Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) HKMS § 119 lg 1, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Kaebaja peab kinnitama määruse kättesaamist viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS § 28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida.
3-26-203
Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 16.12.2025 P.R-ile (kaebaja) ettekirjutuse nr 1052292703 Eestist lahkumiseks hiljemalt 16.12.2025, pärast mida muutus ettekirjutus sundtäidetavaks väljasaatmisega Guinea Vabariiki, ja kohaldas Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks aastaks. Kaebaja keeldus otsuse kättesaamist allkirjastamast. Ettekirjutus tõlgiti kaebajale suhtlusrakenduse Teams vahendusel prantsuse keelde 16.12.2025 kahe tunnistaja juuresolekul (dtl 12).
2.Kaebaja esitas 23.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.12.2025 ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks, s.o sissesõidukeelu kohaldamise osas. Samuti esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse, menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning menetluse kinniseks kuulutamise taotluse. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse riigi õigusabi saamiseks eelmärgitud haldusakti vaidlustamiseks (sh juba koostatud ja esitatud kaebuse tarbeks). Kaebuse esitamise vajadus selgus haldusasjas nr 3-25-4602 antud riigi õigusabi osutamise raames. On võimalik, et ka PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamisel rakendub haldusasjas nr 3-25-4602 antud riigi õigusabi. Kaebetähtaja ennistamise põhjendused:
2.1.Kaebaja on vaid prantsuse keelt kõnelev isik. Kinnipidamiskeskuses (KPK) puuduvad ametnikud, kes räägiksid prantsuse keelt. Kaebaja paigutati KPK-sse 16.12.2025, kus talle väljastati lahkumisettekirjutus. Kaebaja oli šokis ega suutnud aru saada oma õigustest ega kohustustest, sh kõikidest kaebetähtaegadest. Kaebaja soovis 17.12.2025 toimunud kohtuistungil (haldusasi nr 3-25-4602) rääkida advokaadiga, mida ei võimaldatud. Samuti teavitas kaebaja, et ei ole nõus Schengeni alalt väljasaatmisega. Kaebaja mõistis alles 23.01.2026 advokaadiga kohtumisel haldusasjas nr 3-25-4602 määratud riigi õigusabi osutamise raames, et viidatud haldusasja menetluses tema väljasaatmist ja Schengeni alale naasmise piiranguid ei arutata. Kaebaja soovis PPA 16.12.2025 ettekirjutust kohtus vaidlustada.
2.2.Kaebajal on alates kinnipidamisest puudunud võimalus suhelda, sest tema telefon võeti ära distsiplinaarmenetluse läbiviimise tõttu. Haldusasjas nr 3-25-4602 määratud riigi õigusabi andval advokaadil oli võimalik KPK-d külastada alles 23.01.2026, kaasates prantsuse keele tõlgi. Kaebajal puudusid kuni 23.01.2026 mistahes vahendid advokaadiga ühenduse võtmiseks.
2.3.Kaebaja ei osanud ise kohtult küsida, kas tema sissesõidukeelu otsustuse vaidlustamise tarbeks on talle advokaat määratud. PPA-le oli teada ja selge, et kaebaja ei ole nõus sissesõidukeelu kohaldamisega (vt PPA 16.12.2025 otsuse viimane põhjendav lõik dtl 11). Kaebaja sai lõplikult enda õigustest ja menetluslikust olukorrast teada alles 23.01.2026, mil kaebajat haldusasjas nr 3-25-4602 esindav vandeadvokaat külastas teda KPK-s koos tõlgiga.
3.Kohus palus 26.01.2026 kohtunõudega PPA-l esitada seisukoht kaebuse tähtaja ennistamise taotlusele.
