N.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.03.2025 otsuse nr 15.7-16/47-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – N.W Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KristiinaMarita Alliksoo Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, esindajad Karel Virks ja Siim Jurkatam
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 12.01.2026 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 16.01.2024 otsuse EL kodaniku viibimisõiguse piiramiseks ja ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052275836 (dtl 8 jj). Otsuse adressaadiks on Venemaa Föderatsiooni ja Rumeenia topeltkodakondsusega N.W (endise nimega F.G). Otsuse kohaselt lõpetati PPA 15.01.2024 otsusega N.W alaline elamisõigus alates 16.01.2024 Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) § 43 lg 1 p 3 alusel, kuna esines oht riigi julgeolekule. PPA leidis 16.01.2024 otsuses, et N.W-
3-25-1073 st lähtub oht riigi julgeolekule ja otsustas teha N.W-le ettekirjutuse Eestist 9 lahkumiseks ELKS § 52 lg 5 alusel koheselt, kuid mitte hiljem kui 16.01.2024, ning kohaldada tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast, vastavalt ELKS §-dele 52 4 ja 5210 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg-tele 2 ja 41.
2.N.W 16.01.2029.
suhtes kehtib PPA poolt kohaldatud sissesõidukeeld 16.01.2024–
3.Kaitsepolitsei (KAPO) ettepanekul kohaldas Siseministeerium 16.01.2024 otsusega nr 1-24/5 kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 10 aastaks.
4.N.W esitas 27.01.2025 taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks, leides, et oht riigi julgeolekule puudub täielikult. Ta tõi välja, et on alates jaanuarist 2025. a abielus Eesti Vabariigi kodanikuga; teda autasustati jaanuaris 2025. a kiriku kõrgeima piiskopiordeniga „Aurist“; ta ei ole kaotanud sidemeid Eesti Vabariigiga, vaid tegeleb siiani heategevusliku ja ühiskondliku tegevusega (eelkõige Sihtasutus XXX juhatuse liikmena), mis kinnitab ohu puudumist avalikule turvalususele ja korrale; ta on 2024. a nimetatud kasakate majori ja Püha Miikaeli humanitaarordu kandidaadiks vabatahtliku ja rahalise toetuse eest; ta tootis 2024. a Eesti sõjavastase dokumentaalfilmi „Escape“; ta on alates 2022. a aktiivselt kaasa löönud Vodi (vadda) soome-ugri väikerahva säilitamisel ja asutanud 2024. a mälestusmedali; ta andis 2024. a koostöös Eesti postiteenusega Omniva välja Narva linnale kui Ingerimaa ajaloolisele pealinnale ning koos Soome Postiga PõhjaIngeri Vabariigi aastapäevale pühendatud postmargid; ta initsieeris 2024. a Ukraina kunstniku Yuriy Khymychi näituse korraldamise Eesti Vabariigi Riigikogu saalis ning andis koostöös Omnivaga välja näitusele pühendatud postmargi; ta on koos Sihtasutus XXX-ga sõlminud Ukraina suurkunstniku Yuriy Khymychi pärandi omanikega lepingu, et ostavad kõik „Baltic Series“ kollektsiooni teosed, sh kõik Eestile pühendatud teosed, mille korraldamise edasine plaan on püsinäitus Tallinnas.
