Rahvastik › Pagulased

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

09.02.2026

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-25-660 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-660 vähemusrahvaste ligipääs õiguskaitsele võib olla piiratud, ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub ligipääs politsei abile või talle ei pakuta abi inimväärikust alandava kohtlemise korral. Politsei pole otsesõnu keeldunud asja uurimast ega kaebajat ja tema isa väärkohelnud. Kaebajal on võimalik Türgis ümber paikneda. Pole tõenäoline, et ühe Kagu-Türgi väikese küla elanikud suudavad tapmise eesmärgil otsida kogu Türgist üles mehe, kelle maad nad endale tahavad. Türgi on suure pindalaga riik, kus elab ca 85 mln inimest. Riigis anonüümselt elamine ei saa olla Türgi kodanikule väga keeruline. Liiati viibib kaebaja pere jätkuvalt Türgis ja nendega pole teadaolevalt midagi juhtunud, sh pole nad maad müünud. Päritoluriigi infost lähtudes on juhul, kui inimene pakub Türgi võimudele tõsist huvi, väga ebatõenäoline, et ta saab riigisisese ümberpaiknemise kaudu võimude eest põgeneda. Ent kui inimene on ainult negatiivse ühiskondliku tähelepanu all, on ümberpaiknemine võimalik, eriti suurtesse keskustesse. Kurdide kogukondi on üle terve riigi ja Türgi kodanikel on riigis liikumisvabadus. Arvestades, et kaebajal pole olnud konflikte ametivõimudega, ei pea ta kodumaale naastes tingimata minema Kagu-Türgisse. Kaebaja ei põgenenud Türgist tapmisähvarduse tõttu. Kui PPA küsis kaebajalt, miks tuli ta just Eestisse, vastas ta, et tema tüdruksõber elab siin ja neil on plaanis abielluda. Tüdruksõbraga tutvus ta poolteist aastat tagasi sotsiaalmeediarakenduses ja nad on sellest peale pidevalt suhelnud. Esimesed kuus kuud olid nad sõbrad ja siis algas emotsionaalne suhe. Jutt abielust algas kaebaja sõnul 2024. a juulis – samal ajal, kui kaebaja väidetavalt pidi Türgist põgenema. PPA usub, et kaebajal oli juba varem plaan Türgist lahkuda, kuid tal polnud Schengeni alale sisenemiseks seaduslikku alust. Kaebaja taotles 21.01.2024 Ankaras Saksamaa saatkonnas viisat turismi eesmärgil, kuid viisataotlust ei rahuldatud, sest polnud võimalik kindlaks teha, et kaebaja lahkub enne viisa kehtivusaja lõppu. 11.06.2024 taotles kaebaja ka Ankaras asuvas Eesti saatkonnas viisat, kutsujaks oli märgitud kaebaja tüdruksõber, kelle juures kaebaja praegu Eestis elab. Taotlus jäeti 28.06.2024 rahuldamata, sest kaebaja ei esitanud põhjendusi kavatsetava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta ning tõendeid piisavate elatusvahendite kohta. PPA hinnangul oli kaebajal juba 2024. a jaanuaris plaan Türgist lahkuda, kuid kuna ta viisat ei saanud, otsustas ta tulla Euroopa Liitu ebaseaduslikult, et siin tüdruksõbraga kohtuda ja ehk ka abielluda. Selline tegevus viitab rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisele, sest isegi kui kaebajal olid Türgis maaprobleemid, suurendab ta neid ilmselgelt, et tekitada asjaolusid, mis võiks kaasa tuua rahvusvahelise kaitse andmise. Kaebaja väitel on teda ülikooliõpingute ajal diskrimineeritud seetõttu, et ta on ateist. Temaga hakati kergemini tüli norima ja temasse suhtuti teisiti. Usuteemalised vaidlused teiste õpilastega võisid välja kujuneda kakluseks. Kui kaebaja läks tööle, koges ta seal ka rassilist diskrimineerimist. Ta oli hotellis töötanud kolm aastat, kui tema töösuhe lõpetati, kaebaja sõnul seetõttu, et ta on kurdi rahvusest. Kaebaja ütluste põhjal järeldab PPA, et teda ei kiusatud Türgis taga rahvuse või ateismi tõttu. Usuteemalised vaidlused olid kaebajal teiste tudengitega. Tööalaseid probleeme, isegi rahvuse tõttu vallandamist ei saa pidada tagakiusamiseks VRKS-i mõistes. Kurdide olukord Türgis pole praegu selline, et nad kvalifitseeruks iseenesest rahvusvahelise kaitse saajateks. Igasugune diskrimineerimine pole tagakiusamine. Ka täiendava kaitse andmiseks pole alust. Päritoluriigi infost pole võimalik järeldada, et üldine olukord Türgis oleks selline, et kaebaja võiks seal olla tõsises ohus. Riigi territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis on haaranud kogu riigi ja mis võiks ohtu seada iga Türgis elava isiku elu pelgalt riigis viibimise tõttu. Samuti ei ohusta kaebajat surmanuhtlus.