4.PPA palus 03.02.2026 jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel. Põhjendused:
2(6)
3-26-203
4.1 Kaebaja ei avaldanud 17.12.2025 toimunud istungil haldusasjas nr 3-25-4602 soovi advokaadiga suhelda. Seega ei vasta kaebaja väide tõele. Kohtunik selgitas 17.12.2025 istungil, millist PPA taotlust arutatakse. Kuna istungil osales prantsuse keele tõlk, pidi kaebajale olema arusaadav, et arutusele ei tule lahkumisettekirjutus ega sissesõidukeeldu puudutavad asjaolud. Kaebaja kinnipidamine ei saanud olla niivõrd šokeeriv, et ta ei oleks suutnud aru saada enda õigustest, mida talle selgitati prantsuse keeles, kuna kaebaja KPK-sse paigutamise luba oli antud juba 27.11.2025 ja kaebaja viibib juba sellest ajast saadik KPK-s. Seega ei saanud kaebaja jaoks olla šokeeriv, et kui ta Eestist lahkumast keeldub, peab ta jätkuvalt viibima KPK-s. 4.2 Esindaja suur töökoormus ei ole põhjendatud asjaoluks kaebetähtaja ennistamiseks. Kutsetegevuse raames tegutsev vandeadvokaat peab olema võimeline oma tööd korraldama viisil, mis tagaks tema esindatavate õiguste kaitse. 4.3 PPA ei saa vestluses avaldatu ja ettekirjutuses kajastatu tõttu järeldada, et kaebaja vaidlustab ettekirjutuse sissesõidukeelu osas. Isegi, kui PPA-l oli põhjust eeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ettekirjutust, peab kaebaja kinni pidama kaebetähtaegadest. Seetõttu ei oma tähtsust, kas PPA-le oli teada kaebaja soov ettekirjutus vaidlustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebetähtaeg
5.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
6.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 3 järgi võib välismaalane esitada HKMS-is sätestatud korras ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
7.Kaebaja sai PPA 16.12.2025 otsuse kätte samal päeval. Asjaolu, et kaebaja keeldus ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmisest ei tähenda, et kaebajale ei toimetatud vaidlusalust ettekirjutust kätte. Ettekirjutuse kättesaamist on kinnitanud tunnistaja I. Posnjak ja ettekirjutuse koostanud ametnik M. Osijärv. M. Osijärv on kinnitanud, et eestikeelne ettekirjutus on kaebajale tõlgitud suhtlusrakenduse Teams vahendusel prantsuse keelde. Kaebaja on kinnitanud, et ta mõistab prantsuse keelt.
8.Kuna kaebajale tehti PPA 16.12.2025 ettekirjutus teatavaks 16.12.2025, pidi kaebaja selle vaidlustamise sooviga pöörduma halduskohtusse hiljemalt 29.12.2025, arvestades, et vaidlustamiseks antud tähtpäev (26.12.2025) langes teisele jõulupühale (HKMS § 67 lg 4). Kaebaja esitas kaebuse PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtusse alles 23.01.2025, s.o pea kuu aega hiljem.
9.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt õigustavad menetlustähtaja ennistamist reeglina kaebajast sõltumatud objektiivsed asjaolud. Kaebaja ei
3(6)
3-26-203
ole oma kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud ühelegi sellisele objektiivsele asjaolule, mis takistas tal tühistamiskaebust tähtaegselt esitada.
10.Kaebaja väitel ei oska KPK ametnikud prantsuse keelt. Kohus saab aru, et kaebaja hinnangul võis see takistada temal PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamist. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebajale oli tagatud PPA 16.12.2025 ettekirjutuse tõlkimine, mis hõlmas ka selle vaidlustamise osa. Seega pidi kaebajale olema selge, et kui ta soovib 16.12.2025 ettekirjutust vaidlustada (kaebaja on vaidlustatud ettekirjutuses kajastatud põhjendustes väitnud, et kaebaja ei nõustu ettekirjutusega), peab ta pöörduma kohtusse. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Kohus märgib, et kaebaja on varasemalt lisaks haldusasjale nr 3-25-4602 osalenud ka haldusasja nr 3-25-3717 menetluses puudutatud isikuna (istungimenetlus halduskohtus 24.10.2025) ja haldusasja nr 3-25-4395 menetluses puudutatud isikuna (istungimenetlus 26.11.2025). Seega on kaebajal ka enne praegust haldusasja menetlust kohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja paigutati KPK-sse juba 2025. a oktoobris, täpsemalt 24.10.2025 (haldusasi nr 3-25-3717). Kohus nõustub vastustaja väitega, et kaebaja ei saanud 16.12.2025 KPK-sse paigutamisest olla sedavõrd suures šokis, et ei mõistnud haldusakti vaidlustamise korda.
11.Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks olla kaebajale haldusasjas nr 3-25-4602 riigi õigusabi raames määratud vandeadvokaadi suur töökoormus. Esiteks ei ole kaebajale määratud riigi õigusabi PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks ja teiseks peaks kutsetegevuse raames õigusabi osutav vandeadvokaat suutma korraldama oma tööd selliselt, mis tagab esindatava õiguste kaitse parimal viisil.
12.Seega ei ole kaebaja kohtule esitanud kaebetähtaja järgimata jätmist põhjustanud objektiivsete takistuste kirjeldusi.
