Rahvastik › Välismaalased

3-25-4646 1) kaebajate õiguskaitse vajadust ei saa järeldada soovist viibida vahetult kohtumenetluse juures. Kui viisa taotlejale ei tule tagada õigust vahetult viibida oma kohtuasja arutamise juures ja ta saab seda teha välismaal (vt RKHKo 5-24-28, p 71), siis ei pea seda saama teha ka praeguses elamisloa vaidluses. Välismaalane saab halduskohtumenetluses osaleda ka ilma Eestis viibimata. Kaebajatel on vandeadvokaadist esindaja. Asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid on võimalik edaspidi vastusena kohtu küsimustele täpsustada. Juhul, kui esineb vajadus, et kaebaja I annaks suuliselt kohtuistungil selgitusi, on istungist võimalik osa võtta nii virtuaalselt kui ka kohtul anda kaebajale viibimisalus istungi ajaks Eestis viibimiseks. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus perekonnaelu kaitseks, kuna pereliikmeid ei ähvarda üksteisest lahutamine. Teised kaebajad on saanud elamisload kaebaja I elamisloast tulenevalt (dtl 120 p 57). Kaebajatel on Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, mistõttu on neil võimalik ühist pereelu elada vähemalt kahes riigis. Kaebaja I ei ole piisavalt põhistanud, miks on äriühingu tegevusega jätkamiseks vajalik tema pidev viibimine Eestis. Teda tutvustaval veebilehel on kirjeldatud kaebaja kogemust äristrateegias, planeerimisel ja arendamisel ning oskusi inspireerida ja juhtida. Sama veebilehe kohaselt on kaebaja läbinud sertifitseeritud müügi- ja turunduskoolitusi ning omandanud bakalaureusekraadi majandusteaduses ja ärijuhtimises. Seega on kaebaja I tegevusvaldkonnaks ennekõike juhtimine. Kaebaja tegevuse kirjeldusest viidatud veebilehel ega ka kaebusest ei nähtu, et kaebaja tegeleks vahetult seadmete ehk riistvara arendamisega, mis võiks vajada vahetut viibimist arendatava seadme juures, katseid laboris vms. Ka ei vaja pidevat ja vahetut Eestis viibimist arengukava koostamine, arvestades tänapäeva tehnoloogilisi lahendusi. Kaebajal I on tema kodakondsusest tulenevalt võimalik viibida ka viisavabalt Eestis 90 päeva jooksul 180 päeva jooksul, samuti taotleda viisat. Kaebajal on võimalik teha digitaalseid toiminguid ka e-residendi digitaalse isikutunnistuse abil. Kodakondsusest ja viisavaba viibimise õigusest tulenevalt on ka alaealistel lastel võimalik Eestis viibida pärast VMS §-s 130 nimetatud viibimisõiguse lõppu veel vähemalt 90 päeva, mis esialgse õiguskaitse kohaldamist arvestades võib võimaldada lastel viibida Eestis ligikaudu aprillikuu keskpaigani. Vastustaja on lisaks selgitanud, et kaebajatel on võimalus taotleda viisat alates viibimisaja lõppemisest kuni laste õppeperioodi lõpuni. Kaebajad on ka varem asunud Eestisse elama laste õppeperioodi kestel, s.o 2022. aasta aprillikuus. Töötamiseks elamisloa andmise eesmärgiks ei ole tagada töötaja lastele hariduse andmine; 2) kaebuse eduväljavaated pole suured. Vaidlustatud otsusest nähtub, et äriühingul puudub käive. Äriühing ei ole maksnud alates 2024. a II kvartalist tööjõumakse, sh kuigi äriühingul on 1 töötaja. Kaebaja I ei ole alustanud tegevusega kahe aasta jooksul ning kaebaja ei ole saanud elamisluba iduettevõtluseks. Kaebaja I on kasutanud äriühingut rahade liigutamiseks laenude all. Kaebaja ei soodusta kuidagi oma Eestis viibimisega Eesti majanduse jmv arengut. Kaebajaga seotud muudel äriühingutel puudub tegevus ja majandusaasta aruanne on esitamata. Taotleja ei maksnud endale palka pärast elamisloa saamist ca 1,5 aasta kestel. Kaebaja legaalne sissetulek ei ole tõendatud. Eraldi võib pidada märkimisväärseks veel seda, et äriühing küsib ainult käibemaksu tagasi ega maksa seda (jaanuar – juuni2025). Kaebaja I väidab koostööd kolme Eestis asuva inseneribürooga, millest Nordic Intelligence OÜ kuulub äriregistri kohaselt kaebajatele, ettevõttel puuduvad töötajad ning ettevõte on jätnud pikema aja jooksul esitamata nii maksudeklaratsioonid kui ka majandusaasta aruanded. Kaebuses toodud selgituste, et kaebaja I legaalseks sissetulekuks tuleks lugeda ettevõttest väljavõetud sularaha (kaebuse p-d 12.5-12.6), kooskõla VMS § 9 mõttega on kaheldav, sh kuna 2024. a II kvartalist 2025. a II kvartalini ei tasunud ettevõte tööjõumakse; 3) möönda tuleb üldist avalikku huvi, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). Välismaalasel puudub reeglina subjektiivne õigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Käesoleval juhul ei ole ka tegemist erandjuhuga, mil tuleks sellist kaalukat subjektiivset õigust möönda (oht elule ja 2(4)

3-25-4646 tervisele või inimväärikusele, perekonnaelu vms). Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1). Kaebajale I anti algselt elamisluba kaheks aastaks, millest tulenes ka eeldus, et töötamiseks antud elamisloa eesmärki Eesti majanduselu elavdamisel tuleb tõendada hiljemalt selle aja jooksul. Vaidlustatud haldusaktis toodud asjaolud, mida ei ole kohtu esialgsel hinnangul kaebusega olulises osas kummutatud, seavad põhjendatult kahtluse alla, kas elamisloa eesmärki on kahe aasta jooksul täidetud ja kas seda tehtaks edaspidi. Olukorras, kus kaebajatele oli antud tähtajaline elamisluba, mh tavapärasest lühemaks ajaks (VMS § 119 ja § 186 lg 3), ei saanud kaebajatel tekkida ka õigustatud ootust, et elamisluba pikendataks või vastustaja ei asu tähtajalise elamisloa andmise eesmärgi täitmist rangemalt kontrollima. Arvestades ühelt poolt kaebajate vähest õiguskaitse vajadust ning teiselt poolt kaebuse väheseid eduväljavaateid, sealjuures koostoimes avaliku huvi ehk eesmärgiga, milleks vastav elamisluba üldse antakse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel on võimalik korraldada laste õpe õppeperioodi lõpuni, samuti ettevõtlusega jätkamine muude viibimisaluste kaudu. Kaebajal I on võimalik taotleda uut elamisluba samal alusel ka siis, kui ettevõtte tegevuses on vaidlustatud haldusaktis püstitatud küsimused kõrvaldatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-4646

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.