Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Mait Laaring
Määruse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-302
Haldusasi
E.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2025 ettekirjutuse nr 1052292901 Eestist lahkumiseks osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – E.U , esindaja vandeadvokaat Siiri Pajupuu Eeldatav vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
kaebus mittetähtaegseks. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus
Lõpetada haldusasja menetlus.
Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS § 28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida. Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).
3-26-302
3-26-302
4.1 Kaebaja kinnitas ettekirjutuse kättesaamisel 10.12.2025, et selle sisu ja tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte eesti keeles, kuid tal oli võimalus tagada selle kohene tõlkimine. PPA ei ole kohustatud tõlkima ettekirjutust kirjalikult välismaalasele arusaadavasse keelde. 4.2 Kaebajal oli võimalus pöörduda Eestis koheselt oma õiguste ja võimaluste väljaselgitamiseks ning esindaja leidmiseks õigusbüroode või juristide poole. Mingeid takistusi kaebajal esindaja leidmiseks enne Eestist lahkumist ei olnud. Asjaolu, et kaebaja lahkus Eestist enne ettekirjutuse vaidlustamise tähtaega, ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. 4.3 Kaebajal on Eesti e-residendi digitaalne tunnistus, mis kehtib kuni 29.08.2030. Kaebajal on olnud e-residendi tunnistus juba varasemalt 2019. aastast ja kaebaja on tegelenud varasemalt ettevõtlusega Eestis e-residendi tunnistuse kaudu. Ettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeeld ei piira ega takista kaebajal tegelemast ettevõtlusega ka väljaspool Eestit. 4.4 Kaebajal ei ole kunagi olnud Eestis viibimiseks viisat ega elamisluba. Vaidlustatud ettekirjutus ei riiva kaebaja pereelu, sest kaebaja abikaasa ja laps ei viibi Eestis.
3-26-302
inglise keelde tõlgitud ettekirjutust mõistnud, vaid et ta ei saanud ettekirjutuse kirjalikku dokumenti temale arusaadavas keeles. Kohus selgitab, et isikule loetakse haldusakt kättetoimetatuks kogu ulatuses (sh ka kaebeõigust ja riigi õigusabi puudutavad selgitused), kui eestikeelne kirjalik haldusakt on tõlgitud suuliselt isikule arusaadavasse keelde.
3-26-302
teostamine. Kohtupraktikas on selleks loetud mitte kaebajal tekkivat arusaamist tema soovist haldusakti vaidlustada, vaid kaebeõiguse teostamist takistanud kaebajast sõltumatuid põhjuseid.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.