3(12)

3-25-660 Kaebaja leidis 03.02.2025 vestlusel, et temaga juhtunu ongi riigipoolne tagakiusamine, sest tema pere pöördus probleemidega ametiasutuste poole, kuid nende kaebusest ei tehtud välja. Kaebaja pere ei tea, kas nende avaldus politseisse võeti töösse või visati nurka. Türgis ei valitse mingit õiglust ja seal on majanduslik kriis. Isegi kui maaprobleem on tsiviilvaidlus, ei võeta sellega midagi ette, kuna kaebaja on rahvuselt kurd. Türgis kestavad kohtuprotsessid kaks aastat ja muudkui venivad. Türgis esineb palju olukordi, kus inimene tapetakse, aga keegi ei saa selle eest karistada, sh tapetakse üksteist maade pärast. Türgis on väga lihtne inimese kohta infot leida, sest andmekaitse ei kehti. Raha eest saab kõike osta. Kaebaja on Türgi suurlinnades elanud ning linnaelanikele ei meeldi Ida-Türgist tulnud inimesed. Kurde vihatakse. Kaebaja tunneb ennast psühholoogilise tagakiusamise tulemusena väärtusetuna. Kaebaja taotleb rahvusvahelist kaitset ka põhjusel, et presidendi solvamise eest on antud käsk kaebaja vahistada. Umbes 40 päeva tagasi kirjutas kaebaja Türgi presidendi ametlikul Instagrami profiilil tehtud postituse alla, et president valetab. Seepeale läks politsei kaebaja Türgis asuvasse koju. Kaebaja kustutas hiljem oma kommentaari. PPA leiab, et kaebaja ütlused näitlikustavad pigem tema vaateid ja suhtumist koduriigis toimuvasse, kui seda, et ta on olnud tagakiusatud. Tagakiusamise tõenäosus on äärmiselt väike just seetõttu, et kaebajal pole Türgis riiklikku tagakiusajat. Presidendi solvamisega seoses annab kaebaja selgelt valeütlusi. On viiteid sellele, et lugu on välja mõeldud selleks, et suurendada rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosust. Kaebaja pole tõendanud kommentaari tegemist ega vahistamiskäsku. Tõenäiliselt oleks kaebaja juhul, kui ta oleks presidenti päriselt solvanud, selle tagajärgedest kui uuest asjaolust PPA-le kohe teada andnud, mitte oodanud sellega uue vestluseni, kus ta seda nagu muuseas mainis. Teada ei ole, et türklasi oleks kodumaale tagasipöördumisel vahistatud, v.a kui nende vastu on pooleli kriminaalasi. Kaebajale tuleb teha kohe sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiks mõjutada lahkumisettekirjutuse tegemist ja selle täitmist. Kaebaja on Eestis viibinud lühiajaliselt ning tal pole siin pereliikmeid. Kaebaja tutvus tüdruksõbraga Türgis elades sotsiaalmeedia kaudu ja nad kohtusid esmakordselt augustis 2024. Nad ei ole oma kooselu registreerinud või abiellunud. Kaebajal pole Eestis majanduslikke huve ning tal puuduvad tõsised terviseprobleemid, mis takistaks Eestist lahkumist. Kinnitust pole leidnud, et kaebajat ähvardaks Türgis ebainimlik või julm kohtlemine (VSS § 171). Kaebajale tuleb kohaldada sissesõidukeeldu viieks aastaks. Ta on 26-aastane terve mees, kes saabus Eestisse ebaseaduslikult ning on siin viibinud valdavalt rahvusvahelise kaitse taotlejana. Ta pole saavutanud eesti keeles ametlikku keeletaset ega lõimunud märkimisväärselt Eesti ühiskonda. Kaebajal pole Eestis või teistes Euroopa Liidu riikides majanduslikke huve, mida sissesõidukeeld riivaks, ega pereliikmeid. Kaebajal on Eestis tüdruksõber, keda ta nägi esimest korda augustis 2024. Kaebajal on tugev side päritoluriigiga (vanemad ja vennad-õed, kaks maja, põllumaa, ülikool pooleli, on seal töötanud). Puuduvad sissesõidukeelu määramist välistavad ja selle lühendamist tingivad asjaolud. Vältida tuleb võimalikku järgnevat Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitust.

