Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
26.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2820
Haldusasi
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus otsuse peale kaevata välja Jüri Vilmsi (1889–1918) säilmed
Menetlusosalised
Kaebaja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus, esindaja v.adv Indrek Kukk Vastustaja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
3-25-2820 Käskkirja andmise aluseks on märgitud sõjahaudade kaitse seaduse (edaspidi SHKS) § 9 lg 1, kaitseministri 04.04.2023 käskkiri nr 4 (millega volitati Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi direktorit tegema SHKS-s nimetatud otsuseid ja toiminguid), Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepanek ja Jüri Vilmsi sugulaste soov.
3-25-2820 on registreeritud sõjahauana, puuduvad kaebajal subjektiivsed õigused, mille riive kinnitaks kaebeõiguse olemasolu. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis tuleb tühistada ka varasema määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Põhivaidluse lõppemisel langeb ära ka vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3). Olukorras, kus kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu tagastab, ei ole esialgse õiguskaitse abinõu jätkuv kohaldamine ka sellest aspektist põhjendatud.
3-25-2820 oluline osa koguduse tegevusest ning võib langeda ka PS § 40 kaitsealasse. Riigikohus pidas 08.06.2007 otsuses asjas nr 3-4-1-4-07 SHKS-s ette nähtud otsuste tegemisel kohaldatavaks haldusmenetluse seadust ja hea halduse põhimõtteid. Nii nagu Riigikohtu lahendatud asjas peeti oluliseks kohaliku omavalitsuse kaasamist sõjahaua ümbermatmise otsustusprotsessi, peab seda enam olukorras, kus kalmistu omanik ning haldaja on usuline ühendus ehk eraisik, haldusorgan ta kaasama otsuste tegemisse, et tagada puudutatud isikule võimalus seisukohtade esitamiseks ning tasakaalustatud ja põhjendatud otsuste langetamine. Halduskohtus on kaitstavad ka menetluslikud õigused. Asjaolu, et SHKS näeb ette võimaluse teatud juhtudel säilmed välja kaevata ning paneb kalmistu omanikule ja haldajale kohustuse taluda SHKS-s ette nähtud toiminguid, ei tähenda, et sellised toimingud ei saagi riivata tema subjektiivseid õigusi ning huvitatud isikul puudub võimalus vaidlustada säilmete identifitseerimisega ning ümbermatmisega seotud otsuseid ja toiminguid. Kalmistu haldajaks oleva usulise ühenduse tegevusvabadusse sekkumine SHKS alusel on lubatav üksnes juhul, kui otsuste tegemise ja toimingute sooritamisel on järgitud SHKS nõudeid. Praegusel juhul on kaebaja SHKS-s toodud eelduste esinemise vaidlustanud ja kaebaja sisulistele väidetele saab hinnangu anda kohtuotsuses.
Määruskaebuse tagamise vajadust eeltoodu tõttu ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.