasvõi üks FSB kaastöötaja.
5.7.PPA poolt 10. oktoobril 2025 korraldatud vestlusel toimunu oli tavatu. Kaebajale öeldi pidevalt, et ta ei saa rahvusvahelist kaitset, ning tal ei lastud vastata. Arvestada tulnuks kaebaja noorust ja elukogemuse puudumist.
5.8.PPA otsus sisaldab valdavalt üldist infot, kaebajat individuaalselt puudutavat analüüsi on äärmiselt vähe.
PPA palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised vastuväited.
6.1.Kaebaja pole nimetanud ühtki uut asjaolu, mis muudaks tagakiusuhirmu usutavaks. Artikliga seonduvat on PPA otsuses käsitlenud. Kaebaja pole haldusmenetluses väitnud, et Tšetšeenia võimustruktuuri esindaja temaga kuskil Telegramis ühendust võttis. Vestlusel väitis kaebaja, et kutse ajateenistusse edastati talle tädi kaudu.
6.2.Kaebaja profiilist ega kirjeldatud asjaoludest ei tulene ühtegi viidet, mille alusel võiks eeldada, et kaebaja oleks riigivõimu sihipärase tähelepanu või tagakiusamiseobjekt. Seetõttu pole põhjust sõjaväekutsest järeldada kaitsevajadust. Individuaalse riski puudumisel ei saa eeldada, et autoritaarne riigivõim oleks suunanud oma ressursid konkreetse isiku jälitamiseks kogu riigi territooriumil. Seega pole välistatud ka ümberasumine.
6.3.10. oktoobri vestlus oli ärakuulamisvestlus, mille eesmärk oligi kaebajale selgitada, et suure tõenäosusega jääb tema taotlus rahuldamata, ja võimaldada tal esitada vastuväited PPA seisukohtadele.
6.4.Kui kaebaja oleks vestlusel telefonist otse midagi näidanud, olnuks raske selgitada välja dokumendi päritolu, autentsust jne. Seetõttu ja ka tõlkimisvajaduse tõttu paluti edastada vestlus PPA-le. Vestluse kuvatõmmistel pole ka asja lahendamisel tähtsust, sest PPA pole sõjaväekomissariaadi kutse autentsust kahtluse alla seadnud.
6.5.Kaebajale pole saadetud mobilisatsioonikutset, vaid üksnes kutse ilmuda sõjaväekomissariaati.
7(11)
6.6.Otsuses on esitatud rohkelt päritoluriigi infot selleks, et seostada isiku subjektiivne hirm objektiivsete asjaoludega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohtu hinnangul ei ole PPA teinud haldusmenetluses selliseid vigu, mis annaks alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.
8.Kaebajaga viidi vestlused läbi esmalt algse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses 13. septembril 2024 ja 16. jaanuaril 2025 ning seejärel uuendatud menetluses 17. juunil ja 10. oktoobril 2025. Nendest 17. juuni vestlus (dtl 245) oli suunatud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude väljaselgitamisele (vt VRKS § 18 lg 4) ning 10. oktoobri vestlus (dtl 254) kaebajale PPA kavandatava otsuse tutvustamisele ja tema ärakuulamisele (HMS § 40 lg 1). Neid eesmärke on kaebajale vestluste alguses ka selgitatud.
