Rahvastik › Välismaalased

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tegureid riikidevaheliste pingete eskaleerimiseks. Ukraina näitel võib Kaitsepolitseiameti aastaraamatutes kirjeldatud VFi aastatepikkune vaenulik mõjutustegevus Eesti vastu praeguses julgeolekuolukorras eskaleeruda Eesti põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust ohustavaks julgeolekukriisiks, mille vältimiseks on põhjendatud proportsionaalsete tõkestavate meetmete rakendamine. Säärase julgeolekukriisi puhkemise võimalust tuleb pidada reaalseks olukorras, kus Venemaa julgeolekuasutused on 2023 aastast alates oluliselt laiendanud ja muutunud agressiivsemaks hübriidoperatsioonide läbiviimisel NATO riikide suhtes. Reaalselt viiakse läbi sabotaažiakte Ukrainaga seotud NATO varustusliinide suhtes. 02.05.2024 väljendas NATO muret seoses VFi korraldatud vaenuliku tegevusega liitlaste territooriumil sh Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ühendkuningriigi territooriumil. VF vaenulik tegevus seisneb sabotaažis, vägivallategudes, küber- ja elektroonilises sekkumises, desinformatsiooni kampaaniates ja muudes hübriidoperatsioonides. Eestis on füüsiliselt rünnatud II maailmasõja mälestusmärke ja avaliku elu tegelaste vara, sh vandaalitseti 2023 aasta detsembris Eesti siseministri auto kallal. Eestis läbi viidud operatsioonid on olnud seotud VF Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsusega (GRU). Seoses nende operatsioonidega on Eestis süüdi mõistetud mitmeid isikuid. Seoses VFi agressiooniga Ukrainas teevad Venemaa ametiisikud ja propagandameedia süstemaatiliselt ähvardavaid avaldusi NATO ja selle liikmesriikide (eriti Balti riikide) suhtes, mis viitab võimalusele, et Venemaa võib eskaleerida Ukraina vastase agressiooni relvastatud konfliktiks NATO või selle liikmesriigiga. Eelnevast tulenevalt võib Venemaa vajadusel reaalselt eskaleerida sõjalist konflikti Eestiga ning arvestades Ukrainas toimuvat võib see tuua kaasa sõjakuritegude ja genotsiidi toimepanemise Eesti rahva suhtes ning ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Arvestades halvenenud julgeolekuolukorda ja sellest lähtuva ohu suurust Eesti julgeolekule on ennetavate meetmete rakendamine VFi mõjutustegevust ellu viivate isikute suhtes proportsionaalne, vältimatu ja vajalik enne, kui isiku tegevus täidab riigivastase süüteokoosseisu tunnuseid. Kaitsepolitseiamet on tuvastanud, et X. Xl on regulaarsed kontaktid VF relvajõudude ja julgeolekuasutustega seotud isikutega, kellega ta kohtub igal aastal VFis. Ka 01.08.2024 läks X. X juba mitmendat aastat järjest Moskvasse kuuks ajaks. X. X VFis viibimise ajend on Moskvas asuva kinnisvara hooldamine, sugulaste ja tuttavate külastamine, millega ta varjab oma tegelikke eesmärke. VF-is viibimist kasutab X. X muuhulgas enda eriväljaõppe täiendamiseks militaarvaldkonnas, läbides VF relvajõudude ja julgeolekuasutuste põhimõtetel ning taktikatel põhinevaid kursusi (taktikaline lahingmeditsiin, võitluskunstid, relvad, side, looduses ekstreemsetes oludes hakkama saamine jne) ja osaledes erinevatel militaarmessidel. X. X on aktiivne sõjalis-laskespordi harrastaja ja 2012 aasta Pärnu airsofti klubi MTÜ Airsoft Panther Club asutaja (01.03.2024 äriregistrist kustutatud seoses majandusaastaaruande esitamata jätmisega), mille liikmed on Kremli-meelsed noored (14 liiget), kelle seas on ka tema enda poeg ja tema elukaaslase poeg. X. Xl on võimalik igal ajal sõjalis-laskesporti harrastavate isikute grupp kokku kutsuda. Viimane teadaolev üritus, kus Panther Club osales, oli 29.04.2023 toimunud airsofti hooaja avaüritus Harjumaal. Võttes arvesse ärevat julgeolekuolukorda maailmas ja VF järjest agressiivsemate hübriidrünnakute kasvu Eestis ning teistes Euroopa riikides ja X. X tihedat sidet VF relvajõudude ja julgeolekuasutustega seotud isikutega, võib ta VFis käies saada sealsetelt julgeolekuasutustelt juhiseid Eestis hübriidoperatsioonide ja sabotaažiaktide toimepanemiseks, mis kujutavad endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Neid ohte on vaja viivitamatult ja resoluutselt ennetada, et need ei realiseeruks. 3

