Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus tühistada kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi korraldus või muu haldusakt, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889-1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas, keelata Eesti Sõjamuuseumil – kindral Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja nendega seotud isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease kogudus, lepinguline esindaja v.adv Indrek Kukk Vastustaja – Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, volitatud esindaja Hellar Lill
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine.
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease koguduse (edaspidi nimetatud ka kui kaebaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi, (edaspidi nimetatud ka kui vastustaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) vahel 06.02.2026 sõlmitud kompromiss järgnevas sõnastuses:
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum (vastustaja) võtab õigeks, et vaidlustatud haldusakt, s.o vastustaja direktori 21.08.2025 käskkiri nr 16/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“, oli õigusvastane, kuna vastustaja ei olnud kaebajat kaasanud haldusmenetlusse, ei olnud kaebajat ära kuulanud ja ei olnud arvestanud kaebaja menetlusõiguste riivega;
Vastustaja kohustub tulevikus kaasama Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse (kaebaja) Pilistvere kalmistuga seotud sõjahaudade kaitse seadusest tulenevatesse haldusmenetlustesse ning arvestama otsustamisel kaebaja õiguspäraste huvidega. Sellise haldusmenetluse läbiviimisel kohustub vastustaja tagama kaebajale järgmised menetluslikud õigused:
a. vastustaja teavitab kaebajat seaduses sätestatud korras sellise menetluse alustamisest; b.
vastustaja edastab kaebajale sellises menetluses tehtava otsuse eelnõu ja seotud materjalid (haldusasja toimik) ning annab kaebajale ärakuulamisõiguse teostamiseks tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, mis ei ole lühem kui 30 päeva, arvates eelnõu ja sellega seotud materjalide edastamisest kaebajale;
c. menetluse tulemusena antav haldusakt antakse kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 1), mille kohaselt haldusakt hakkab kehtima alates 30 päeva möödumisest haldusakti kättetoimetamisest kaebajale; d. juhul kui kompromissi punktides 1.2.b ja 1.2.c nimetatud 30 päevane tähtaeg toob kaasa teiste menetlusosaliste õiguste ja huvide rikkumise või vastuolu avalike huvidega, on vastustajal õigus nimetatud tähtaega lühendada, põhjendades kaebajale tähtaja lühendamise vajadust ning tagades kaebajale mõistliku võimaluse otsuse eelnõu kohta seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.
Käesoleva kompromissi punktis 1.3 nimetamata osas jäävad poolte kohtukulud poolte enda kanda.
Kompromissi sõlmimisega loevad pooled kõik omavahelised vaidlused, mis on tingitud Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi direktori 21.08.2025 käskkirjast nr 1-6/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“ lõpetatuks.
Kompromissi sõlmimine ei piira kaebaja õigust menetlusosalisena vaidlustada tulevikus toimuda võivates haldusmenetlustes vastustaja otsuseid, esitada vastustaja läbiviidavates menetlustes seisukohti või taotlusi.
2.Lõpetada haldusasja 3-25-2820 menetlus.
3.Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.08.2025 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus tühistada kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi korraldus või muu haldusakt, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889-1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas, keelata Eesti Sõjamuuseumil – kindral Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja nendega seotud isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. Kaebaja soovis EÕK korras peatada kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi korralduse või muu haldusakti täitmine, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889-1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas ja keelata Eesti Sõjamuuseumil – kindral Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja 2(5)
nendega seotud isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse EÕK kohaldamiseks 22.08.2025 antud määrusega ja peatas kolmekümneks päevaks kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi korralduse või muu haldusakti täitmise, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889-1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas ning keelata kolmekümneks päevaks Eesti Sõjamuuseumil – kindral Laidoneri muuseumil ja EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIL Jüri Vilmsi (1889-1918) ja nendega seotud isikutel säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 16.09.2025 määrusega kaebuse ja tühistas 22.08.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-2820 kohaldatud EÕK. Kohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.09.2025 määrusega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning saatis kaebus samale halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus tühistas ka Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse resolutsiooni p 2 ning tegi asjas uue määruse, millega pikendas Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud EÕK abinõu kehtivust ajani, mil möödub 15 päeva antud määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Ringkonnakohus leidis, et kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge ning kaebeõigust tuleks menetluse käigus põhjalikumalt kontrollida.
5.Tallinna Halduskohus tegi 29.09.2025 kohtunõude menetlusosalistele. Kohus märkis, et olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohtu määrus on Riigikohtus vaidlustatav, võib määruse jõustumine võtta aega veel mõned kuud, kui Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse, siis veel kauem. Samas, kui vastustaja näeb, et asjas on võimalik jõuda kõiki osapooli rahuldava lahenduseni ning ei kavatse Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrust vaidlustada, ei ole vajalik asja lahendamisega viivitada. Kohus tegi ettepaneku korraldada asja arutamiseks kohtuistung, et arutada kokkuleppele jõudmise võimalusi. Kohtuistungi toimumise päevadena pakub kohus ajavahemikku 13‒15. oktoober. Vastustajal tuli informeerida sellest, kas vastustaja kavatseb Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse vaidlustada. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 02.10.2025.
