G.P kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025 otsuse nr 25282037800 osaliseks tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 07.12.2025 toimetulekutoetuse taotlus ja 17.11.2025 sissetulekust sõltuva toetuse taotlus (ravimite kompenseerimine) uuesti läbi
3.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, temaga seotud äriühingu nimi ja temaga seotud teiste haldusasjade numbrid tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 98 lg 2, § 203 lg 1 § 204 lg 1).
G.P (kaebaja) esitas 07.12.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2025. a detsembrikuu eest (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel, dtl, 38–39). Kaebaja palus taotluses arvestada tema eluasemekulusid, sh kommunaalkulusid 93,69 eurot, üüri 350 eurot, elektrikulu 43,97 eurot ning kohtutäituri poolt kinnipeetud summaga ja võlgadega.
2.Põhja-Tallinna Valitsuse (Tallinna linn) 09.12.2025 otsusega nr 25282037800 määrati kaebajale toimetulekutoetus 337,66 eurot (dtl 13–14). Otsuse tegemisel arvestas Tallinna linn, et kaebaja eluruumi üldpind on 33,6 m2. Samuti arvestas Tallinna linn kaebaja elukuludeks 43,97 eurot, korterelamu haldamise kulu 30,24 eurot, olmejäätmete veo kuluna 2,35 eurot, soojusenergia kuluna 55,44 eurot, vee soojendamise kuluna 5,40 eurot ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise kuluna 0,26 eurot. Kokku arvestas Tallinna linn kaebaja eluaseme normkuluna 137,66 eurot. Otsuse tegemisel lähtus Tallinna linn ka asjaolust, et kaebajal sissetulekud puuduvad.
3.Kaebaja esitas 14.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tallinna linna kohustamist kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja tegema kaebaja toimetulekutoetuse
taotluses osas uus otsus, milles linn arvestaks kaebaja eluasemekuludena ka kaebaja kohustusi seoses eluasemega (üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot) ning täitemenetlustega seotud kulusid kokku 1345,15 eurot. Samuti soovib kaebaja sissetulekust sõltuva toetuse määramist (ravimi kompensatsioon), mille Tallinna linn 2025. a novembrikuus kaebajale ei tasunud.
4.Tallinna Halduskohus palus 15.12.2025 kohtunõudega Tallinna linnal esitada haldusmenetluse dokumendid ning täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.
5.Tallinna linn (vastustaja) esitas 17.12.2025 vastuse kohtunõudele koos haldusmenetluse dokumentidega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses avaldanud soovi tunnistada õigusvastaseks Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025 otsuse nr 25282037800 osas, milles see ei arvestanud kõiki kaebaja deklareeritud kulusid eluasemekulude hulka, ning linna kohustamist arvestama kõik kaebaja deklareeritud kulud eluasemekuludena ja tasuma kaebajale täiendava toimetulekutoetusena kõik tema deklareeritud kulud. Samuti palub kaebaja määrata talle tema poolt esitatud ravimite soetamise kulud. Seega on kaebaja sooviks saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles tema eluasemega seotud kohustusi ega täitemenetlusi kulusid toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud. Lähtuvalt kaebuse eesmärgist ja asjaolust, et kaebaja taotluse osas on antud kehtiv haldusakt, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib Põhja-Tallinna Valitsuse 09.12.2025 otsuse nr 25282037800 osalist tühistamist (st osas, milles ei võetud arvesse tema täitemenetluse kulusid ja suuremaid eluasemekulusid), Tallinna linna kohustamist vaadata kaebaja 07.12.2025 toimetulekutoetuse taotlus ja 17.11.2025 sissetulekust sõltuva toetuse taotlus (ravimite kompenseerimine) uuesti läbi.
7.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, st kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
8.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus.
9.Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133 lg-s 5. Viidatud sätte kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, arvestades ka 2(5)
SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.
10.Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäära (SHS § 133 lg 6). Tallinna linnas eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele.
11.Praeguses haldusasjas soovib kaebaja saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles tema eluasemega seotud kohustusi (üür ja varasem üürivõlgnevus) ega täitemenetlusi kulusid toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja talle toimetulekutoetuse määramisel täiendavalt arvesse võtta tema eluasemega seotud kohustusi (üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot – st X 2025. a novembrikuu üüriarve nr 06122025 (dtl 43)) ning täitemenetlustega seotud kulusid kokku 1345,15 eurot. Kohtule arusaadavalt ei vaidlusta kaebaja 09.12.2025 otsust muude arvesse võetud eluasemekulude osas. SHS § 133 lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest tulenevalt ei kuulu seega kaebaja varasemad üürivõlgnevused toimetulekutoetuse arvestusse ning vastustaja on jätnud kaebaja üürivõlgnevuse õiguspäraselt toimetulekutoetuse määramisel arvestamata.
