G.Gi, B.B ja D.D kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 24.09.2024 Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuste nr 15.2-9/138-1, nr 15.2-9/139-1 ja nr 15.29/140-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebajate taotlusi Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmiseks uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised ja esindajad
nende
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kaebajad G.G, B.B ja D.D, volitatud esindaja vandeadvokaat Suido Västra Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap Kirjalik menetlus
1.Jätta G.Gi, B.B ja D.D kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.G esitas Eesti Vabariigi suursaatkonnas Moskvas taotlused endale ja oma lastele B.Ble ja D.Dle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 26.09.2024 otsusega nr 15.2-9/138-1 keelduti G.Gile Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest. Otsuse põhjendused: „17. Kodakondsuse seaduse § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt omandab Eesti kodakondsuse sünniga laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses
18.G.G soovis Eesti kodaniku dokumente taotledes tõendada, et ta omandas Eesti kodakondsuse sünniga oma ema Y.Y kaudu, kes sündis aa.aa.aaaa Venemaal ja kes on Eesti kodanik. Y.Yle on välja antud Eesti kodaniku pass ja ta on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Y.Yst põlvnemise tõendamiseks esitas G.G temale 12.03.2024 korduva dokumendina välja antud sünnitunnistuse nr VI-АК No 556923. EKEI 10.06.2024 ekspertiisiaktist nr 24EDM00027-01 nähtub, et kõnealune sünnitunnistus on võltsitud. Pärast seda, kui PPA oli G.Gi eeltoodust 13.06.2024 e-kirjaga nr 15.2-10/99-1 teavitanud, esitas G.G PPA-le uue, temale 14.06.2024 korduva dokumendina välja antud sünnitunnistuse nr VI-АК No 582901. EKEI 12.08.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-DM00031-01 nähtub, et ka see sünnitunnistus on võltsitud.
19.Lisaks eeltoodule tuvastas PPA G.Gi poolt esitatud andmetes ja selgitustes järgmised vastuolud: 1) 02.05.2024 saatis G.G PPA-le e-posti teel koopia Y.Y allkirjastatud selgitusest, milles Y.Y kirjutab, et aastatel 1980-1983 oli ta abielus oma esimeste poegade isa F.Figa, kuid 1985. aastast on lähedastes suhetes oma noorema poja isa X. X p Xiga, kellega nad abielu ei ole registreerinud. Antud selgitus on vastuolus Y.Y poolt 1999. aastal esmase Eesti kodaniku passi taotlusel märgitud andmetega, mille kohaselt on tal vaid kaks poega. Usutav ei ole G.Gi poolt selle kohta 25.07.2024 e-kirjas esitatud selgitus, et ema sõnade kohaselt oli isa vastu Gile Eesti kodaniku passi vormistamisele. PPA märgib, et laste andmete märkimine vanema passi taotlusankeedile ei tähendanud seda, et ankeedile märgitud lastele tulnuks pass vormistada. Samuti vestles PPA Y.Yga telefoni teel 30.07.2024, mil Y.Y kinnitas, et tal on vaid kaks poega ja G.Gi nimelist isikut ta ei tunne. Eeltoodu põhjal PPA järeldab, et G.Gi poolt 02.05.2024 PPA-le edastatud selgitust ei ole kirjutanud Y.Y ning selgitusel olev allkiri on võltsitud. 2) 25.07.2024 PPA-le saadetud e-kirjas selgitas G.G, et enne 2024. aastat oli ta hõivatud tööga, mistõttu ei võtnud ette Eesti kodaniku dokumentide taotlemist. Samas on PPA piiriületuste andmetest näha, et aastatel 2014-2022 ületas G.G Narvas EestiVenemaa piiri enam kui sajal korral Soome, Leedu, Itaalia ja ka Eesti poolt väljastatud viisade alusel. 2
Arvestades G.Gi tihedat Eesti külastamist ei ole usutav tema selgitus selle kohta, miks ta ei taotlenud varem Eesti kodaniku dokumente, samas kui ta esitas korduvalt viisataotlusi. 3) Enda ja oma vanemate elukohtadesse puutuvalt selgitas G.G PPA-le 13.05.2024 ekirjas, et 7-aastaseks saamiseni elas ta koos vanematega Pihkvas, kuid kooli läks SanktPeterburgis ja elas siis oma isapoolse vanaema juures. Kui PPA soovis teada, miks ta vanematest eraldi elama saadeti, selgitas G.G 17.05.2024 e-kirjas, et tema isa töötas nädala sees Sankt-Peterburgis ja emal oli kolme lapsega kodus raske, mistõttu otsustati teda saata kooli Sankt-Peterburgi ning elama vanaema juures isa järelevalve all. Oma hilisemas vastuses PPA-le (11.07.2024 kirja teel saabunud väljatrükid 28.05.2024 ja 29.05.2024 ekirjadest) on G.G selgitanud, et ta ei elanud Sankt-Peterburgis isast eraldi, vaid nad elasid isa ja vanaemaga koos. G.Gi 13.05.2024 e-kirjas ei olnud mingit viidet sellele, et Sankt-Peterburgis oleks koos tema ja tema vanaemaga elanud ka tema isa.
