X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2025 otsuse nr 15.3-3.1/1729-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes jätkata kaebaja taotluse menetlemist
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Marta Gromtsev, Ragne Õunap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 06.03.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 14.02.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel töötamiseks Eltanin Design OÜ-s.
2.PPA lõpetas 15.07.2025 otsusega nr 15.3-3.1/1729-1 X. Xi tähtajalise elamisloa taotluse menetluse. PPA selgitas kaebajale korduvalt, et PPA peab hindama, kas taotleja kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ning palus esitada Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) sõjaväepileti või tõendi, mis dokumentaalselt kinnitab Venemaal sõjaväeteenistusest vabastust. PPA palus teavitada kui vajatakse lisaaega. PPA selgitas 14.07.2025 kaebajale, et
lisadokumentide esitamata jätmisel jätab PPA taotluse läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel. Kaebaja selgitas 01.07.2025, et ei saa vastavaid tõendeid esitada, kuna ta ei ole läbinud sõjaväeteenistust ega ole olnud sõjaväes arvel. PPA ei saanud kaebajalt nõutud tõendeid.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 17.07.2025 X. Xi kaebus PPA 15.07.2025 otsuse nr 15.33.1/1729-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, PPA kohustamise nõudes jätkata kaebaja taotluse menetlemist. Kohus võttis 22.07.2025 määrusega menetlusse X. Xi kaebuse PPA 15.07.2025 otsuse nr 15.3-3.1/1729-1 tühistamise nõudes, PPA kohustamise nõudes jätkata X. Xi taotluse menetlemist. X. X eelnevat ei vaidlustanud.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna kaebaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel esitada PPA-le nõutud dokumenti. Kaebaja on sündinud ja kasvanud Ukrainas. 2014. a, kui Donbassis algas sõda, saatsid vanemad kaebaja Moskvasse elama. Kaebaja võttis Venemaa kodakondsuse eesmärgiga lihtsustada töölubade saamist ning vältida bürokraatiat.
5.Kaebaja ei registreerinud ennast pärast Venemaa kodakondsuse saamist sõjaväekohustuslasena, kuna tal puudus püsiv elukoht. Samuti ei teavitanud Venemaa ametkond kaebajat vastavast kohustusest. 2022.a, peale sõja algust, lahkus kaebaja Venemaalt. Kaebaja lahkus Venemaalt koos abikaasaga, kes omandas samuti Venemaa kodakondsuse. Kaebaja ei saa Venemaale tagasi pöörduda moraalsetel ja turvalisuse kaalutlustel.
6.Kaebaja elab ja töötab äriühingus Eltanin Design OÜ. Kaebaja maksab makse ning tööandja vajab kaebaja panust. Kaebaja on valinud teadlikult Eesti oma uueks koduks, kuna Eestis väärtustatakse stabiilsust, õiguskindlust, turvalisust, vabadust, inimõigusi. Eestis saab kaebaja luua normaalse ja rahuliku elu, mis on Venemaal ning Ukrainas võimatu.
7.Eestis elavad kaebaja abikaasa ema, kaebaja vend ning sõbrad ja kaasmaalased Donetskist. Sotsiaalsed sidemed aitavad kaebajal integreeruda ja moodustavad tugeva aluse täisväärtuslikuks eluks Eestis.
8.Kaebaja proovis saada Venemaalt tõendit sõjaväekohustuse kohta läbi internetilehe Goslugu, kuid kõik toimingud seoses sõjaväelise staatusega nõuavad isiklikku kohalolekut Venemaal. Samuti ei ole seda võimalik teha volituste kaudu, kuna kaebajal ei ole Venemaal usaldusväärseid inimesi, kes saaksid seda teha kaebaja eest.
9.Kaebaja võidakse tagasipöördumisel Venemaale, mobiliseerida ning kohustatakse osalema sõjas päritoluriigi vastu. Kaebaja soovib loobuda Venemaa kodakondsusest, kuid ei ole vastava menetlusega alustanud. Kaebaja soovib eelnevalt seadustada oma Eestis viibimise. Lisaks tuleks kaebajal suhelda kodakondsusest loobumisel Venemaa saatkonnaga, mis on tema Eestis viibimise seadustamisega seonduvalt keeruline.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaatamata PPA korduvatele palvetele, pole kaebaja esitanud kõiki nõutud andmeid, millest tulenevalt puudus PPA-l võimalus selgitada välja kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kaebaja taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja pole esitanud dokumenti, mis kinnitab tema sõjaväelisi kohustusi või nende puudumist. Asjakohaste tõendite esitamata jätmisel puudub PPA-l võimalus kaebaja taotluse osas sisulise otsuse tegemiseks.
11.Välismaalane on kohustatud tõendama menetluses tähtsust omavaid asjaolusid (VMS § 19 lg 1), esitades haldusorgani nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid (VMS § 31 lg 1). Kaebaja pole toonud välja objektiivseid asjaolusid, mis takistasid tal nõutud tõendi esitamist.