3-25-660 perekonna poolt, kelle eest Türgi ametivõimud ei paku kaitset, ning teiseks põhjusel, et ta on enda sõnul avaldanud Türgi presidendi suhtes halvustavaid seisukohti, mistõttu teda ähvardab kodumaal vahistamine ja süüteomenetlus. Lisaks on kaebaja tuginenud sellele, et ta on kurdi rahvusest ateist, keda koheldakse seetõttu Türgis halvasti. Maavaidluse kohta on kaebaja selgitanud, et tema kurdi rahvusest perekond ostis umbes kuus aastat tagasi Sanliurfas (piirkonnas, kus enamik elanikest on araablased) maa, kus haris põldu, ja sellest teenitud rahaga otsustasid nad osta veel ühe tüki maad umbes kuus kuud enne 02.10.2024 rahvusvahelise kaitse taotleja vestlust. Küla suurim maaomanik Y soovis seda maad endale ja sellest tekkinud konflikt päädis füüsilise kaklusega tõenäoliselt 25.07.2024, mille käigus kasutati (03.02.2025 vestlusel esitatud täienduse kohaselt ähvardamise eesmärgil) ka relvi. Kakluse käigus ähvardasid Y mehed, et kui kaebaja ja tema isa seda maad ei müü, siis kaebaja tapetakse. Kaebaja perekond pöördus konfliktiga seoses politseisse, kuid ei saanud sealt abi. Selles olukorras saab pidada Yd koos tema alluvatega mitteriiklikuks ühenduseks ja sel juhul eeldaks rahvusvahelise kaitse andmine, et riik ei saa või ei taha kaebajale selle eest kaitset pakkuda (VRKS § 19 lg 5 p 3). Pole usutav, et kaebajat ähvardab tema väidetav oht. PPA on õigesti välja toonud, et kaebaja ütlustes esinevad sisemised vastuolud ning lisaks vastuolud päritoluriigi infoga, mida kaebaja pole ka kohtumenetluses suutnud kõrvaldada. Usutav ei ole kaebaja väide, et esmalt toimus Y meestega kaklus, kusjuures neil meestel olid kaasas relvad, kaebaja vigastas kakluse käigus Y poega, ent selle kakluse lõppedes esitati ähvardus, et kui kaebaja tulevikus kätte saadakse, siis ta tapetakse. Arusaamatuks jääb, mis takistanuks neid mehi kaebajat kohe tapmast. Kaebaja põhjendas seda 03.02.2025 vestlusel asjaoluga, et vaikses külaõhkkonnas oleks lasud kostnud kaugele, kuid 02.10.2024 vestlusel selgitas, et tema perekonna maja on umbes 6–7 km kaugusel külast, s.o isegi kui lasku kuuldaks, ei pruugiks kohe selge olla, kust see täpselt kostis ja kes selle põhjustas. Kaebaja esitatud