8.1.Kohus möönab, et 17. juuni vestluse toon ei ole sõbralik ega avatud, vaid pigem tõre, sh on PPA ametnik tõrkunud esmalt kaebajale tema õiguste ja kohustuste tutvustust uuesti näitamast ja teinud sellega seoses halvustavaid märkusi (vt dtl 247, küsimuse 5 all). Selline tõrjuv toon võib pärssida inimese tahet enda elu üksikasju jagada. Sellegipoolest on kaebajale tema õigusi ja kohustusi tutvustatud ja selgitatud talle ka võimalust pidada nõu rahvusvahelise kaitse nõustajatega (samas), samuti teavitatud teda sellest, milliseid asjaolusid on vaja selgitada korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses (dtl 249, küsimuse 13 all). Kuigi kaebaja väljendas eelistust saada oma emakeele, tšetšeeni keele tõlk, möönis ta, et valdab ka vene keelt, olles selles keeles koolis õppinud (dtl 247, küsimuse 2 all). Ka kohtule nähtub nii kaebaja esitatud kirjalikest avaldustest ja tema väljavõttest vestlusest tädiga, mis on valdavalt venekeelne (vt dtl 241 jj), kui ka istungil toimunust, et kaebaja valdab vene keelt, vajades üksnes vahel veidi mõtlemisaega õige sõna meenutamiseks. Seega vastas vene keele tõlgi kaasamine nõudele, et tõlk on võimeline tagama asjakohase suhtlemise taotleja ja vestlust läbiviiva isiku vahel (siseministri 2. mai 2016. a määruse nr 13 „Rahvusvahelise kaitse taotlejaga vestluse läbiviimise kord“ § 3 lg 4; nõukogu direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta art 13 lg 3 p b). Etteheited sellele, et kaebaja lahkus eelmise PPA otsuse peale esitatud kaebuse menetluse ajal loata Eestist, olid sisult asjakohased ning selle järelmite selgitamine kaebajale vajalik (vt nt dtl 249, küsimuse 13 all). Kaebajale esitati asjakohaseid küsimusi, mille eesmärgiks oli välja selgitada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Ka kohtumenetluses, sh talle palgatud advokaadi küsitlusel ei avaldanud kaebaja olulisi uusi asjaolusid, mis ta oleks jätnud vestlusel mingil põhjusel rääkimata.
8.2.10. oktoobri vestlusel selgitati kaebajale PPA positsioone kaebaja väidete kohta ning võimaldati neile vastata. Kohtule ei nähtu vestluse protokollist, et oleks õige kaebaja esindaja poolt istungil (alates 00:27:56) tehtud etteheide, et kaebajal ei lastud vastata – pärast iga PPA seisukoha selgitust on kaebajalt küsitud sellele vastust ning kaebaja on ka vastanud; talle on lisaks vajaduse korral selgitatud küsimuste täpsemat sisu või tagamõtet, kui ta on selle kohta küsinud. Seega ei ole alust heita PPA-le ette vigu kaebaja ärakuulamisel.
9.PPA otsuse põhjendused käsitlevad piisava põhjalikkusega kaebaja individuaalseid asjaolusid, vastates kõigile kaebaja väidetele päritoluriigi infole toetuvalt. Tõsi, päritoluriigi info ülevaated on otsuses mahukad ja kohati võib kogu 8(11)
esitatud teabe asjakohasuses konkreetsel juhul kahelda, kuid tegemist ei ole ka selgelt asjassepuutumatu teabega ning see on iga teema puhul lõpuks seostatud kaebaja isikuga ja tema väidetega. Kohus nõustub valdavalt PPA otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kohtumenetluses esitatud seisukohtadele märgib kohus järgmist.
10.VRKS § 4 lg 1 kohaselt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 19 lg 1 järgi peab nimetatud tagakiusamine olema tõsine või korduv, millega rikutakse inimõigusi, v.a inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 15 p-s 2 sätestatud juhul (p 1) või kogum erinevatest tegudest, sh inimõiguste rikkumine, mis võib isikut mõjutada samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (p 2).
11.Kaebaja väidetav tagakius seisneb selles, et teda sunnitakse Venemaal asuma ajateenistusse ja võidakse suunata vastu tema tahtmist teenistusse Ukrainas. Kaebaja viitab sellele, et talle on saadetud kutse sõjaväekomissariaati, ning väidab, et Tšetšeenias võidakse kasutada sunnimeetmeid, sh piinamist ja ähvardusi, et sundida kaebajat asuma teenistusse Ukrainas. Kaebaja peab ennast selles osas keskmisest tšetšeenist suuremas ohus olevaks oma tädi käitumisest lähtuva tagakiusuohu tõttu. Kaebaja selgitustest võib järeldada ka üldist hirmu piinamise ja vägivalla ees, mis võiks talle osaks langeda suguluse tõttu tädiga, samuti kartust seetõttu, et ta lahkus Venemaalt ebaseaduslikult Euroopasse.