12.Asjasse ei puutu kaebaja Venemaa kodakondsuse omandamise põhjus. Kaebaja pidi arvestama sellega, et kodakondsusega ei kaasne mitte ainult õigused ja soodustused, vaid ka kohustused 2(5)
kodakondsusjärgse riigi ees (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Kaebaja väide, et ta pole kunagi olnud sõjaväes arvele võetud, läheb vastuollu tema varasemalt antud selgitustega, et teda kutsuti sõjaväeteenistusse, kuid põlvevigastuse tõttu ei läbinud ta kohustuslikku sõjaväeteenistust. Seega on PPA-l alust arvata, et kaebaja on Venemaal sõjaväes arvele võetud. Arvestades asjaoluga, et kaebaja on hetkel 29 aastat vana, on põhistamata tema hinnang, et sõjakomissariaati pöördumisel ta mobiliseeritakse. Kuigi kaebaja ei pruugi enam kutsealune olla, st tal ei ole kohustusliku kaitseväeteenistuse läbimise kohustust, siis sõjaväes arvele võtmise korral võib kaebaja olla kaitseväekohustuslane ning tal võivad säilida seaduslikud kohustused Venemaa relvajõudude ees.
13.PPA-l peab olema võimalus hinnata, kas välismaalase Eestis elamine on kooskõlas avalike huvidega ning vastab avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13). Vastava hinnangu andmiseks peab kaebaja oma kaitseväekohustuslase staatust tõendama.
14.Välismaalasel ei saa üldjuhul olla õiguspärast ootust, et talle antakse Eestis viibimisõigus. Alates 24.02.2022, mil Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukrainas, on Eesti ametiasutused asunud Venemaa kodanikega seoses üle vaatama ohuhinnanguid. Venemaa kodanike põhjalik kontrollimine on õigustatud. Venemaa sissetung Ukrainasse algas juba 2014. a. Vaatamata Donbassis (kust kaebaja pärit on) alanud sõjategevusele lahkus kaebaja 18-aastastena Venemaale, jäi Venemaale elama ning tegi teadliku valiku omandada Venemaa kodakondsus, kuigi Venemaa agressioonisõda kaebaja sünnijärgse kodakondsusriigi vastu olevat vastuolus kaebaja poliitilise meelsusega. Menetluse läbiviimisel puudus PPA-l põhjus kohelda kaebajat teistest Venemaa kodanikest erinevalt.
15.Kaebaja selgitused Eestiga tekkinud sidemete kohta on asjakohatud. PPA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata, st ei lahendanud taotlust sisuliselt. PPA oleks saanud kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust sisuliselt menetleda ning eraeluliste aspektidega arvestada, kui kaebaja oleks esitanud kõik küsitud andmed ja dokumendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuses toodud põhjendustega, ega pea vajalikuks neid kogu ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
17.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal on Venemaa kodakondsus (dtl 7) ja Ukraina kodakondsus (dtl 5). VMS § 13 kohustab PPA-d hindama, kas välismaalase Eestis elamine on kooskõlas avalike huvidega ning vastab avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Eelnevatel põhjustel kohustas PPA kaebajat 06.05.2025 e-kirjaga (dtl 15), 30.05.2025 e-kirjaga (dtl 12), 03.06.2025 e-kirjaga (dtl 16) esitama tõendi, mis kinnitab, et kaebaja ei ole praegu sõjaväekohustuslane. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei esitanud PPA-le küsitud tõendit.
18.PPA jättis kaebaja elamisloa taotluse läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata, kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja eelnimetatud tõendi esitamata jätmine haldusmenetluses oli selline asjaolu, mis tingis kaebaja taotluse sisulise läbivaatamise võimatuse.
19.Kaebaja esitas PPA-le Ukraina Kaitseministeeriumi tõendi, millest nähtuvalt on kaebaja kuni 06.05.2026 kutsealune (dtl 55). Venemaa kodakondsusega seonduvalt selgitas kaebaja PPA-le sama, mis kohtule kaebuses, et ta ei ole sõjaväeteenistust läbinud ega ole Venemaal sõjakomissariaadis arvel. Samuti puudub kaebajal võimalus Venemaale sõitmata saada vajalikku dokumenti tema turvalisuse kaalutlustel. Venemaa riigiteenuste portaalist nähtub, et jaotises "Sõjaväepilet" on märgitud sõna "lisada", mis tähendab selle puudumist dokumendiregistris. Eelnev kinnitab, et kaebajale ei väljastatud sõjaväepiletit ja ta ei ole arvel (dtl 131). Kaebaja 3(5)
selgitas kohtule, et ta ei soovi minna Venemaale tõendi järgi turvalisuse kaalutlustel, kuna teda võidakse mobiliseerida ning sundida sõdima päritoluriigi ehk Ukraina vastu.