X. X on süstemaatiliselt ja aktiivselt edendanud X Venemaa kaasmaalaspoliitikat ning on silma paistnud VFi lõhestuspoliitika elluviimisel. X. X puhul on tegemist X Venemaa kaasmaalaste kogukonnas tuntud ja teatavat mõjuvõimu omava isikuga, kes alates 2008 on olnud regulaarselt 9. maiga seotud ürituste üks aktiivsemaid eestvedajaid ja korraldajaid. Erinevatel aastatel on X. X ja tema lapsed Pärnu Vanal ja Alevi kalmistul II Maailmasõja mälestusmärkide juures käitunud ja riietunud provokatiivselt kasutades agressorriigi sümboolikat (auvalve monumentide juures, militaarriiete, VF lipuvärvides riiete, Nõukogude Liidu armee pilotka ja Georgi lintide kandmine ning teistele jagamine). VF mõjutustegevuse elluviimisel Eestis on oluline osa VF ajaloonarratiivide levitamisel, eeskätt II maailmasõjaga seoses. VF peamisi ajalooga manipuleerimise teemasid on natsism ja kollaboratsionism Eestis II maailmasõja ajal ning Nõukogude okupatsiooni eitamine ja nõukogude aja ülistamine. VF levitab Nõukogude Liidu kui vabastaja narratiivi, näidates punaarmee sõdureid kangelastena, kes vabastasid maailma natsismist (VF narratiivis fašistidest). Säärast vabastaja narratiivi on VF kasutanud ka sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks Ukrainas ja Gruusias. Seejuures kasutatakse ka praegu Ukrainas otseselt natsismist vabastamise narratiivi ning sellele eelnes pikaajaline Ukrainast natsiriigi kuvandi loomine konflikte tekitanud VF ajaloopropaganda üritustega. Tõsiasja, et Eesti jaoks asendus Natsi-Saksamaa okupatsioon Nõukogude Liidu okupatsiooniga, peetakse Venemaal ajaloo võltsimiseks ja see on karistatav. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda seoses Ukrainas toimuva sõjalise agressiooniga on Kaitsepolitseiamet hinnanud X. X aastatepikkust VFi jaoks oluliste tähtpäevade organiseerimist ja nendel osalemist, julgeolekuohuks. 04.04.2023 Kaitsepolitseiamet viis X. Xga läbi julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 6, § 211 , § 31 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 alusel protokollitud vestluse, milles ta nimetas end Venemaa patrioodiks. Vestluse käigus tutvustati X. Xle hoiatust seoses sellega, et tema tegevuses on ilmnenud asjaolud, mis võivad nende jätkumisel kaasa tuua karistusseadustiku (KarS) § 1511 (rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine), § 233 (välismaalase poolt EV vastu suunatud vägivallata tegevus) ja § 2351 (EV vastane suhe) toodud karistatava teo tagajärje. X. X tutvus hoiatuse ja KarS paragrahvidega emakeeles (vene keeles) ning allkirjastas need. Hoolimata X. X hoiatamisest väljendas ta 09.05.2023 Kremli-meelsust sotsiaalmeedias, jagades oma Facebooki kontol avalikult kahe keelatud sümboolikaga fotot, millest ühel oli II Maailmasõja võidu õnnitlus, vene sõdur ja viisnurkadega sõjalennuk. Teisel fotol oli VFi lipp ja selle all kommentaar, et isegi Saksamaal on VF lipu eksponeerimine lubatud, naeruvääristades sellega Eestis kehtivat keeldu. PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond alustas nimetatud rikkumise kohta KarS § 1511 lg 1 alusel väärteo menetluse, mille kohaselt pandi X. Xle süüks avalikult Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolite eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. 30.10.2023 Lääne prefektuur määras X. Xle nimetatud süüteo toimepanemise eest rahatrahvi 200 eurot. Otsus on jõustunud. X. X on olnud sotsiaalmeedias aktiivne Kremli-meelsete uudiste jagaja ja kommenteerija. X. X võttis Facebookis aktiivselt sõna juba 2014 aastal, kui VF okupeeris Krimmi, Donetski ja Luhanski oblasti. 24.02.2022 pärast VFi täiemahulise agressiooni algust Ukrainas, X. X eitas Facebookis sõjategevust Ukrainas ning kutsus inimesi üles, tema eeskujul, panema enda profiilipildiks nn Donetski Rahvavabariigi (DNR) lipp. Samuti lubas kõik isikud enda sõprade nimekirjast eemaldada, kes Ukrainale kaasa tunnevad ning ei märka DNRi ja Luhanski Rahvavabariigi (LNRi) hävitamise ulatust viimasel 7 aastal. Täpsem ülevaade X. X taustast, 4