12.Vaidlust ei ole selle üle1, et kaebaja on saanud Tšetšeenia võimudelt kutse sõjaväekomissariaati (dtl 230, tõlge eesti keelde dtl 233). Dokumendi juurde oli selgitatud, et kutse on dokument, mille alusel kutsutakse kutsealused sõjakomissariaati sõjaväearvestusega seonduvate küsimuste (kodaniku arvestusandmete) täpsustamiseks ja kodanike sõjaväeteenistusse kutsumise ettevalmistuse ja korraldamisega seotud toimingute teostamiseks (dtl 235). Kohtu hinnangul on PPA õigesti järeldanud, et kaebajat ei ole sundmobiliseeritud ega isegi kutsutud veel ajateenistusse, vaid east lähtuvalt teatud arvestuslikele toimingutele, mis ei pruugi viia ajateenistusse asumiseni. PPA on päritoluriigi infost asjakohaselt esile toonud, et alates 1991. aastast pole Venemaa sõjavägi valdavat enamust tšetšeene kohustuslikku ajateenistusse kutsunud ning ka pärast ametliku ajateenistuse taaskehtestamist 2014. aastal kutsutakse igas ajateenistuslaines ajateenistusse üksnes 500 tšetšeeni, mis moodustab 0,33% sõjaväe viimases koosseisus olevate ajateenijate koguarvust (Novaja Gazeta artikkel, tõlge dtl 501). Seega on kaebajal isegi oma kodukanti naasmise ja sõjaväekomissariaati mineku korral vaid väike tõenäosus, et ta saab hiljem kutse ka ajateenistusse.
13.Isegi kui kaebaja peaks kutsutama ajateenistusse, ei tooks see tõenäoliselt kaasa tagajärgi, mis ületaks tagakiusamise lävendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud), art 9 mõttes. 1
Kuigi PPA on oma otsuses mh seadnud kahtluse alla tädiga peetud vestlusest esitatud väljavõtte autentsuse (otsuse lk 21), ei ole PPA samas kaebajale kutse kättetoimetamist siiski kahtluse alla seadnud, kinnitades seda ka istungil.
9(11)
13.1.Kuigi direktiivi art 9 lg 2 loetelu on avatud, ei saa jätta tähelepanuta, et seal on tagakiusamiseks nimetatud süüdimõistmist või karistamist sõjaväeteenistusest keeldumise korral ainult kokkupõrkes, mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid või tegusid, mida on käsitletud art 12 lg-s 2 (sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod jms) (punkt e). Iseenesest ei välista kohus, et Ukraina sõjategevuses osalevate Vene vägede puhul on sõjakuritegude toimepaneku oht reaalne. Ent PPA on juba oma varasemas otsuses kaebaja kohta, mille osas kohtuvaidlus on lõppenud, päritoluriigi teabele tuginedes ära näidanud, et Venemaa võimude poolt ajateenijate Ukraina sõjategevusse kaasamise tõenäosus on väike. Uut päritoluriigi infot selles osas teada ei ole. Sama seisukoht on valdav nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu riikide (vt nt Saksa Berlin-Brandenburgi kõrgema halduskohtu
22.augusti 2024. a otsus asjas nr 12 B 18/23, p 54) kohtupraktikas.
13.2.Ka selle kohta, et enamik tšetšeene läheb Ukrainasse vabatahtlikult, olles sõlminud lepingu rahalistel põhjustel, võttis PPA päritoluriigi infole tugineva seisukoha juba varasemas otsuses. Siiski on PPA asjakohaselt möönnud, et esineb ka sunniviisilist värbamist, mida kasutatakse selleks, et vabaneda „ebasoovitavatest“ inimestest – eelkõige võimukriitikutest ja nende perekonnaliikmetest, aga ka aktivistidest ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmetest, samuti LGBTQI+ kogukonna esindajatest (vt dtl 402, 701). Järelikult eeldab kaebaja puhul sunniviisilise värbamise tegeliku ohu tuvastamine seda, et ta kuuluks mõnda nimetatud gruppidest.
