Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus otsuse peale kaevata välja Jüri Vilmsi (1889–1918) säilmed
Menetlusosalised
Kaebaja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus, esindaja v.adv Indrek Kukk Vastustaja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning saata kaebus samale halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määruse resolutsiooni p 2. Teha asjas uus määrus, millega pikendada Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust ajani, mil möödub 15 päeva käesoleva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest.
Avaldada määrus arvutivõrgus tervikuna. Selgitused Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi direktor otsustas 21.08.2025 käskkirjaga nr 1-6/11/2025 korraldada Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Pilistvere kalmistul asuvas sõjahauas nr 4959136 (katastrikood 35701:003:2603) olevate säilmete identifitseerimise.
3-25-2820 Käskkirja andmise aluseks on märgitud sõjahaudade kaitse seaduse (edaspidi SHKS) § 9 lg 1, kaitseministri 04.04.2023 käskkiri nr 4 (millega volitati Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi direktorit tegema SHKS-s nimetatud otsuseid ja toiminguid), Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepanek ja Jüri Vilmsi sugulaste soov.
2.Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus esitas 27.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada kaitseministri ja/või Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi haldusakt, millega otsustati Jüri Vilmsi (1889–1918) säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult ning keelata Eesti Sõjamuuseumil - kindral Laidoneri muuseumil, Eesti Muinsuskaitse Seltsil ja nendega seotud isikutel J. Vilmsi säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistult. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada säilmete väljakaevamise kohta antud haldusakti täitmine ning keelata säilmete väljakaevamine. Kaebuse kohaselt on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus usuline ühendus, mis tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) põhikirja alusel. EELK on vaba rahvakirik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus ning kes koosneb Eestis ja väljaspool Eestit paiknevatest ning temaga osaduses olevatest ja samadel õpetuslikel alustel tegutsevatest kogudustest. Kaebaja omandis ja hallata on Pilistvere kalmistu, mis on kultuuriajaloolise väärtusega matmispaik. Pilistvere kalmistu mitmete teiste kultuuri- ja ajaloolise tähtsusega inimeste haudade seas paikneb Jüri Vilmsi haud. 19.08.2025 teavitas Eesti Muinsuskaitse Selts kaebajat, et alustab väljakaevamist Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks. Kaebuse esitamise ajal ei teadnud kaebaja, millise haldusakti alusel väljakaevamine toimub.
3.Tallinna Halduskohus otsustas 22.08.2025 määrusega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks. Kohus andis võimaluse Eesti Muinsuskaitse Seltsil, Eesti Sõjamuuseumil kindral Laidoneri muuseumil ning Kaitseministeeriumil esitada seisukoht esialgse õiguskaitse edasise kohaldamise kohta hiljemalt 11.09.2025. Vastustaja oli seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, ning ta palus esialgse õiguskaitse tühistada.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 16.09.2025 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse kaebajal kaebeõiguse puudumise motiivil ning tühistas kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 2). SHKS § 9 lg 1 sätestab, et Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik võib otsustada tundmatute surnute säilmete väljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et matmispaik on sõjahaud, kuid selles asuvate säilmete olemasolu kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine või säilmete identifitseerimine ei ole muul viisil võimalik. J. Vilmsi haud Pilistveres on sõjahaud ja kantud sellena registrisse 2007. a-l. Kaebaja toob kaebuses küll välja, et lähtudes tema põhikirjas sätestatud ülesannetest ning laiemalt koguduse õpetuste alustest on kaebaja ülesandeks mh hauarahu ja -puutumatuse säilitamine, kuid sõjahaudade osas on toimingute tegemise õigus ja pädevus siiski vaid Kaitseministeeriumil või tema volitatud asutusel. Sõjahaudade kaitse osas puuduvad kaebajal sellised subjektiivsed õigused, mida Kaitseministeerium või tema poolt volitatud asutus saaks SHKS alusel tegutsedes kaebaja suhtes rikkuda. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada. Kaebaja viitab üldsõnaliselt ka omandiõiguse riivele ning on suunanud kaebuse nii omandiõiguse kui ka valduse kaitsele, kuid pole täpsustanud, milles nimetatud riive seisneb. SHKS § 3 lg 3 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud lubama SHKS-s ettenähtud kohustuste täitmiseks vajalike tööde tegemist oma kinnisasjal. SHKS § 11 lg 2 sätestab, et kinnisasja omanik, kelle kinnistul on sõjahaud, on kohustatud võimaldama sellele hauale vaba juurdepääsu säilmete ümbermatmiseks, hauamonumendi või -tähise teisaldamiseks ning säilmete identifitseerimiseks. Arvestades neid sätteid ning asjaolu, et J. Vilmsi haud Pilistveres 2(4)
3-25-2820 on registreeritud sõjahauana, puuduvad kaebajal subjektiivsed õigused, mille riive kinnitaks kaebeõiguse olemasolu. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis tuleb tühistada ka varasema määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Põhivaidluse lõppemisel langeb ära ka vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3). Olukorras, kus kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu tagastab, ei ole esialgse õiguskaitse abinõu jätkuv kohaldamine ka sellest aspektist põhjendatud.