20.Tulenevalt eeltoodust ei ole tõendatud, et G.G põlvneb Eesti kodanikust Y.Yst. Mõlemad G.Gi sünnitunnistused, mis ta PPA-le esitas ja millel oli tema emana märgitud Y.Y, on võltsitud dokumendid. X.X, kelle G.G on taotluse lisaankeedil oma isaks märkinud, on sündinud 11.05.1958 Venemaal, on Venemaa kodanik ning andmed tema Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta puuduvad. Seega ei ole tõendatud, et G.G omandas Eesti kodakondsuse sünniga.
21.Isikut tõendavate dokumentide seaduse [(ITDS)] § 15 lõike 4 kohaselt annab Eesti kodaniku passi välja ning tunnistab kehtetuks PPA ja § 12 lõikest 1 tulenevalt keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus. Sama seaduse § 19 punkti 1 kohaselt antakse isikutunnistus Eesti kodanikule ja § 21 lõike 1 kohaselt antakse Eesti kodaniku pass Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks. Kuna G.G ei ole Eesti kodanik, puudub seaduslik alus talle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmiseks“ (dtl 58-59).
3.PPA 26.09.2024 otsusega nr 15.2-9/139-1 keelduti D.Dle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest. Otsuse põhjendused olid sarnased PPA 26.09.2024 otsuse nr 15.2-9/138-1 põhjendustega.
4.PPA 26.09.2024 otsusega nr 15.2-9/140-1 keelduti B.Ble Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest. Otsuse põhjendused olid sarnased PPA 26.09.2024 otsuse nr 15.2-9/138-1 põhjendustega.
5.G.G, D.D ja B.B esitasid 11.09.2024 (täiendatud 30.09.2024, 24.10.2024 ja 13.11.2024) Tallinna Halduskohtule kaebused PPA 24.09.2024 otsuste nr 15.2-9/138-1, nr 15.2-9/139-1 ja nr 15.2-9/140-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebajate taotlusi Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmiseks uuesti läbi vaatama. Lisaks taotles G.G PPA 28.08.2024 kirja nr 15.2-10/164-1 õigusvastasuse tuvastamist.
6.Kohus võttis 02.12.2024 G.Gi, D.D ja B.B kaebused PPA 24.09.2024 otsuste nr 15.29/138-1, nr 15.2-9/139-1 ja nr 15.2-9/140-1 tühistamise nõudes ning PPA kohustamise nõudes kaebajate taotlusi Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmiseks uuesti läbi vaatama menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA. Muus osas kohus G.Gi kaebuse tagastas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3
7.Kaebuste põhjendus. 7.1 Asja lahendamisel on määrava tähtsusega G.Gi sünnitunnistus, st kas kohus nõustub vastustaja väitega, et G.Gi sünnitunnistus on võltsitud, või mitte. Vastustaja suhtlemine G.Giga ja/või Y.Yga, ei saa kaebajate hinnangul asja lahendamisel tähtsust omada. Kaebaja viitab Riigikohtu seisukohtadele 17.05.2024 otsuses kohtuasjas nr 3-22-1072. Selles asjas põhjendas vastustaja G.Gile Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest keeldumist sellega, kuidas G.Gi vastas vastustaja küsimustele. Riigikohus nõustus Tallinna Halduskohtuga, et vastustaja peab lähtuma Vene Föderatsiooni kohtu otsusest, millega on tuvastatud G.Gi põlvnemine Eesti kodanikust, sest Harju Maakohus seda kohtuotsust 12.