12.Kohus märgib ka, et kaebajaga seotud varasemates haldusasjades on tuvastatud ja kohtud asunud seisukohale, et X on kaebajaga seotud isik (kaebaja on täisosanik) ning kaebajaga seotud äriühingu esitatud üüriarve kajastab näilikku ja seega tühist tehingut tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu on vastustaja jätnud üüriarve põhjendatult arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8 sätestatud välistus on selles asjas kohaldatav või mitte (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 otsus nr X-XX-XXXX, p-d 11 ja 13; Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2025 määrus nr X-XX-XXXX, p 11). Arvestades, et kaebaja esitas ka koos 2025. a detsembrikuu taotlusega X arve, on need seisukohad kohaldatavad ka siinses asjas, mistõttu jättis vastustaja kaebaja üürikohustuse eluasemekulude hulka arvestamata õiguspäraselt.
13.Seonduvalt kaebaja täitemenetluse kulude arvestamisega eluasemekuludena märgib kohus, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et kaebajalt oleks toimetulekutaotluse taotlemisele eelnenud kuul täitemenetluses kinni peetud summasid täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt. Sealjuures on kaebaja esitatud toimetulekutoetuse taotluse kohaselt tema toetuse taotlemisel eelnenud kuu sissetulekuks 0 eurot, mistõttu ei saanud vastustaja teha täitemenetlusega seotud osas SHS § 133 lg 1 alusel 3(5)
mahaarvamisi. Kehivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et linn peaks kaebaja võlgadega seotud kulusid kompenseerima sotsiaaltoetuste arvelt.
14.Kohus leiab, et kaebaja riive intensiivsust saab käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades hinnata selle järgi, kas kaebaja oleks olnud õigustatud saama toimetulekutoetust suuremas summas kui talle määrati. Ehkki toimetulekutoetuse määramisega seotud vaidluse puhul võib eeldada riive intensiivsust, on kohus seisukohal, et praegusel juhul saab kaebaja õiguste riive intensiivsust pidada väheseks järgmise põhjendusega. Kaebajale määrati detsembrikuu eest toimetulekutoetus. Seega ei ole kaebajat jäetud abita, vaid kaebaja eesmärgiks on saada suurem toetuse summa, mistõttu kaebaja vaidlustab toimetulekutoetuse suurust osas, milles ei võetud arvesse tema võlgu ja väidetavalt suuremaid eluasemekulusid. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et linn kompenseeriks talle võlgnevustega seotud kulusid sotsiaaltoetuste arvelt, kuivõrd toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad kulud on loetletud seaduses ning võlgnevusi eluasemekuludena ei arvestata. Sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel, mitte inimese hea elujärje säilitamiseks, sest vastasel korral ei jaguks vahendeid inimestele, kes abi tõepoolest vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama. Vastustaja on kaebajale toetuse määranud ja teinud seda kohtu hinnangul õiguspäraselt, sh arvestanud toetuse taotluse läbivaatamisel kaebaja eluasemekulusid õigesti ning arvutanud toetuse vastavalt arvesse võetavatele kuludele ja kehtivale korrale õiguspäraselt. Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt esitatud toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olevaid reaalseid kulusid arvestades ei oleks vastustaja saanud toimetulekutoetuse suuruse määramisel teha kaebuses vaidlustatud otsusest erinevat otsust. Seetõttu on kohus seisukohal, et toimetulekutoetust puudutavas osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Kaebaja soovib vastustaja kohustamist määrama ja tasuma kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse (ravimihüvitist). Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja ravimite kompensatsiooni avalduse 17.11.2025 kirjas, millele vastustaja vastas 18.11.2025 kirjaga. Viidatud vastuses selgitas vastustaja, et „toetust saab taotleda eelneval ning jooksval kuul tehtud põhjendatud kulude kompenseerimiseks maksimaalselt üks kord kuus ja minimaalne kulu taotluse kohta on 10 eurot. Seega jaanuaris 2026 saate taotleda toetust detsembris 2025 ja jaanuaris 2026 tehtud kulude eest“, lisades kirjale veebilehe aadressi toetuste taotlemise tingimuste kohta.
16.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 04.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis mh Tallinna linna kohustamist vaatama läbi kaebaja 17.11.2025 sissetulekust sõltuva toetuse taotlust (ravimite kompenseerimine). Haldusasi on registreeritud numbriga X-XX-XXXX. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2025 määrusega kaebuse menetlusse. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised teatanud, et kaebaja oleks esitanud uusi ravimikompensatsiooni avaldusi. Sealjuures on ka kaebaja viidanud novembrikuus ravimite kompensatsioonist ilmajäämisele („Kaebajale ei tasutud ka novembris ravimite kompensatsiooni kuigi kaebajale oli varasemalt need ravimite kulud arvestatud...“, dtl 4). Seetõttu tuleb ravimikompensatsiooni puudutavas osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses (haldusasi nr X-XX-XXXX).
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
4(5)
18.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetluse peatamise taotlust lahendada ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
19.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime, kaebajaga seotud äriühingu nime (X) ja temaga seotud haldusasjade numbrid (X-XX-XXXX, X-XX-XXXX, X-XX-XXXX) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.