5.Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Kogudus esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 määrus ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ühtlasi palub kaebaja muuta Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse p-s 1 toodud esialgse õiguskaitse abinõud, sh pikendades selle kehtivust kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Juhul kui kohus ei lahenda määruskaebust enne 26.09.2025, tagada määruskaebus, kohaldades taotletud esialgse õiguskaitse abinõusid. Kaebeõiguse puudumise motiivil on lubatud kaebus tagastada üksnes kaebeõiguse ilmselge puudumise korral. Kaebuses esile toodud asjaoludel on ilmselge, et kaebaja õigusi on riivatud. Praegusel juhul ei ole halduskohus kindlaks teinud, et ühtegi kaebaja õigust pole riivatud. Riigikohtu praktika kohaselt on omandipõhiõiguse riivena käsitatav põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni mistahes kitsendamine. Kaebaja omandipõhiõigust tuleb sisustada mh läbi tema eesmärkide usulise ühenduse ja kalmistu haldajana. Kaebaja ülesandeks on mh hauarahu ja haua puutumatuse säilitamine talle kuuluval kalmistul. Ka kalmistuseadus nõuab, et ümbermatmine toimub üksnes kokkuleppel kalmistu haldajaga. Kaebaja omandipõhiõigusega seondub igaühe kohustus hoiduda mälestise ohustamisest, rikkumisest või hävitamisest. Kaebajal kui kogukonna kalmistu haldajal on õiguslikud ja moraalsed kohustused ning õigused seoses kalmistule maetud säilmete kaitsega. Kohtupraktika kohaselt tuleb ümbermatmine otsustada kaalutlusõiguse alusel, arvestades mh nii seotud erahuvisid kui ka ühiskonna üldist huvi tagada hauarahu (haua pühadus, puutumatus). SHKS-ist ei tulene kinnisasja omanikule piiramatut kohustust lubada mistahes tegevusi tema kinnisasjal. SHKS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud ja kaalumist pole nõuetekohaselt tehtud. SHKS-i kohaldumine on üldse vaieldav, sest J. Vilms ei hukkunud Eesti territooriumil toimunud sõjas, vaid Soome kodusõja käigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada.
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal kaebeõiguse puudumine on siinsel juhul ilmselge. Kaebeõigus saaks ilmselgelt puududa üksnes siis, kui säilmete väljakaevamise ja sellega kaasneva hauarahu häirimine ei riivaks ühelgi moel kaebaja õigusi ega vabadusi. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-981, p 8). Kui kaebeõiguse puudumine pole ilmselge ning kaebuse eesmärk võib teatud juhul olla saavutatav, tuleks kaebeõigust menetlemise käigus põhjalikumalt kontrollida (samas, p 13).
8.Kaebaja on asjakohaselt põhistanud, et väljakaevamistööd riivavad tema kui Pilistvere kalmistu omaniku ja haldaja huve (PS § 32). Oma kalmistu haudade eest hoolitsemine on 3(4)
3-25-2820 oluline osa koguduse tegevusest ning võib langeda ka PS § 40 kaitsealasse. Riigikohus pidas 08.06.2007 otsuses asjas nr 3-4-1-4-07 SHKS-s ette nähtud otsuste tegemisel kohaldatavaks haldusmenetluse seadust ja hea halduse põhimõtteid. Nii nagu Riigikohtu lahendatud asjas peeti oluliseks kohaliku omavalitsuse kaasamist sõjahaua ümbermatmise otsustusprotsessi, peab seda enam olukorras, kus kalmistu omanik ning haldaja on usuline ühendus ehk eraisik, haldusorgan ta kaasama otsuste tegemisse, et tagada puudutatud isikule võimalus seisukohtade esitamiseks ning tasakaalustatud ja põhjendatud otsuste langetamine. Halduskohtus on kaitstavad ka menetluslikud õigused. Asjaolu, et SHKS näeb ette võimaluse teatud juhtudel säilmed välja kaevata ning paneb kalmistu omanikule ja haldajale kohustuse taluda SHKS-s ette nähtud toiminguid, ei tähenda, et sellised toimingud ei saagi riivata tema subjektiivseid õigusi ning huvitatud isikul puudub võimalus vaidlustada säilmete identifitseerimisega ning ümbermatmisega seotud otsuseid ja toiminguid. Kalmistu haldajaks oleva usulise ühenduse tegevusvabadusse sekkumine SHKS alusel on lubatav üksnes juhul, kui otsuste tegemise ja toimingute sooritamisel on järgitud SHKS nõudeid. Praegusel juhul on kaebaja SHKS-s toodud eelduste esinemise vaidlustanud ja kaebaja sisulistele väidetele saab hinnangu anda kohtuotsuses.
9.Eeltoodu tõttu tuleb määruskaebus rahuldada ning tühistada halduskohtu määrus, millega kaebus tagastati.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks kohaldada siinses asjas esialgset õiguskaitset ajutiselt. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30 päevaks ning hiljem tühistas selle, kuna pidas kaebust mittelubatavaks. Seega pole halduskohus esialgse õiguskaitse küsimust seni sisuliselt lahendanud (s.o pole kaalunud põhjalikult vastandlikke huve ning kaebuse perspektiivikust). Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks seda teha esimesena, vaid jätab esialgse õiguskaitse taotluse lõpliku lahendamise halduskohtule. Samas, tagamaks kaebaja õiguste kaitset käesoleva määruse edasikaebamise ajal ning andmaks halduskohtule mõistliku aja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks kaalumiseks, tuleb pikendada esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust selliselt, et see kehtib kaebuse tagastamist tühistava määruse jõustumiseni ja pärast seda veel 15 päeva. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse ajutine kohaldamine ei riiva seni kohtule esitatust nähtuvalt avalikke või kolmandate isikute huve ebaproportsionaalselt (esile pole toodud vajadust korraldada säilmete identifitseerimine otsekohe), samuti pole kohtu esialgsel hinnangul kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Üksikasjalikum ja lõplik seisukoht selles küsimuses tuleb siiski võtta halduskohtul edaspidi.
Määruskaebuse tagamise vajadust eeltoodu tõttu ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.