päritoluriigi info ei kinnita tema väiteid. Artiklite tõlgetes maavaidluste kohta (kaebuse lisad 4a–4h, dtl 46–53) on valdavalt kirjeldatud kahe perekonna omavahelisi kaklusi, mille käigus on mõned kakluses osalenud saanud viga või surma. Kõigil juhtudel (peale dtl 52, kus ei ole juhtunut täpsemalt kirjeldatud) on eraldi ära märgitud, et sekkus politsei. Seega võis kaebaja kirjeldatud kaklus aset leida, kuid need artiklid ei kinnita, et sellistele kaklustele ei järgneks politsei tähelepanu ja kaasneks kaebaja väidetud sanktsiooni oht. Tõendina ei saa käsitada kaebaja Türgi advokaadi kirjalikke seletusi. Esiteks ei saa kaebaja või tema pere palgatud advokaati pidada objektiivseks ja erapooletuks tõendiallikaks. Teiseks ei ole advokaat esitanud seletusi asjaolu kohta, mida ta oleks isiklikult pealt näinud või kogenud, vaid üksnes üldisi väiteid Türgi ühiskonna ja eluolu kohta. Ühel inimesel kujunenud muljet ei saa pidada usaldusväärsemaks tõendiks võrreldes paljude avalike ja kontrollitud allikate põhjal kokku pandud rahvusvaheliste raportitega, millele on tuginenud PPA. Kohus jagab PPA kahtlust, et kaebaja vähemasti paisutas üle oma ütlusi enda pere maavaidlusega kaasnevate ohtude kohta, kuna tema tegelik eesmärk oli tulla ebaseaduslikult Euroopa Liitu eesmärgiga kohtuda oma tüdruksõbraga ja ehk ka abielluda. Kui pidada usutavaks, et kaebajat ähvardab tema kodukandis tema kirjeldatud oht, on kaebajal võimalik asuda riigisiseselt ümber ja minna elama mõnda suurlinna. Selle võimalikkust kinnitab PPA kogutud päritoluriigi info, mille kohaselt riigisisese ümberasumise tõhusus on vähene ainult riigipoolse tagakiusu korral. Kaebaja kardab, et ta leitaks ka suurest linnast üles. Seejuures tugineb kaebaja esiteks sellele, et väidetavad tagakiusajad said temaga telefoni teel ühendust, kui kaebaja oli Istanbulis, ja teiseks sellele, et Türgis on väidetavalt väga lihtne saada kätte isikuandmeid. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas asjaolust, et Y alluvad said väidetavalt teada, et kaebaja viibib Istanbulis, ja talle seal viibimise ajal helistasid, järeldub, et samad mehed leiaksid ta Istanbulis ka füüsiliselt üles. Miljonite elanikega suurlinnades 5(12)