20.PPA-l tuleb taotluse menetlemisel lähtuda isikust tulenevatest asjaoludest ning kohtul tuleb hinnata, kas PPA on piisavalt põhjendanud, miks vastava tõendi puudumine takistab taotluse sisulist läbivaatamist. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et ilma vaadeldava tõendita ei ole PPA-l võimalik hinnata, kas kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale või Eesti julgeolekule. Kohus nõustub eelnevas vastustajaga. Kaebaja on Venemaa kodanik, kes on kohustatud Venemaa konstitutsiooni § 59 lg 1 järgi kaitsma oma riiki ning sama paragrahvi lg 2 järgi on Venemaa kodanikud allutatud sõjalistele kohustustele. Venemaa konstitutsiooni § 59 kommentaaride kohaselt kuuluvad Venemaa kodanike sõjaväeteenistuse sõjaliste kohustuste hulka sõjalisel arvel olemine, sõjaväeteenistusse kutsumine ja teenistuse läbimine, kuulumine relvajõudude reservi, reservis olemise ajal sõjalistele õppustele kutsumine ja õppustel osalemine.
21.Asjakohane on vastustaja viide, et menetluse läbiviimisel puudus PPA-l põhjus kohelda kaebajat teistest Venemaa kodanikest erinevalt, sealjuures võttes arvesse, et kaebaja on ka Ukraina kodanik. Kaebaja lahkus Ukrainast ajal, kui Venemaa alustas Ukrainas sõjalise operatsiooniga. Vaatamata eelnevale pidas kaebaja vajalikuks omandada Venemaa kodakondsuse. Kuigi kaebuse kohaselt ei soovi kaebaja enam olla agressorriigi Venemaa kodanik, on ta faktiliselt seda siiski. Praegusel ajal Euroopas valitseva poliitilise olukorra tõttu on Venemaa riigi kodanikud kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldavad teiste riikide kodanikega.
22.Välismaalasele on reeglina keelatud anda elamisluba, kui ta on teeninud, teenib või võib asuda teenima välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse (VMS § 124 lg 2 p-d 5, 6, 11 jne). Samas on võimalik kohaldada ka erandeid (VMS § 125). Siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 50 lg 1 p 14 kohaselt esitab taotleja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kas taotleja osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist. Arvestades praeguse otsuse punktis 19 toodud seisukohti, on kaebaja keeldunud vastava tõendi Venemaa kaitseministeeriumilt nõudmisest ning tähtaegselt PPA-le esitamisest. Kaebaja ei ole põhistanud oma seisukohta, et ta võidakse Venemaa vastavasse asutusse pöördumisel mobiliseerida. Ka kohtule ei ole teada, et topeltkodakondsusega inimesed tingimata mobiliseeritakse. Samas ei olnud PPA-l ilma ajateenistust puudutava tõendita võimalik hinnata kaebajaga seotud asjaolusid. Vastustaja tegi viite haldusasjale nr 3-22-2071, milles Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja kaebuse, kus kaebaja vaidlustas enda rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist. 16.11.2022 kohtuotsuse punktis 31 tsiteeris kohus PPA 30.06.2022 protokollis nr 12204110084-1 edastatud kaebaja seisukohti, kus kaebaja selgitas, et: „2019. a kutsuti sõjaväeteenistusse, kuid oli põlvevigastus ning korduvat kutset ei saanud (p 34)“. Nimetatud väitest ei saa järeldada, millise riigi sõjaväeteenistusse kaebaja kutsuti, kuivõrd kaebaja on praeguse ajani ka Ukrainas kutsealune. Siiski ei välista eelnev, et kaebajal tuli PPA-le esitada määratud tähtajaks Venemaa vastava asutuse tõend ajateenistuse kohta.
23.Kaebaja väide, et ta on Eestis kohanenud ning soovib Eestis elada, ei ole asjakohane, kuna üksnes soov ei ole seaduslikuks aluseks riigis viibimiseks. Lisaks ei hinnanud PPA vaidlustatud otsuses sisuliselt kaebajaga seotud asjaolusid, sh integreerumisega seonduvat. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et soovib Venemaa kodakondsusest vabaneda, kuivõrd kaebaja ei ole alustanud vastava menetlusega. Kaebaja soovist olenemata, tuleb kaebajal Venemaa konstitutsiooni § 59 lg 1 järgi täita vajadusel sõjaväelist kohustust. PPA-l tuleb haldusmenetluses kontrollida taotluse esitaja väidete õigsust. Kaebaja ei esitanud muid tõendeid, milliste alusel oleks võimalus välistada, et kaebaja ei oma sõjalist väljaõpet. PPA-l ei olnud võimalik täita VMS §-st 13 tulenevat eesmärki. 4(5)
24.PPA jättis õiguspäraselt kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata, haldusakt on proportsionaalne, piisavalt põhjendatud, sh formaalselt õiguspärane.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.