5.PPA jättis 21.03.2025 otsusega nr 15.7-16/47-4 N.W taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) KAPO märkis 04.02.2025 kirjaga nr 784-3 PPA-le edastatud seisukohas, et nende hinnangul on N.W suhtes kehtiv sissesõidukeeld jätkuvalt põhjendatud ning tema taotluses esitatud asjaolud ei kaalu üles temast tulenevat ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. KAPO lisas, et N.W abielu Eesti kodanikuga ei ole aluseks tema sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. 2) Sissesõidukeelu kohaldamisel on preventiivne, heidutav mõju. Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme suhtes võib sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist (ELKS § 5210 lg 1). VSS § 32 lg-st 1 tulenevalt võib isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada või sissesõidukeelu kehtivusaega lühendada, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. 3) N.W on ebausaldusväärne isik. PPA 15.01.2024 otsusega nr 15.3/3.4/12-3 lõpetati N.W alaline elamisõigus alates 16.01.2024, kuna esineb oht riigi julgeolekule. KAPO hinnangul on N.W suhtes kehtiv sissesõidukeeld jätkuvalt põhjendatud ning taotluses esitatud asjaolud ei kaalu üles temast tulenevat ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. N.W hilisem abielu Eesti kodanikuga ei ole aluseks tema sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. 2(10)
3-25-1073 Kuna abielu on sõlmitud peale sissesõidukeelu kohaldamist, pidid isikud abiellumisel arvestama, et sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei ole nende kooselu Eesti Vabariigi territooriumil võimalik. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. N.W ei ole sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluses toonud välja asjaolusid, mis on muutunud või ära langenud. Seega ei ole sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud, samuti ei esine humaanseid kaalutlusi. Abikaasadel on võimalik elada perekonnaelu ka väljaspool Eestit ja sissesõidukeeld ei ole N.W-l takistanud tegelemast majandustegevusega Eestis. Eeltoodud põhjendustele tuginedes peab N.W taluma sissesõidukeeluga kaasnevat piirangut. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda ja julgeolekut, et tagada õigusnormide järgmine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis elamiseks. N.W põhiõiguse riive on tingitud riigi julgeoleku kaitse vajadusest ja tal tuleb taluda sissesõidukeeluga kaasnevat riivet. PPA on seisukohal, et kuna isiku suhtes kohaldati sissesõidukeeld KAPO ettepanekul, siis on KAPO pädevuses hinnata, kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud. KAPO on seisukohal, et N.W suhtes kehtiv sissesõidukeeld jätkuvalt põhjendatud ning tema taotluses esitatud asjaolud ei kaalu üles temast tulenevat ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
6.N.W esitas Tallinna Halduskohtule 16.04.2025 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tühistada PPA 21.03.2025 otsus nr 15.7-16/47-4 ja kohustada vastustajat kaebaja 27.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1) 21.03.2025 keeldumine on alusetu, vastuolus ÜRO inimõiguste deklaratsiooniga, ebaadekvaatne ja diskrimineeriv liikumisvabaduse seisukohalt. See lähtub poliitilistest alustest ja eriturvateenistuse motoveeritud vihjetest. Keeldumine põhineb KAPO salastatud dokumendil nr 9461, mille sisu on teada vaid ühele organisatsioonile Eestis ja mis teostab totaalset kontrolli sõnavabaduse üle Eesti Vabariigis, mitte aga reaalsete tegude üle Eesti Vabariigi julgeoleku ja sõnavabaduse vastu. Kaebajat süüdistatakse üksnes tema vaadete ja väljaütlemiste pärast. 2) Kaebaja taotles sissesõidukeelu tühistamist ja näitas oma tõsist soovi end rehabiliteerida. Ta eemaldas end Facebooki grupist „El Acto Regimientoinmortal CostaRica“ (Surematu rügement Costa Rica), samuti postitused, mis kujutasid ohtu Eesti julgeolekule ning postitused, mis sisaldasid või viitasid ajaloolist ja poliitilist laadi sisule. Ta lõpetas suhtlemise ametlikult registreeritud ja Eestis veel mittekeelatud poliitiline liikumise ja erakonnaga KOOS, lõpetas täielikult nende jõulupidudel käimise, lõpetas avalikult kasutamast antifašistlikku tervitust „NO PASARAN“ ja tunnistas, et Suurbritannia ja USA alistasid Teises maailmasõjas Saksamaa, mitte Nõukogude Liit. Ta ei suhtle ega toeta VenemaaUkraina konflikti kumbagi poolt, sest on veendumuse järgi patsifist. Venemaa kodakondsuse omamine ei ole kuritegu ega kujuta endast ohtu, seda enam, et kaebajal kui Rumeenia kodanikul perekonnanimega Q, puudub Vene pass. KAPO-le on teada, et kaebaja reisis Venemaale Euroopa viisaga, mitte Venemaa kodanikuna. Lähtudes ülalmainitud pattudest, mille pärast kaebaja tunneb siirast kahetsust, on ta lakanud olemast ohtlik Eesti Vabariigile ja on valmis Eesti Vabariigi majandust, kaitset ja julgeolekut laiaulatuslikult rahastama (kuni 200 miljonit eurot).
PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
3(10)
3-25-1073 1) PPA varasemad otsused, s.o otsused, mis koostati 2024. a jaanuaris ning mille tulemusena kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu, ei saa olla käesoleva vaidluse esemeks. Kaebaja neid otsuseid ei vaidlustanud ning need on kehtivad. Järelikult kaebaja ka nõustus nendes otsustes tooduga, vastasel juhul ta oleks need vaidlustanud. Kokkuvõtlikult on kaebaja puhul põhjendatud alust arvata, et tegu on aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses osaleva isikuga, mistõttu tema Eestis viibimine ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Kaebaja on aidanud luua kuvandit Eesti Vabariigist kui vene rahvusest inimesi diskrimineerivast riigist, lõhestades taolise tegevusega Eesti ühiskonda ning kandes edasi Kremli lõhestuspoliitika jutupunkte (vt PPA 16.01.2024 otsuse nr 15.3-3.4/12-3, p 21). 2) Kaebaja oma 24.01.2025 taotluses põhjendatud asjaolusid sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks välja ei toonud (seda, et taotlus peab olema põhjendatud, on kinnitatud ka kohtupraktikas, vt Tallinna Halduskohtu 16.07.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1392, p 13). Lisaks on oluline arvestada, et VSS § 32 lg 1 ei võimalda isegi humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist, kui sellega ohustataks riigi julgeolekut või avalikku korda. Kaebaja osas on pädeva asutuse poolt antud julgeolekuohu hinnang ning selle hinnangu juurde jäädi ka sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise taotluse läbi vaatamise ajal 04.02.2025 seisukohas (dtl 50)). Seega kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld pidi jääma kehtima, sest selle kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei olnud muutunud ega ära langenud. 3) Kaebuses ei viidata, et PPA ei oleks mõne asjaoluga arvestanud, küll aga tuuakse esile uusi asjaolusid, mida 24.01.2025 avalduses (registreeritud 27.01.2025) ei olnud esitatud ning millega PPA seetõttu ei saanud otsuse tegemisel arvestada. Tegemist ei ole ka selliste asjaoludega, mis oleks saanud tingida lõpptulemusena teistsugust otsust. Välismaalase ülesanne on oma taotluses põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või lühendamist. Avalduses ei olnud välja toodud ühtegi asjaolu, mis saanuks tingida sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise. Kaebaja väitis, et on sõlminud abielu Eesti Vabariigi kodanikuga. PPA on nimetatuga arvestanud, kuid on põhjendanud, miks nimetatu ei saa tingida sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist. Vastustaja peab ka vajalikuks märkida, et tegelikkuses on tegemist tõendamata väitega. Kaebaja ei ole selle väite kinnituseks esitanud tõendit ning Rahvastikuregistrist ei nähtu, et kaebaja oleks abielus. Kusjuures kaebuses ei ole nimetatud asjaolule enam tuginetud ehk selle asjaolu tõi kaebaja välja üksnes 24.01.2025 avalduses. Sellest võib järeldada, et isegi kui kaebaja tõepoolest sõlmis abielu Eesti Vabariigi kodanikuga ning see ei kajastu Rahvastikuregistris, võiski vastava abielu sõlmimine vahetult enne PPA-le sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise avalduse esitamist olla tingitud lootusest pääseda selle abil enda suhtes kehtinud siseriiklikust sissesõidukeelust. 4) KAPO on Eesti Vabariigi pädev asutus, kes julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 sätestatud ülesannetest tulenevalt hindab ohtu riigi julgeolekule. Eesti Vabariigil suveräänse riigina on õigus ise otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna avalikule korrale ja Eesti Vabariigi julgeolekule. Isikust tuleneva ohu suurust ei saa hinnata isik ise. See, milline on hinnang isiku ohtlikkusele ohuprognoosi kontekstis, on riigi otsustada. Ehk julgeoleku ohu hindamine on KAPO pädevuses ning kaebaja ei saa ise hinnata, kas tema tegevus või tegevusetus võib olla ohuks julgeolekule. 5) Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik olenemata sellest, kas ta omab kehtivat Venemaa Föderatsiooni passi. Sellest sidemest tulenevad talle nii õigused kui ka kohustused riigi ees ning need ei ole niisama lihtsalt minetatavad. Õigeks ei saa pidada kaebaja väidet, et ta reisib Venemaale Euroopa viisaga, mitte Venemaa kodanikuna. Esiteks, ei ole sellist asja