kontaktidest ning tegevustest, mis kujutavad ohtu Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmeriikide julgeolekule, on kajastatud Kaitsepolitseiameti 08.08.2024 salajases memos nr 1.212/24/6546. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 otsuses nr 3-3-1-14-03 asunud seisukohale, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks riigi julgeolekule. PPA leiab, et X. X ei austa Eesti Vabariigis kehtivat õiguskorda, sh on ta oma tegevuses olnud täiesti lojaalne oma kodakondsusjärgsele riigile ning sellise tegevuse jätkamist tuleb tema puhul eeldada. PPA on seisukohal, et temast tulenev oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule on tegelik, jätkuv ja piisavalt tõsine direktiivi 2003/109/EÜ art 12 lg 111 mõttes ning seetõttu on põhjendatud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine. Lähtudes Kaitsepolitseiameti 12.08.2024 PPA-le edastatud teatisest nr 5997, Kaitsepolitseiameti 08.08.2024 salajase tasemega memost nr 1.2-12/24/6546, ning toetudes eelnevale argumentatsioonile, leiab PPA, et X. X kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule, täites seega VMS § 241 lg 1 p 2 faktilise eelduse.

5

PPA ei tuvastanud X. X ja tema elukaaslase ja täisealiste laste vahel erakorralist sõltuvussuhet ning elukaaslane või täisealiste laste abivajadust, mida keegi teine täita ei saa. Seega ei käsitle PPA neid käesolevas menetluses perekonnana EIÕK art 8 tähenduses. PPA peab vajalikuks märkida, et X. X elamisloa kehtetuks tunnistamisel säilib tema lähedastel nii lastel, kes on Venemaa kodanikud, kui ka abikaasal ja elukaaslasel võimalus teda Venemaal külastada või soovi korral sinna elama asuda. Tuginedes kogutud tõenditele ja ülaltoodule on PPA tuvastanud, et X. Xl on küll alaealine laps ja kooselu ning kahtlemata on tema elamisloa kehtetuks tunnistamisel mõju tema perekonnaelule ja eraelule, siis arvestades isikust tulenevat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule on elamisloa kehtetuks tunnistamine vältimatu. Riigikohus on märkinud, et pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise vältimatuks eelduseks ei ole hõimlaste ning sugulaste olemasolu välisriigis. Lisaks on Riigikohus leidnud isiku puhul, kes on terve elu Eestis elanud, et isegi kui isiku sidemed kodakondsusjärgse riigiga ei ole tugevad, ei välista see asjaolu pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist. Ehkki X. X on Eestis (X) elanud alates 1993 aastast (viisade alusel, 1999 sai elamisloa) pole ta näidanud üles soovi integreeruda Eesti ühiskonda. X. Xl on kehtiv VF pass, mida ta on järjepidevalt uuendanud. Samuti pole X. X oma pikaajalise Eestis viibimise ajal ära õppinud eesti keelt. PPA leiab, et hoolimata sellest, et X. X on suurem osa elust elanud Eesti Vabariigis, ei ole ta teinud erilisi püüdlusi Eesti ühiskonda lõimumisel, samuti ei ole X. X avaldanud soovi taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, kuigi tal oli selleks õigus. EIK on lahendis Boujlifa vs Prantsusmaa leidnud, et kui isik pole kunagi näidanud üles huvi riigi kodakondsuse taotlemiseks, kuigi tal oli selleks õigus, annab see õigustuse isiku riigist välja saata. Kohus leidis, et ainuüksi isiku elamine riigi territooriumil ei loo automaatselt selliseid sidemeid, mida tuleks pidada väga tähtsaks. X. Xl on olemas eraelulised sidemed Eesti Vabariigiga, arvestades, et isik on siin elanud enamus oma elust, kuid EIK on leidnud, et kaalukate põhjuste korral ei saa välistada sellise isiku väljasaatmist. Käesoleval juhul on kaalukaks põhjuseks X. Xst tulenev tegelik ja piisavalt tõsine oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule. PPA hinnangul ei ole isik näidanud üles huvi integreeruda