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-205526 tunnustas. 7.2 Kaebajad ei tea kohtupraktikat, mille järgi lisaks G.Gi sünnitunnistusele sõltub temale Eesti Vabariigi kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmine kaebaja ja/või kolmanda isiku vastustest vastustaja küsimustele. Vastustaja kirjavahetust G.Giga kaebajatel ei ole ning Y.Y käitumist kuidas hinnata, kas see omab asja lahendamisel tähtsust, kas näiteks tuleks taotleda tema tunnistajana ülekuulamist ja kas see oleks võimalik, kaebajal selgus puudub. G.Gi emale Y.Yle ei ole vastustaja helistanud. Vastustaja helistas G.Gi vennale Wile, kes kinnitas, et G.G on tema vend. Otsusest saab järeldada, et Y.Yl on poeg W, vaidlust ei ole. 7.3 ITDS § 15 lg-s 1 on ministrit volitatud kehtestama määrusega dokumendi väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtaegu. Nende normide alusel on kehtestatud siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 sätted piiravad kodakondsusesse kuulumise tuvastamise dokumentaalsete tõenditega, kuid ei anna edasisi juhiseid, millistele tingimustele peab niisugune dokument vastama. Haldusmenetluse seaduse, KodS ega muu asjakohane õigusakt ei sätesta otsesõnu reegleid, kuidas kvalifitseerida ja hinnata kohtulahendeid, mis ei ole konkreetses haldusmenetluses siduvad. Osas, milles konkreetses haldusmenetluses kohaldatav õigus niisuguseid küsimusi ei reguleeri, on asjakohane kohaldada sarnaseid tingimusi kui halduskohtumenetluses, sest vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus teistsuguste tõendamisreeglite tõttu saaks halduskohtumenetluses tühistada õiguspäraselt tehtud haldusakti.
8.Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. 8.1 G.G esitas 23.04.2024 esmakordselt taotluse enda ja oma tütarde Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse taotlusega koos oma sünnitunnistuse. PPA-l tekkis kahtlus taotleja sünnitunnistuse autentsuses ning PPA saatis 09.05.2024 sünnitunnistuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) ekspertiisi tegemiseks. EKEI- leidis 10.06.2024 ekspertiisiaktis, et sünnitunnistus on täielikult võltsitud. Kaebaja edastas 10.07.2024 PPA-le uue sünnitunnistuse. PPA kahtles ka uue sünnitunnistuse autentsuses ning küsis 29.07.2024 EKEI käest arvamust ka kaebaja poolt uue esitatud sünnitunnistuse autentsuse kohta. EKEI leidis 12.08.2024 aktis, et ka teine sünnitunnistus on täielikult võltsitud. Seega esitas kaebaja PPA-le kaks korda võltsitud dokumente. Lähtudes EKEI aktidest asub PPA seisukohale, et kinnitust ei leidnud, et kaebaja on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga ning seeläbi ei saa ka kaebaja tütred omandada Eesti kodakondust sünniga. PPA ei ole pädev andma selgitusi EKEI aktis toodud arvamuste ega järelduste kohta ning vastustajal ei ole mingit alust kahelda EKEI akti õiguspärasuses.