4(10)
3-25-1073 nagu Euroopa viisa. Teiseks, kui kaebaja ka reisib Venemaale kui Rumeenia kodanik ja vajab sisenemiseks viisat, saab tegemist olla eelkõige Venemaa poolt väljastatud viisa või loaga. 6) Sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on olnud antud juhul ohu ennetamine kaebaja Eestisse saabumise välistamine teatud ajaperioodi jooksul. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda kui ka tagada riigi julgeolek. Kaebaja õiguste riive on seega tingitud riigi julgeoleku kaitse vajadusest. 7) PPA otsus on seega õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. PPA on kaalutletult ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. PPA otsuse puhul on kohtulik kontroll piiratud ning kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).
3.Kaasatud haldusorgan palub seisukohas jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) KAPO esitas 20.12.2023 teatisega nr 10457 (dtl 66-70) PPA-le teabe kaebaja tegevuse kohta. KAPO hinnangul kujutas kaebaja tegevus ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ja esines ELKS § 43 lg 1 p-s 3 nimetatud alus lõpetada kaebaja alaline elamisõigus. Samuti tegi KAPO ettepaneku rakendada kaebaja suhtes ELKS § 52 4 lgte 1 ja 3 ning § 529 lg 5 alusel Eestist lahkumiskohustust koos kohese sundtäitmisega. Teatises viidati ka KAPO varasemale 22.11.2023 memole nr 9461, milles sisaldusid konkreetsed faktilised asjaolud kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta. PPA esindaja tutvus viidatud salajase memoga 20.12.2023. 2) Kaebaja tegevus ohustab Eesti julgeolekut. KAPO jääb kaebaja tegevuse kirjeldamisel kõikide varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja tegevus ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut ja seetõttu esines ELKS § 43 lg 1 p-st 3 tulenev alus. Samuti oli põhjendatud teha kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos kohese sundtäitmisega ning esines vajadus kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki 5 aastaks. Kaebuses esitatud väited ei anna alust vastupidise väitmiseks ega tõenda, et ameti hinnang oleks meelevaldne. Kaebaja on alates 2017. a Rumeenia kodanik, kuid on sündinud Venemaal ja tal on lisaks Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Kaebaja ei ole Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobunud. KAPO praktika kohaselt on VF kodanikud EL kodakondsuse taotlemisel huvitatud ennekõike oma reisivõimaluste avardamisest, mitte EL (sh Eesti) ühiskonda integreerumisest. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Venemaa julgeolekuasutused suhtuvad topeltkodakondsusega Venemaa Föderatsiooni inimestesse eranditult kui ainult Venemaa Föderatsiooni kodanikesse ja sellest tulenevalt ootavad neilt ka igakülgset koostööd (Kaitsepolitseiameti 2023-2024. a aastaraamat, lk 20). Kaebaja osaleb aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses ning aitab levitada Eesti Vabariigist kahjulikku väärkuvandit. Sealjuures on olnud kaebaja tegevus VFi mõjutustegevuste toetamisel pikaaegne, süsteemne ja mitmekesine. Kaebaja tegevust ja temast lähtuvat ohtu tuleb hinnata praeguses Eesti ja Euroopa julgeolekusituatsioonis. 24.02.2022 Venemaa Föderatsiooni taasalustatud sõjaline agressioon Ukrainas on suurendanud julgeolekuohte Eestis ja lähi-piirkonnas. Agressioonile eelnes VFi vaenulik mõjutustegevus sõjalise kallaletungi näiliseks õigustamiseks ettekäänete ja väljamõeldistega VFi julgeolekuasutuste ja VFi lõhestuspoliitika asutuste kaasabil. Ukraina näitel võib KAPO aastaraamatutes kirjeldatud VFi aastatepikkune vaenulik mõjutustegevus Eesti vastu praeguses julgeolekuolukorras eskaleeruda Eesti põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust ohustavaks 5(10)