väljasaatva riigi ühiskonda ning sellest nähtub, millisena X. X enda indentiteeti näeb. X. X emakeel on rahvastiku registri andmetel vene keel, mis on ka Venemaa Föderatsiooni emakeel. PPA on seisukohal, et riigikeele emakeele tasemel oskamine loob head eeldused kodakondsusjärgses riigis lõimumiseks. Arvestades X. X vanust (xx), siis on isik veel piisavalt töövõimeline, et tulla Venemaal töötamisega toime. X. X omab VFis kinnisvara, seega ka elukoht on tal VFis olemas. Kuigi elukoha vahetamine võib olla ebamugav, kaaluvad X. X tegevusest tõusetuvad julgeolekuohud siiski üles isiku põhiõiguste riive. X. X elab oma abikaasast lahus. Eestis elavate lastega saab X. X suhelda ka VFis elades (telefon, suhtlusrakendused jms) ning lapsed (VF kodanikud) saavad tal külas käia. X. X neljast lapsest kolm on täisealised ja iseseisvad. Ainukese alaealise lapsega ei ole X. Xl väga lähedast suhet ja ta ei osale lapse kasvatamises – laps elab igapäevaselt koos oma emaga ning nad suhtlevad valdavalt üksnes tähtpäevadel. EIK on seisukohal, et lähedaste, sõprade ja tuttavatega on võimalik suhtlust jätkata ka telekommunikatsioonivahe ndeid kasutades. X. X omab Eestis kinnisvara (abikaasaga ühisvaras olev korter aadressil X tn 15, X), kuid seal ta alaliselt ei ela ning selle kinnisvara majandamisega saab hakkama tema abikaasa. X. X 6

omab VFis kolm kinnistut – kaks korterit Moskvas üks on vanaema pärandus (X X tn 1-5-22) ja teine vanemate kodu (Dünamo rajoon, X tn 3555) ning suvilat (Moskvast 80 km lõunas Tšehhovi rajoonis). Üks korteritest on X. Xl välja üüritud ja üüriraha kantakse talle VFi Sberbank kontole, seega omab X. X sissetulekut Venemaal. Viimased 6 aastat on X. X augustikuus kogu oma puhkuse veetnud ilma pereta VFis kodulinnas Moskvas. Neist viimased 4 aastat on X. X oma sünnipäeval 29. augustil viibinud samuti Moskvas. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel X. X töötab ametlikult Eestis Pärnu ehitusettevõttes Katuseabi OÜ ehitajana ja saab igakuiselt 1500-1800 (bruto) eurot töötasu. X. X Eestis asutatud juriidiline isik on 2024 aasta alguses registrist kustutatud. X. X omab korteriomandit X, kuid tema majanduslikud sidemed ei ole sedavõrd suured, mis omaksid avaliku korra ja riigijulgeoleku ohu hindamisel tähendust. X. Xl on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mis vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi praktikale on ilmselgeks ning minetamatuks seoseks sihtriigiga.18 Seega leiab PPA, et X. X eraelu riive ei kaalu üles isikust tulenevat ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. X. X tegevus näitab, et ta ei soovi arvestada Eesti valdava elanikkonna väärtussüsteemiga ja kasutab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele tuginevat Eesti õiguskorda ära VFi mõjutustegevuse elluviimiseks. Seoses sellega ei täida X. X VMS § 11 sätestatud välismaalase kohustusi järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte ning austada Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Vastavavalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ põhjendusele 8, ei või kolmanda riigi kodanikud, kes soovivad omada pikaajalise elaniku staatust, kujutada ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Samuti on X. X tegevus vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ põhjenduses 4 sätestatud põhimõttega, et pikaajaliselt liikmesriigis elavate kolmandate riikide kodanike integratsioon edendab oluliselt majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mis on asutamislepingus sätestatud põhieesmärk. Lähtudes Kaitsepolitseiameti 12.08.2024 PPA-le edastatud teatisest nr 5997, Kaitsepolitseiameti 08.08.2024 salajase tasemega memost nr 1.2-12/24/6546, ning toetudes eelnevale argumentatsioonile, leiab PPA, et X. X pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine vastavalt VMS § 241 lg 1 p-le 2 on proportsionaalne ja vajalik avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks.