4
8.3 Viited Riigikohtu lahendile 3-22-1072 ei ole asjakohased, kuna nimetatud otsus puudutab Vene Föderatsiooni dokumentide tunnustamist Eesti Vabariigis. Antud juhul ei ole tegemist kohtus dokumendi tunnustamisega vaid Venemaal teostatud sõltumatu ekspertiisikeskuse kokkuvõttega sünnitunnistusest, mis on Venemaal apostillitud. Otsuses põhjendab PPA, et apostill ei kinnita dokumendi sisu õigsust ning samuti, et Venemaal läbiviidud ekspertiis ei ole määravam kui Eestis läbiviidud ekspertiis. Samas nimetatud sünnitunnistuse kohta tehtud EKEI aktis tuvastati, et tegemist on täieliku võltsinguga. 8.4 Kaebaja kahtleb ka Y.Y ütlustes. Vastustaja ei kahtle Y.Y ütlustes, kuna Y.Y kinnitas 30.07.2024 telefonivestluses, et tal on ainult kaks poega ja kaebajanimelist isikut ta ei tunne. Y.Yl ei olnud mingit põhjust valetada ning seda kinnitab ka fakt, et kui Y.Y taotles passi, siis kinnitas ta taotluses samuti, et tal on ainult kaks poega. Ei ole eluliselt usutav, et Y.Y lihtsalt korduvalt unustab, et tal oleks ka nagu veel kolmas poeg. Seega ei leidnud kinnitust, et kaebaja ema oleks Y.Y ning seetõttu ei saa kaebaja olla omandanud Eesti kodakondsust sünniga oma ema kaudu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. 9.1 Asjas pole tuvastatud, et G.G põlvneb Eesti kodanikust. Puudub vaidlus, et Y.Y on Eesti kodanik. Samas pole tuvastatud, et Y.Y oleks G.Gi ema. G.Gi vastavasisuline väide ei riimu asjas kogutud teabega. Esiteks, Y.Y ei tunne G.Gi nimelist isikut, mis nähtub 30.07.2024 toimunud telefonivestluse protokollist (dtl 151). Samuti puudub vaidlus, et kaebaja nime polnud Y.Y laste nimede hulgas esmakordse Eesti kodaniku passi taotlusankeedis (1999). Teiseks, G.Gi poolt koos Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse taotlusega PPA-le esitatud sünnitunnistus (nr 556923), mille kohaselt on tema vanemad X.X ja Y.Y, on võltsitud. Nimetatud asjaolu nähtub EKEI ekspertiisiaktist nr 24E-DM00027-01 (dtl 141142). Kolmandaks, G.Gi poolt PPA-le esitatud uus sünnitunnistus (nr 582901) on samuti võltsitud. Nimetatud asjaolu nähtub EKEI ekspertiisiaktist nr 24E-DM00031-01 (dtl 145-146). 9.2 Kaebaja on EKEI ekspertarvamuste ümberlükkamiseks 14.11.2025 ja 15.12.2025 esitanud kohtule Venemaa Föderatsiooni äriühingu „Sõltumatu Ekspertiisikeskus "ARGUS"“ spetsialistide arvamused kaebaja sünnitunnistuse ja EKEI eksperdiarvamuste kohta (dtl 162180, 209-216, 222-228, 237-244, 250-256). Kohus leiab, et euroopalikku väärtusruumi mittekuuluvas riigis väljastatud dokumendid pole Eesti riigiasutuste omadega võrdväärselt usaldusväärsed, mistõttu vastuolu korral lähtub kohus Eesti riigiasutuse omadest. EKEI on riiklik ekspertiisiasutus, kes tegutseb kohtuekspertiisiseaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel (vt justiitsministri 04.10.2023 määruse nr 25 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ § 1 lg 1). Kohtul puudub alus kahelda EKEI ekspertide järelduste õigsuses. Samuti riimuvad need muude asjas kogutud tõenditega (vt käesoleva otsuse p 9.1). Seetõttu lähtus kohus käes- oleva vaidluse lahendamisel EKEI ekspertiisiaktidest. 9.3 Kuna G.G ei põlvne Eesti kodanikust, siis ei kohaldu tema suhtes ITDS § 19 ps 1 ja § 21 lg-s 1 sätestatud alused, mistõttu vastustaja on õiguspäraselt keeldunud talle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest. Kuna G.G ei põlvne Eesti kodanikust, siis
5
keeldus vastustaja õiguspäraselt Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest ka tema lastele D.Dle ja B.Ble. 9.4 Kaebajate viide Riigikohtu 17.05.2024 otsusele haldusasjas nr 3-22-1072 pole käesolevas vaidluses asjakohane. Riigikohus hindas nimetatud otsuses, kas Venemaa Föderatsiooni kohtotsusega tuvastatud põlvnemine omab avalik-õiguslikku mõju ka Eesti õigusruumis. Riigikohus asus seisukohale, et kohtul tuleb nii õigusabilepingu art 18 kui ka TsMS § 620 lg 1 p 1 alusel keelduda põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisest, kui on oht, et sellise kohtulahendi tunnustamisega võidakse mõnd Eesti olulist avalikku õigust (nt õigust kodakondsusele) kuritarvitada. Käesolevas asjas aga ei tule hinnata Venemaa Föderatsiooni kohtuotsust, vaid Venemaa Föderatsioonis välja antud sünnitunnistuse (koopia) õigsust. 9.5 Kuna keeldumised on õiguspäraseks, siis puudub alus kaevatava haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebajate taotlusi uuesti läbivaatamiseks. Kohus nõustub otsuste põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 165 lg 2).
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.