3-25-1073 julgeolekukriisiks, mille vältimiseks on põhjendatud proportsionaalsete tõkestavate meetmete rakendamine. Säärase julgeolekukriisi puhkemise võimalust tuleb pidada reaalseks olukorras, kus Venemaa luureteenistused on 2023. aastast alates oluliselt laiendanud ja muutunud agressiivsemaks hübriidoperatsioonide läbiviimisel ELi ja NATO riikide suhtes. VF vaenulik tegevus seisneb sabotaažis, vägivallategudes, küber- ja elektroonilises sekkumises, desinformatsiooni kampaaniates ja muudes hübriidoperatsioonides. Sealjuures on uudiste kohaselt viimasel ajal märgatud Venemaa sabotaažipüüdluste märkimisväärset suurenemist kõikjal Euroopas. Eestis on füüsiliselt rünnatud II maailmasõja mälestusmärke ja avaliku elu tegelaste vara, sh vandaalitseti 2023. a detsembris Eesti siseministri auto kallal. Eestis läbi viidud operatsioonid on olnud seotud VF julgeolekuasutustega. Julgeolekuohte hindavad riigis selleks pädevad julgeolekuasutused, sh KAPO. KAPO hindab nii avalikult kui varjatult kogutud teavet ja koostab selle pinnalt ohuhinnanguid Eesti riigi julgeolekule ohtu põhjustada võiva tegevuse kohta. KAPO kohustuseks on oma pädevuse piires tagada mh see, et välismaalaste Eestis viibimine vastaks Eesti julgeoleku kaitse vajadusele. Kaebaja alalise elamisõiguse lõpetamine ja tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamine oli proportsionaalne meede. Välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on igal riigil suveräänne õigus otsustada nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendites. Vajadus kaitsta riigi julgeolekut välismaalasest tingitud võimaliku ohu eest kaalub igal juhul üles välismaalase õiguse viibida Eestis, nagu ka õiguse saada üksikasjalikku teavet põhjuste kohta, miks tema õigusi piiratakse. Alalise elamisõiguse lõpetamine ja sissesõidukeelu kohaldamine ei saa lähtuda tõsikindla teadmisega ähvardavast ohust. Alalise elamisõiguse lõpetamise ja sissesõidukeelu kohaldamise puhul on tegemist prognoosil põhineva haldusorgani otsustusega, mille eesmärgiks on võimalik ohtude ennetamine. Prognoosotsuse õiguspärasust kontrollitakse nende asjaolude valguses, mis olid haldusorganile teada otsuse tegemise ajal. Prognoosotsus ei ole selle andmise ajal õigusvastane ega muutu ka tagantjärgi õigusvastaseks põhjusel, et oht ei ole realiseerunud. 3) KAPO 22.11.2023 memos nr 9461 ja 20.12.2023 teatises nr 10457 ning PPA 21.03.2025 otsuses nr 15.7-16/47-4 kajastatud asjaoludest nähtub üheselt, et kaebajast lähtuv ohuhinnang ei ole olnud meelevaldne. Faktilised asjaolud kinnitavad, et kaebaja suhtes on õiguspäraselt tuvastatud, et tema tegevus kujutab ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Eesti Vabariigil suveräänse riigina õigus otsustada, kui intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna julgeolekule. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud (VMS § 15 lg 1 koosmõjus VSS § 62 lg 1 ja ELKS § 1 lg 1 1). Kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et PPA otsus oleks olnud ebaproportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Selles asjas seisneb vaidlus küsimuses, kas PPA jättis õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Seevastu ei ole praeguse vaidluse esemeks kaebaja alalise 6(10)
3-25-1073 elamisõiguse lõpetamine ja temale sissesõidukeelu kohaldamine 2024. a tehtud otsustega. Vastavaid otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud ning tegu on kehtivate haldusaktidega. Seega ei hinda kohus praeguses asjas muuhulgas 2024. a kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeelu põhjendatust.