13.3.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole aktiivne võimukriitik ega aktivist. Kuigi kaebaja väljendas istungil hukkamõistvat suhtumist Venemaa sõjategevusse Ukrainas (alates 00:47:27), kinnitas kaebaja samas, et ei ole seda arvamust sotsiaalmeedias avaldanud (alates 00:23:42). Samuti ei ole kaebaja väitnud kuuluvust LGBTQI+ kogukonda. Kaebaja on tagakiusu võimaliku alusena tuginenud eelkõige sellele, et teda võidakse sunniviisiliselt värvata sugulussuhte tõttu tema tädi /.../ga . Kui tagakiusukartuse alusetuse osas seoses tädiga väidetavalt Venemaal toimunuga võttis PPA seisukoha juba algses otsuses, siis praeguseks on lisandunud kaebaja hinnangul oluline asjaolu Vot Tak artikli näol. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et kõnealune artikkel (tõlge eesti keelde dtl 282) ei saanud tekitada Tšetšeenia võimudes sellist huvi kaebaja tädi või kaebaja enda isiku vastu, mis võiks tõenäoliselt viia tema sundvärbamise katseni.
13.4.Alustuseks ei ole artiklis nimeliselt identifitseeritud ühtegi kaebaja pereliiget ega ka teisi asjaoludega seotud tšetšeene. Artiklist on küll tuvastatav Venemaalt lahkunud pereliikmete arv ja kaudselt väljaloetav nende piiriületuse kuupäev, ent arvestades, et kaebaja ja tema pere piiriületus kulges Venemaa poolel sujuvalt ja igasuguste intsidentideta (alles Eesti piirivalvurid avastasid, et Norra elamisload olid võltsitud), jääb arusaamatuks, miks see kuupäev peaks Vene võimude tähelepanu tõmbama. Samuti ei nähtu ka artiklist tädi eriti tugevat võimukriitilisust, vaid üksnes kirjeldus asjaoludest, mida, nagu sama artiklit kommenteerima palutud inimõigustega tegeleva organisatsiooni esindaja esile tõi, võiks rääkida igaüks, kes on lugenud midagi Tšetšeenias toimuvate piinamiste kohta (artikli lõpuosa). Kohus jagab seega PPA positsiooni, et isegi kui mõni Tšetšeenia võimuorgani ametnik võinuks sattuda lugema kõnealust artiklit (kuigi selle tõenäosus on väike), ei tekitanuks see eeldatavalt sellist tähelepanu, mis tooks kaebaja Venemaale naasmisel kaasa tagakiusu.
13.5.Ka muid asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et kaebaja võiks Tšetšeeniasse naastes tõmmata võimude sellist tähelepanu, et teda üritataks sunniviisiliselt värvata või muul viisil taga kiusata, ei esine. Sh ei ole selleks tõenäoliselt Venemaalt 10(11)
lahkumise fakt, sest kaebaja ja tema pere piiriületus oli Venemaa vaates seaduslik ning Vene võimudel polnud alust kahtlustada, et perekond lahkus Euroopasse kavatsusega taotleda siin varjupaika. Asjaolu, et kaebaja lahkus Venemaalt Norra elamisloaga ja naastes tal elamisluba enam pole, võib lihtsasti olla seletatav nt elamisloa kehtetuks tunnistamisega.
14.Samuti ei ole PPA eksinud hinnates, et kaebajal on võimalik asuda elama mõnda teise Venemaa piirkonda väljaspool Tšetšeeniat. Kuivõrd kaebajat ei ähvarda tõenäoliselt tagakius Tšetšeenias, siis seda enam ei ole seda ohtu mujal riigis. Samuti on PPA õigesti leidnud, et puudub alus kaebajale täiendava kaitse andmiseks.
15.Eeltoodud põhjustel on PPA otsus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Järelikult pole alust rahuldada ka kohustamisnõuet Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulu 1488 eurot, sh käibemaks (dtl 959)) tema enda kanda. Kuivõrd PPA pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 4. lause).
17.Kuna kaebaja õigusabikulud on tema eest kandnud sugulane ning pole alust ümber hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, jäävad menetlusabi korras kantud tõlkekulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
18.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga ning jätta avaldamata otsuse osad, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida ja mis on otsuse tekstis tähistatud halli taustaga (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13 lg 1).
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.