Käesoleva otsuse aluseks oleva teabe põhjal on võimalik järeldada, et isiku selline tegevus toetab VFi sõjaväe ning eriüksuste võimekust viia läbi surmavaid operatsioone ning pidada täiemahulist agressioonisõda Ukrainas. Eeltoodu pinnalt tuleb asuda seisukohale, et isik kujutab endast ohtu Eesti avalikule korrale ja riigi julgeolekule, ning isiku ärakuulamata jätmine on proportsionaalne, vajalik ja asjakohane meede.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8

et alates 2018 aastast elab X. X vabaabielus Z. Zga ja seega elab kaebaja ühe perena oma naisega ja tema eelmisest kooselust sündinud alaealise tütrega H. H. PPA aga üldse ei ole uurinud kaebaja ja Z. Z kooselu asjaolusid 5.4 Otsuse tegemisel võttis PPA aluseks asjaolud, mis üldse ei ole õiguserikkumised. Kaebaja juhib tähelepanu, et enne 18.10.2022 ei ole Nõukogude Liidu (NL) sümboolikat tunnistatud agressorriigi sümboolikaks. Georgi lindi eksponeerimine on keelatud alates 29.04.2022. Seega kaebaja ja tema noorema tütre osalemist kostümeeritud üritusel Alevi kalmistul Teise Maailmasõja mälestusmärkide juures 2017 või 2018 aastal kandes NL armee pilotkat, ei tohi mingil juhul lugeda provokatiivseks ja/või seadusevastaseks käitumiseks. PPA väidab täiesti paljasõnaliselt nagu oleks kaebaja organiseerinud Eestis VF jaoks olulisi tähtpäevi. 5.5 Kaebaja poolt Moskvas 2022. aastal läbitud esmaabi ja taktilise meditsiini kahepäevane baaskursust ja varem läbitud looduses ellujäämise kahepäevane baaskursust ei või mingil juhul lugeda eriväljaõppeks militaarvaldkonnas, nagu arvab PPA. Kaebaja ei eita, et puhkusel viibimise aega kasutab enese arenduseks, kuid see mingil juhul ei tähenda, et ta valmistab ennast ette Eesti riigi vastaseks tegevuseks. Etteheide, et kaebaja tegeleb aktiivselt sõjalislaskespordiga, on aga täielikult alusetu. Asjakohatu on PPA etteheide, et MTÜ Airsoft Panther Club liikmeteks olid „kremlimeelsed noored“. 5.6 PPA ei ole andnud objektiivse hinnangu kaebaja tegevusele Eesti-Ukraina projekti raames (04.06.2023 metsamatk), mis oli korraldatud Pärnu Taekwondo klubi poolt ja Pärnu Linnavalitsuse toetusel. Kaebaja aktiivselt osales eelnimetatud projektis ja hea meelega jagas oma looduses ellujäämise ning esmaabi osutamise oskused nii Eesti kui ka Ukraina lastega, mida võiks näha ka Pärnu Taekwondo klubi Facebooki lehelt. Kuid PPA jättis kaebaja heategevuse tähelepanuta, kuna see ei klapi kokku juba tekkinud PPA erapooliku arvamusega kaebajast. 5.7 PPA on jätnud olulisel määral selgitamata, milles seisneb kaebajast väidetavalt tulenev tegelik ja piisavalt tõsine oht EV avalikule korrale ja julgeolekule. Kuna otsus põhineb mh prognoosil, tuleb kaebaja isikut, elukäiku, toime pandud õigusrikkumisi ja käitumist karistuse kandmise ajal ja hiljem nii positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavad asjaolud korrektselt tuvastada ning nende põhjal esitada selged ja konkreetsed põhjendused, miks on õigusnormis sätestatud ohulävend ületatud. Antud juhul ei ole PPA seda teinud.