5.VSS § 32 lg 1 näeb ette, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega muuhulgas välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Seega saab VSS § 32 lg 1 alusel sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja lühendamise tingida kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud ajaolude muutumine või äralangemine ning teiseks võivad sissesõidukeelu muutmise aluseks olla ka humaansed kaalutlused, kuid seda juhul, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda.
6.Kaebaja tugines PPA-le esitatud taotluses asjaolule, et temast ei lähtu ohtu riigi julgeolekule. Seega on kaebaja hinnangul asjaolud on muutunud temast lähtuva ohu osas. Vastustaja leidis, et pädeva asutuse hinnangul esineb jätkuvalt oht riigi julgeolekule, tuginedes seejuures KAPO seisukohale, kes omakorda jäi selles küsimuses enda varasemas menetluses antud seisukoha juurde. PPA märkis, et N.W ei ole sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluses toonud välja asjaolusid, mis on muutunud või ära langenud. Samuti viitas PPA, et ei esine ka humaanseid kaalutlusi.
7.Asja materjalide kohaselt lõpetas PPA 15.01.2024 otsusega N.W alalise elamisõiguse alates 16.01.2024 ELKS § 43 lg 1 p 3 alusel ohu tõttu riigi julgeolekule. PPA leidis ka 16.01.2024 otsuses, et N.W-st lähtub oht riigi julgeolekule ja otsustas teha talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ELKS § 529 lg 5 alusel koheselt, kuid mitte hiljem kui 16.01.2024, ning kohaldada tema suhtes siseriiklikku sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast, vastavalt ELKS §-dele 524 ja 5210 ning VSS § 74 lg-tele 2 ja 41. Esitatud materjalide järgi on KAPO haldusmenetluses esitanud 20.12.2023 teatisega nr 10457 (dtl 66-70) PPA-le teabe kaebaja tegevuse kohta, leides, et kaebaja tegevus kujutas ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, mistõttu esines KAPO hinnangul ELKS § 43 lg 1 p-s 3 nimetatud alus lõpetada kaebaja alaline elamisõigus. Samuti tegi KAPO ettepaneku rakendada kaebaja suhtes ELKS § 52 4 lgte 1 ja 3 ning § 529 lg 5 alusel Eestist lahkumiskohustust koos kohese sundtäitmisega. KAPO teatises viidati ka nende 22.11.2023 memole nr 9461, milles sisaldusid konkreetsed faktilised asjaolud kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta ja mida tutvustati ka PPA esindajale, ent mitte kaebajale. Seda memo praeguse asja materjalide juurde võetud ei ole.