6.Kaebaja vastas kohtunõudele 01.10.2025 ja tõi välja, et ei näe, milles kompromiss seisneda võiks. Kaebaja seisukohast on väljakaevamine vastuvõetamatu ning ka vastustaja pole nõus järeleandmis tegema.
7.Vastustaja teavitas 02.10.2025 vastuses, et vastustaja ei soovi vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrust. Vastustaja leidis, et halduskohus tuvastas kaebeõiguse puudumise õigesti ning kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtu määruses toodud põhjustel.
8.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 03.10.2025 antud määrusega menetlusse ja määras vastustajaks Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi.
9.13.10.2025 käskkirjaga „Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi direktori 21.08.2025 käskkirja nr 1-6/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“ kehtetuks tunnistamine“ tunnistas vastustaja vaidlusaluse käskkirja kehtetuks.
10.Kaebaja esitas 26.11.2025 menetlusse muu hulgas kompromissettepaneku, millega vastustaja ei nõustunud.
11.Kaebaja esitas 29.12.2025 menetlusse uue kompromissettepaneku, millega vastustaja samuti ei nõustunud. Vastustaja pakkus välja omapoolse kompromisslahenduse. 3(5)
12.Tallinna Halduskohus tegi pooltele 29.01.2026 uue kohtunõude. 29.01.2026 kohtunõudes määras kohus kompromissi esitamise tähtpäevaks 06.02.2026. Kaebaja ja vastustaja pidasid läbirääkimisi, jõudsid vaidluses kompromissini ning taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ning menetluse lõpetamist.
13.Menetlusosalised edastasid kohtule 09.02.2026 menetlusosaliste vahel 06.02.2026 sõlmitud kompromissi koos taotlusega menetluse lõpetamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi (kompromiss) alljärgnevatel tingimustel: a) vastustaja võtab õigeks, et vaidlustatud haldusakt oli õigusvastane, kuna vastustaja ei olnud kaebajat kaasanud haldusmenetlusse, ei olnud kaebajat ära kuulanud ja ei olnud arvestanud kaebaja menetlusõiguste riivega; b) vastustaja kohustub tulevikus kaasama kaebaja Pilistvere kalmistuga seotud sõjahaudade kaitse seadusest tulenevatesse haldusmenetlustesse ning arvestama otsustamisel kaebaja õiguspäraste huvidega. Sellise haldusmenetluse läbiviimisel kohustub vastustaja tagama kaebajale järgmised menetluslikud õigused; c) vastustaja teavitab kaebajat seaduses sätestatud korras sellise menetluse alustamisest; d) vastustaja edastab kaebajale sellises menetluses tehtava otsuse eelnõu ja seotud materjalid (haldusasja toimik) ning annab kaebajale ärakuulamisõiguse teostamiseks tähtaja seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, mis ei ole lühem kui 30 päeva, arvates eelnõu ja sellega seotud materjalide edastamisest kaebajale; e) menetluse tulemusena antav haldusakt antakse kõrvaltingimusega (HMS § 53 lg 1), mille kohaselt haldusakt hakkab kehtima alates 30 päeva möödumisest haldusakti kättetoimetamisest kaebajale; f) vastustaja kohustub hüvitama kaebaja õigusabikulud summas 5000 eurot kaebajale; g) kompromissis nimetamata osas jäävad poolte kohtukulud poolte enda kanda; h) kompromissi sõlmimisega loevad pooled kõik omavahelised vaidlused, mis on tingitud Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi direktori 21.08.2025 käskkirjast nr 1-6/11/2025 „Sõjahauas olevate säilmete identifitseerimine“ lõpetatuks; i) kompromissi sõlmimine ei piira kaebaja õigust menetlusosalisena vaidlustada tulevikus toimuda võivates haldusmenetlustes vastustaja otsuseid, esitada vastustaja läbiviidavates menetlustes seisukohti või taotlusi.
14.Pooled kinnitavad, et neil ei ole peale kompromissis nimetatud kohustuste täitmist teineteise suhtes muid nõudeid, sh menetluskulude nõudeid.
15.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud käesoleva kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest HKMS § 43 lg 1 ja HKMS § 152 alusel ning ei pea kompromissi kinnitamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Sõlmitud kompromissiga on nõustunud kõik menetlusosalised, kompromiss pole seadusega vastuolus ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses.
17.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
18.HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot, seega puudub alus tasutud riigilõivu tagastada.
19.Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus 4(5)