(julgeolekuasutuste seaduse § 6) ning PPA on tuvastanud ohu riigi julgeolekule KPA antud hinnangu alusel. Vastustaja tugines otsuse tegemisel muuhulgas KPA 08.08.2024 memole nr 1.2-12/24/6546, mille sisu ei saagi kaebajale teada olla, kuna tegemist on salastatud teabega ning kaebaja ja tema esindaja ei ole väitnud, et neil oleks luba salastatud teabega tutvumiseks. 6.3 Kaebaja elamisluba ei tunnistatud kehtetuks selletõttu, et kaebaja ei ole EV kodakondsust taotlenud, selline etteheide on asjakohatu. Kaebaja elamisluba tunnistati kehtetuks kuna kaebaja kujutab endast ohtu riigi julgeolekule (VMS § 241 lg 1 p 2). Kodakondsuse mittetaotlemise asjaolu on vastustaja võtnud arvesse kaebaja seoste hindamisel Eestiga. Asjaolu, et kaebaja ei ole kogu Eestis elamise perioodi jooksul õppinud ära riigikeelt, näitab selgelt, et ei ole põhjust pidada tema sidemeid Eestiga kuigi tugevaks. 6.4 Kaebaja Eestis elamise kestus, kinnisvara ja töökoha omamine ning lapsed, ei ole sellised asjaolud, mis tingiksid kindlasti pikaajalise elaniku elamisloa kehtima jäämise olukorras, kus välismaalane kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. Kaebaja kinnistusel ta annab noorimale lapsele ülalpidamist ja kohtub temaga paar korda nädalas ning suhtleb telefoni teel praktiliselt iga päev, kuid ei ole selliste kinnituste kohta esitanud ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses ühtegi tõendit. Õige ei ole kaebaja väide, justkui oleks vastustaja jätnud arvestamata asjaoluga, et alates 2018. aastast elab kaebaja vabaabielus Z. Zga ja tema eelmisest kooselust sündinud alaealise tütrega H. H. Vastustaja möönab, et kaebaja elukaaslase tavapärane elu ja harjumused võivad muutuda, kuid need ei ole asjaolud, mis kaaluksid üles kaebajast tuleneva ohu riigi julgeolekule. 6.5 Kuna mõjutustegevuse eesmärkide saavutamiseks kasutab VF aktiivselt teise maailmasõja sündmustega seotud ajaloopropagandat NL-st (VF-st) kui maailma natsismist vabastaja kuvandi loomisel, seetõttu on ka Eestis VF teise maailmasõja ajaloonarratiivi propageerivate ürituste korraldamine ja nendel osalemine koos agressorriiki toetavate sümbolite avaliku eksponeerimisega otseselt suunatud VF vaenulike eesmärkide saavutamisele. Seega ei saa vene armee osalise riietuse kandmist pisendada, nagu on teinud seda kaebaja. 6.7 Airsofti näol on tegemist eriliste relvadega taktikalise sõjamänguga. Vastustaja nõustub kaebajaga, et tal on õigus vabale eneseteostusele ning selle raames mängida ka airsofti, mis ei ole tõesti Eestis keelatud, kuid see ei välista ega vähenda kaebajast lähtuvat ohtu riigi julgeolekule. Kaitsepolitseiameti teatisest nr 5997 nähtub, et KPA on seisukohal, et kaebaja tegevus kujutab endast ohtu EV julgeolekule. Seega ei ole kaebaja elamisluba kehtetuks tunnistatud mitte ohu tõttu avalikule korrale, vaid ohu tõttu riigi julgeolekule.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10