3-25-660 inimese leidmiseks ei piisa sellest, et teatakse, et inimene viibib selles linnas. Kaebaja ei ole tõendanud, et igaüks saaks kerge vaevaga ligi mistahes Türgi elaniku isikuandmetele. Ta esitas kaebuse lisadena 6a ja 6b tõlked ajaleheartiklitest, mille kohaselt toimus isikuandmete leke ning varastati 85 miljoni kodaniku isikuandmed (dtl 56, 57). Päritoluriigi infost, sh nendest artiklitest ei nähtu aga, et tegu oleks tavapärase nähtusega, vaid erakordse sündmusega, millest teatati ajakirjanduses ja mida kommenteeris minister. Sellest ühekordsest juhtumist ei saa järeldada, et kõigi Türgi elanike andmed oleks pidevalt igaühele sümboolse summa eest kättesaadavad. Ka Eestis ja mujal maailmas on toimunud andmelekkeid, kus andmed saadakse kätte nt töötajate hooletuse või häkkerite osavuse tõttu. Kaebaja hirmu objektiivset põhjendatust vähendab ka tema selgitus 02.10.2024 vestlusel, et kaebaja pere kolis külast ära linna ja neil on seal turvaline, sest keegi ei tea, kus nad asuvad. Kokkuvõttes ei ole usutav, et kaebajat ähvardaks Türgis maavaidluse eskaleerumise tõttu tagakiusamine, mille eest riik ei saa või ei taha kaitset pakkuda. Kui kaebajat tõepoolest oleks ähvardatud tapmisega tema väidetud asjaoludel, oleks tal võimalik asuda elama mõnda Türgi teise ossa (eriti suurlinna), kus oht puuduks. Sõnavabaduse kasutamisest tingitud tagakiusuga seoses on kaebaja andnud selgelt vastuolulisi ütlusi. 02.10.2024 vestlusel ütles kaebaja, et teda pole kunagi vahistatud või kriminaalkorras karistatud. Kaebaja kirjeldas küll juhtumit, kus ta 16-aastaselt tegi halvustava kommentaari presidendi kohta, mistõttu politsei tuli tema koju ja võttis ütlused, kuid ütles, et teda ei karistatud ega tehtud midagi. Ta kinnitas, et pole Türgis tagaotsitav. Samal vestlusel ütles kaebaja, et tal ei ole muid põhjusi, miks ta ei saa Türgis elada, peale maavaidluse ning usu ja rassiga seotud probleemide. Kaebaja kinnitas, et tal polnud Türgist lahkumisega probleeme, sest pole kuritegu toime pannud. 03.02.2025 vestlusel, kui kaebajat oli juba hoiatatud, et PPA ei pea tema rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendatuks, asus kaebaja aga väitma, et taotleb rahvusvahelist kaitset ka sellepärast, et talle on presidendi solvamise eest määratud vahistamiskäsk ja politsei on kaks korda tema kodus käinud. Kaebaja täpsustas, et oli u 40 päeva tagasi pannud presidendi Instagrami postitusele kommentaari, mille kohaselt kaebaja arvab, et nad valetavad, ja seepeale läks politsei kaebaja koju – sellest sai kaebaja teada, sest naaber nägi ja ütles kaebaja vennale, kes helistas kaebajale. Kaebuses aga vaidles kaebaja vastu ka juba PPA otsuses märgitule selle kohta, et kui kaebaja oli 16-aastane, siis teda ei karistatud presidendi kohta halvustava kommentaari tegemise eest. Kaebaja väitis nüüd, et tema suhtes on Türgis välja antud vahistamismäärus juba seoses 2016. a-l toimepanduga. Selle määruse türgikeelse teksti ja tõlke eesti keelde esitas kaebaja kaebuse lisadena 5a ja 5b (dtl 54–55). Kohus kahtleb selle dokumendi autentsuses, arvestades eelkõige, et kaebaja oli varem kinnitanud, et 2016. a sündmustega seoses ei järgnenud talle mingeid probleeme peale selle, et politsei käis korra tema kodus. Pole ühtegi põhjust, miks kaebaja poleks saanud sellele tugineda juba haldusmenetluses. Selles olukorras ei ole usaldusväärne Türgi advokaadi selgitus, et juba 16-aastasena seisis kaebaja Türgi kohtus süüdistatuna enda vabalt väljendamise eest ja kohtuprotsess polnud õiglane (dtl 44) – eriti arvestades, et see selgitus ei lange kokku dokumendi endaga, mille kohaselt oli kaebaja teo toimepanemise hetkel 17-aastane ning süüdistus on esitatud alles 2018. a-l, kui kaebaja oli juba 19-aastane. Kui uskuda selle dokumendi autentsust, ei nähtu sellest, et kaebaja suhtes kehtiks praegu vahistamismäärus või ta oleks kuriteos süüdi mõistetud, vaid üksnes, et talle esitati toona süüdistus. Pole usutav, et kaebaja oleks tagaotsitavana saanud probleemideta Türgis ringi liikuda ning ülikoolis ja tööl käia, enda sõnul ka seoses maavaidlusega politseisse pöörduda ja viimaks riigist lennukiga lahkuda. Kaebaja väitel seondub tema suhtes välja antud uuem vahistamismäärus Instagrami postitusele lisatud kommentaariga, mille ta enda sõnul hiljem kustutas. Seega pole tõendeid selle kommentaari olemasolu kohta. Kaebaja väitis kaebuses, et kui ta soovis saada uuest 6(12)