13.Kohus mõistab kaebaja käitumist PPA 16.12.2025 ettekirjutuse kättesaamisel selliselt, et kaebaja lootis kättesaamisele allkirja andmata jätmisega vältida otsuse teatavaks tegemist temale ehk saavutada otsuse jõustumata jätmist. See aga ei tähenda, et kaebaja ei mõistnud temale prantsuse keelde tõlgitud ettekirjutust, sh edasikaebamise korda. Kaebaja on ka varasemalt sarnaselt käitunud (vt haldusasjas nr 3-25-4395 kajastatu (27.11.2025 määruse p 1 ap 1 5. lõik)), st jätnud PPA 13.11.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12510240002-1 kättesaamise allkirjastamata, ehkki otsus oli talle tõlgitud prantsuse keelde. Samuti ei vaidlustanud kaebaja ka tookord PPA 13.11.2025 otsust ega ole tagantjärele ka taotlenud otsuse vaidlustamise kaebetähtaja ennistamist. Ka viidatud 13.11.2025 otsuse edasikaebamise aeg oli 10 päeva otsuse teatavaks tegemisest. Järelikult on kaebajale varasemast arusaadav, millises korras ja tähtajal tuleb välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise ning rahvusvahelise kaitse otsuseid vaidlustada.
14.Asjaolu, et kaebaja teavitas haldusmenetluse käigus, et jääb eelneva arvamuse juurde, et ta on nõus ainult Eesti sissesõidukeeluga, kuid ei nõustu Schengeni sissesõidukeeluga, ei saa pidada PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtus.
15.Kohtu hinnangul puuduvad seega ka kaebuse tähtaja ennistamiseks subjektiivsed asjaolud.
16.Kokkuvõttes ei ole kaebaja välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal seadusest tulenevat kaebetähtaega järgida ja õigustaksid kaebetähtaja ennistamist.
17.Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral 4(6)
3-26-203
puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Menetlusabi riigi õigusabi osutamiseks
18.Kaebaja palub menetlusabina määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ka PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamisel rakendub haldusasjas nr 325-4602 antud riigi õigusabi. Tallinna Ringkonnakohus andis 07.01.2026 määrusega haldusasjas nr 3-25-4602 kaebajale riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 17.12.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-4602 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus selgitas viidatud määruse põhjenduste p-s 9, et riigi õigusabi saanud isiku õigus säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-s 3 ette nähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Ringkonnakohus selgitas, et antav riigi õigusabi hõlmab isiku esindamist ka võimalikes järgnevates KPK-s viibimise tähtaja pikendamise menetlustes. Ringkonnakohus osundas ühemõtteliselt, et riigi õigusabi korras määratud esindajal tuleb vajadusel jätkata kaebaja esindamist ka pärast haldusasjas nr 3-25-4602 toimunud määruskaebemenetlus lõppu ja võimalike järgnevate KPK-s viibimise tähtaja pikendamise menetluste korral ei pea isik pöörduma täiendava riigi õigusabi taotlusega halduskohtu poole. Kuna praeguses vaidluses ei ole tegemist kaebaja KPK-s viibimise pikendamise taotlusega, ja kaebajale ei ole PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud, siis ei ole haldusasjas nr 3-254602 antud riigi õigusabi osutamine üle kandunud riigi õigusabi osutamiseks praeguses haldusasjas.
19.Lisaks märgib kohus, et Tallinna Ringkonnakohus oli määranud 07.01.2026 kaebajale haldusasjas nr 3-25-4602 riigi õigusabi osutajaks advokaadi ja vandeadvokaat oli Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu võtnud vastu isiku esindamise halduskohtumenetluses 08.01.2026. Samal kuupäeval on vandeadvokaadile haldusasjas nr 3-25-4602 tehtud nähtavaks riigi õigusabi andmise määrus. Seega pidi vandeadvokaat mõistma, et tal ei ole õigust kaebajat esindada PPA 16.12.2025 ettekirjutuse vaidlustamisel.
20.Kuna kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Menetlusabi
21.Kuna kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
22.Kohus peab vajalikuks anda kaebajale menetlusabi praeguse määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimiseks prantsuse keelde ning edastab tõlke viivitamata kaebajale. Menetluse kinniseks kuulutamine
23.HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42. TsMS § 38 lg 1 p 3 järgi kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
5(6)
3-26-203
24.Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul alus ja vajadus menetluse kinniseks kuulutamiseks. Kaebaja eraelu kaitseb piisavalt ka see, kui kohus asendab avalikustamisele kuuluvas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega ja eemaldab vajadusel lahendist muud kaebajat tuvastada võimaldavad andmed. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.