7.1 Kohus tutvunud KPA 08.08.2024 memoga nr 1.2-12/24/6546 ja 09.08.2024 teatisega nr 5997, nõustub vastustajaga, et kaebaja kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. Riigi julgeolekule esineva ohu hindamine on tulenevalt JAS §-st 6 KPA pädevuses (vt RKHKo 01.10.2018, 3-171026, p 33). Asjaolu, et kaebajal pole olnud võimalik eelnimetatud memoga tutvuda, kuna tegemist on riigisaladusega kaitstud teabekandaja, ei anna alust heita ette põhjendamiskohustuse rikkumist. Kaevatava otsuse põhjendavas osas on toodud, et kaebaja puhul on põhjendatult alust arvata, et ta on seotud VF julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega (vt otsuse p 7). Seega pole kaebaja olnud teadmatuses, mis on tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise ja temast lähtuva ohu põhjuseks. Asjaolu, et kaebaja ei võta seotust eelnimetatud isikutega omaks, ei oma määravat tähtsust. Puudub vaidlus, et kaebaja on kaevatava haldusakti andmisele eelnenud kuue aasta jooksul veetnud kogu oma puhkuse ilma pereta VF-s. Kaebaja selgitusi VF-s viibimiste põhjuste kohta ei pea kohus käesolevas asjas kogutud teabe kontekstis usaldusväärseteks. KPA on tuvastanud, et kaebajal on VF-s igaaastased regulaarsed kontaktid VF relvajõudude ja julgeolekuasutustega seotud isikutega (vt KPA 09.08.2024 teatis nr 5997, dtl 58). Seega on käesoleval juhul VMS § 241 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused täidetud: on põhjendatud alus arvata, et kaebaja ohustab riigi julgeolekut. 7.2 Kaevatavast otsusest nähtuvalt on PPA kaalunud kaebajaga seotud ohtu, võtnud arvesse kaebaja Eestis elamise kestust, vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale ja tema perekonnaliikmetele ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga (vt VMS § 241 lg 3). Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult leidnud, et loetletud asjaolud ei kaalu kaebajast lähtuvat ohtu üles. Kaebajast lähtuv oht on selleks piisavalt tõsine ja tegelik: KPA hinnangul „võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni sõjalist tegevust Ukrainas, selle võimalikku eskalatsiooni, Venemaa julgeolekuasutuste poolt läbiviidavaid sabotaažiakte NATO riikide (sh ka Eesti) vastu ning X. Xi sõjalise eriväljaõppe omandamisega seotud kontakte VF-s ning tema pikaajalist ja süstemaatilist tegevust VF mõjutustegevuse elluviimisel, siis on X. Xi suhtes rakendatavad meetmed EV julgeoleku tagamiseks vältimatud, möödapääsmatud ja vajalikud ning neid tuleb rakendada viivitamatult“ (vt KPA 09.08.2024 teatis nr 5997, dtl 61). Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et asjaolu, et kaebaja pole Eestis elamise perioodi jooksul õppinud ära riigikeelt, samuti KPA 09.08.2024 teatises nr 5997 kirjeldatud kaebaja tegevus, näitavad, et ta pole Eesti ühiskonda integreerunud ega soovi seda. Seevastu on kaebajal head eeldused integreerumiseks kodakondsusjärgse riigi ühiskonda, kuna ta on sellele riigile lojaalne (puudub vaidlus, et 04.04.2023 vestlusel nimetas kaebaja end VF patrioodiks, dtl 59) ja tema emakeel on vene keel (mittevaieldav asjaolu). Lisaks puudub ka vaidlus, et kaebaja omab VFs kahte korterit, milledest üks on välja üüritud, kusjuures üüritulu laekub kaebajale, mistõttu on tal VF-s olemas nii elukoht kui sissetulek. Kaebaja lähedastel on võimalik teda seal külastada või soovi korral sinna elama asuda. 7.3 Puutuvalt kaebaja etteheitesse tema ärakuulamata jätmise kohta, märgib kohus, et käesoleval juhul oli kaebaja ärakuulamata jätmine põhjendatud, sest avalike huvide kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda (vt HMS § 40 lg 3 p 1).

11

7.4 Asjakohatud on kaebaja väited seoses lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeeluga, kuna kaevatava haldusaktiga pole tehtud lahkumisettekirjutust ega kohaldatud sissesõidukeeldu.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.