3-25-660 vahistamismäärusest koopiat, muutsid Türgi ametivõimud selle kättesaamise võimatuks (dtl 5). Pole usutav, et kui kaebajal on Türgis advokaadist esindaja, siis Türgi võimud keelduks kaebaja vahistamiseks antud määrust väljastamast. Selgusetuks jääb ka, miks kustutas kaebaja kommentaari sellest isegi ekraanipilti tegemata, kui ta teadis, et tal on pooleli rahvusvahelise kaitse menetlus, ega teavitanud PPA-d kohe, kui ta sai teada enda suhtes väidetavalt välja antud vahistamismäärusest. Kaebajat on rahvusvahelise kaitse menetluse alguses teavitatud mh kohustusest teha igakülgselt koostööd ametiasutustega, sh esitada kõik kaebaja valduses olevad asjasse puutuvad tõendid ja dokumendid ning anda PPA-le esimesel võimalusel dokumendid ja muud tõendid, mis võivad kinnitada kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust (dtl 143). Kui uskuda kaebajat, et politsei otsib teda seoses Instagrami kommentaariga taga, ei vii see kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseni. Väidetav vahistamise oht tekkis pärast seda, kui kaebaja oli Türgist lahkunud ja tulnud Eestisse. Põhjendatud hirm tagakiusu ees võib iseenesest põhineda ka rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel, millega ta on tegelnud pärast päritoluriigist lahkumist (VRKS § 19 lg 4). Ent seejuures tuleb hinnata, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või kalduvuste väljendus ja edasikestmine või kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga. Arvestades, et kaebaja tõenäoliselt paisutas sihipäraselt üle seoses maavaidlusega ähvardavaid ohtusid selleks, et kvalifitseeruda pagulaseks, on usutav, et kui kaebaja avaldas väidetava kommentaari, oli see tehtud põhieesmärgiga luua rahvusvahelise kaitse saamiseks vajalikud tingimused. Asjaoludest ja kaebaja ütlustest ei nähtu, et tegu oleks kaebaja pikaajaliste veendumuste jätkuva väljendusega. Kaebaja on küll ka korra varem Türgis esinenud võimukriitilise avaldusega, mis tõi talle kaasa vähemasti politsei uurimise, kuid see toimus u 10 aastat tagasi, kui kaebaja oli alaealine. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta oleks pärast seda olnud poliitiliselt aktiivne. Ta küll tõdes 02.10.2024 vestlusel, et toetab opositsioonilist (kuid mitte ebaseaduslikku) parteid, ent ei ole kirjeldanud ühtegi varasemat juhtumit, kus ta täisealisena oleks sotsiaalmeedia postituste või kommentaaride tõttu sattunud võimude pahameele alla või isegi lihtsalt teinud selliseid postitusi või kommentaare. Seega, sõltumata sellest, kas pidada usutavaks kaebaja väidet Türgi presidendi Instagrami kontole tehtud kommentaari ja selle tagajärjel kaebaja suhtes vahistamismääruse väljaandmise kohta, ei vasta kaebaja poliitiliste vaadete tõttu tagakiusust tingitult pagulasseisundi andmise tingimustele. Kaebaja on väitnud ka usu ja rassi tõttu diskrimineerimist. Asja materjalidest ei nähtu aga, et see oleks ületanud või võiks tulevikus tõenäoliselt ületada pagulasseisundi andmise lävendi (vt VRKS § 19 lg-d 1 ja 2). Kaebaja on kurdi rahvusest. Vaidlust ei ole selle üle, et kurde võidakse Türgis kohelda diskrimineerivalt, kuid see ei tähenda, et kõik kurdi päritolu Türgi kodanikud vajaksid rahvusvahelist kaitset. Kaebaja on 02.10.2024 vestlusel väitnud, et rassi/rahvuse tõttu lõpetati temaga töösuhe hotellis. Kui see vastab tõele, ei oleks töösuhte lõpetamine käsitatav põhiliste inimõiguste raske rikkumisena, mis kvalifitseeruks tagakiusuks VRKS-i mõistes. Samuti ei saa tagakiusuks selles tähenduses pidada üldist ühiskondlikku negatiivset suhtumist, mille üle kaebaja on kurtnud (vt ka PPA otsuse lk 12). Usuga seoses on kaebaja 02.10.2024 vestlusel öelnud, et on ateist ja tal oli seetõttu konflikte ülikooliõpingute ajal. Kaebajasse suhtuti ateismi tõttu teisiti ja temaga hakati kergemini tüli norima, mis korra viis kakluseni. Ka usulistel põhjustel diskrimineerimine ei ületa kohtu hinnangul raskusastet, mis annaks alust pidada seda tagakiusuks VRKS-i mõistes. Kaebaja ei ole ateismiga seoses esile toonud ühtegi negatiivset kokkupuudet riigivõimuga. Kaebaja on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel andnud ebaõigeid seletusi, et suurendada oma võimalust saada rahvusvahelist kaitset. Seega on täidetud VRKS § 20 1 lg 1 7(12)

3-25-660 p-s 2 sätestatud eeldus lugeda taotlus selgelt põhjendamatuks. Samuti on täidetud VRKS § 20 1 lg 1 p-s 4 toodud eeldus, et kaebaja on esitanud selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva teabega. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult (pärast seda, kui tal ei õnnestunud seaduslikul viisil viisat saada) ning ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel (VRKS § 20 1 lg 1 p 7). Kaebaja saabus Eestisse XX.XX.XXXX, aga rahvusvahelise kaitse taotluse esitas alles XX.XX.XXXX. Kaebaja selgitas 02.10.2024 vestlusel viivitust sellega, et ta kartis esialgu, et ta võetakse kinni, ja soovis protsessi kohta esmalt uurida. See selgitus on iseenesest usutav (mh arvestades, et kaebaja pöördus lõpuks ise PPA poole), mistõttu ei oleks ainuüksi sel põhjusel tingimata alust lugeda kaebaja taotlust ilmselt põhjendamatuks, ent arvestades kaebaja ütluste sisulisi ebakõlasid, ei ole tema rahvusvahelise kaitse taotluse ilmses põhjendamatuses kahtlust. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kaebaja on 21.05.2025 avalduses (dtl 215) märkinud, et on elanud Eestis ca 10 kuud koos oma Eesti kodanikust elukaaslasega, kellega kaebajal on olnud kokku kahe aasta pikkune suhe. Kaebaja on loonud Eestis sügavad perekondlikud sidemed nii elukaaslase kui ka tema õe ja emaga. Nende sidemete lõhkumine tekitaks korvamatut kahju kaebajale, aga ka elukaaslasele ja tema sugulastele. Kaebaja töötab Eestis kahel töökohal ning soovib õppida ja omandada eesti keele. Kaebajal oli Eestisse saabudes hirm ja psühholoogilised raskused, millega elukaaslane ja tema pere aitasid toime tulla. Kaebaja käib kohalikus jõusaalis, kus on leidnud uusi sõpru. Kohus leiab, et need asjaolud ei anna alust lahkumisettekirjutuse tühistamiseks. PPA-l ei olnud alust jätta kaebajale lahkumisettekirjutust tegemata. VSS § 72 lg 11 kohaselt määratakse lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg. VSS § 72 lg 2 võimaldab jätta vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ja ettekirjutuse kohe sundtäita mh kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset seetõttu, et taotlus on põhjendamatu (p 2), välismaalane on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid või võltsitud dokumente menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta (p 3) või välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 6). PPA otsuse resolutsioonis on märgitud koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse aluseks VSS § 72 lg 2 p-d 1, 2 ja 6. Põhjendavas osas (dtl 32) aga on tuginetud p-dele 2 ja 3. PPA on ilmselt ekslikult märkinud resolutsiooni ka muud õiguslikud alused. Asjaolusid arvestades ei ole kaebaja puhul asjakohased p-d 1 ja 6. Kuna PPA otsuse põhjendustes on esile toodud ka asjakohased õiguslikud alused, ei tingi see vormiline eksimus otsuse tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Arvestades eespool rahvusvahelise kaitse taotlusega seoses sedastatut, on PPA õigesti pidanud põhjendatuks koheselt sundtäidetava ettekirjutuse tegemist VSS § 72 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel. Ei esine asjaolusid, mis välistaks kaebaja Türki väljasaatmise, sh ei ole kaebaja näidanud mittetagasisaatmise põhimõttest tuleneva välistamisaluse olemasolu. PPA kohaldas kaebajale vaidlusaluse otsusega sissesõidukeeldu viieks aastaks, tuginedes VSS § 74 lg-le 2. VSS § 74 lg 3 võimaldab juhul, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, kohaldada lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, ning § 74 lg 4 võimaldab jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Praegusel juhul ei ole alust pidada viieaastast sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks ning ei esine kaalutlusi, mis annaks alust jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebajat ei tohi soodustada asjaolude tõttu, mis on tekkinud rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvituse tagajärjel. Kaebaja tüdruksõbral ei ole takistust teda Türgis külastada.

8(12)

3-25-660 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-25-660

3-25-660 koostavad Euroopas rahvusvahelist kaitset taotlevatele Türgi kodanikele võltsdokumente, sh vahistamismäärusi. Ringkonnakohus jagab PPA kahtlust, et ka siinses asjas on tegemist sellise olukorraga.

3-25-660 04.07.2025 määrus). Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Muud võimalikud menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg-d 1 ja 11).

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.