8.KAPO teatise nr 10457 kohaselt (ja nõnda kajastati seda ka kaebaja alalise elamisõiguse lõpetamise algatamisel 04.01.2024) põhines hinnang, et kaebajast lähtub oht riigi julgeolekule, kokkuvõttes tema senisel pikaajalisel aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses osalemisel. Kirjeldatud on mh kaebaja poolt erinevate VF tähtpäevade tähistamisel osalemist ja nende propageerimist; ajavahemikul 2015-2023 Facebooki grupis tehtud ja Facebookis jagatud postitusi, sh Nõukogude sümboolikaga fotode jagamine ja toetuse avaldamine kahe kremlimeelse aktivisti aktsioonile Eestis; MTÜ Koos Rahu Eest Eestis ja liikumise „Koos“ tegevuse toetamist alates 2022. a; 2022. a-l kaebaja esinemist meeleavaldusel, millel ta levitas narratiivi, et Eesti ei tohiks sekkuda mingil moel välismaailma asjadesse ning peaks säilitama Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahelises sõjas neutraliteedi ja mille lõpus ta kasutas 7(10)
3-25-1073 antifašistlikuks peetavat loosungit „No pasaran“; jmt. Kokkuvõtvalt leiti teatises ja põhjendati ka haldusmenetluse algatamisel, et on põhjendatult alust arvata, et N.W puhul on tegu aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses osaleva isikuga, mistõttu tema Eestis viibimine ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Leiti, et N.W aitab luua kuvandit Eesti Vabariigist kui vene rahvusest inimesi diskrimineerivast riigist, lõhestades taolise tegevusega Eesti ühiskonda ning kandes edasi Kremli lõhestuspoliitika jutupunkte. Põhjendati, et N.W eitab Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, väites, et Nõukogude Liidu punaarmee sõdurid vabastasid Eesti natsismist, levitades selliselt Nõukogude Liidu kui vabastaja narratiivi. Tema laiemaks eesmärgiks on ellu viia Eesti Vabariigi vastu suunatud mõjutustegevust, lõhestamaks Eesti Vabariigi ühiskonda, mis praeguses julgeolekuolukorras võib kujutada otsest ohtu Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. Taoline pingete tekitamine rahvuse ja emakeele pinnalt võib anda VFile ajendi hakata esitama Eesti Vabariigi suveräänsust kahjustavaid nõudmisi oma n-ö kaasmaalaste kaitse, fašismivastase võitluse vms argumentidel. Selgitati, et N.W tegevus kujutab tänases julgeolekuolukorras ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ning sellise tegevusega taotletavate eesmärkide saavutamine on pikaajaline protsess. N.W tegevus VFi mõjutustegevuse toetamisel on olnud aastatepikkune, süsteemne ja mitmekesine (hõlmates nii tegevusi sotsiaalmeedias kui ka vahetult inimestega kohtumist ja aktsioonidel osalemist) ning ei ole põhjust arvata, et Eestis VFi lõhestuspoliitika mõjud lühiajaliselt mööduks või N.W oma tegevuse lõpetaks.
9.Kuna sissesõidukeelu kohaldamise sisuliseks aluseks oli praegusel juhul kaebaja senise pikaajalise aktiivse Venemaa mõjutustegevuses osalemise tõttu temast lähtuv oht Eesti Vabariigi julgeolekule, eeldab asjaolude muutumine või äralangemine VSS § 32 lg 1 tähenduses seda, et pärast 2024. a jaanuari on kaebajast riigi julgeolekule lähtuv oht mingil põhjusel vähenenud või kadunud. Kui kaebaja ohustab jätkuvalt riigi julgeolekut, ei saa seejuures sissesõidukeeldu muuta ka humaansetel kaalutlustel. Tuleb ka silmas pidada, et kohus hindab PPA 21.03.2025 otsuse õiguspärasust selle haldusakti andmise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2 teine lause).
10.Kuna sissesõidukeelu saab kehtetuks tunnistada või seda lühendada välismaalase põhjendatud taotluse alusel, siis on välismaalase ülesanne oma taotluses põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või lühendamist. Vastustaja märgib seega õigesti, et taotlus sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab olema põhjendatud ja nende põhjenduste esile toomine on kaebaja enda ülesanne.
11.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluses puudusid praegusel juhul viited, millest saanuks järeldada, et muutunud või ära langenud oleksid sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud, mida kirjeldati nii KAPO teatises nr 10457 kui ka kaebaja alalise elamisõiguse lõpetamise algatamisel 04.01.2024 (vt dtl 3 jj ja kokkuvõtlikult ülal p 14). Kaebaja leidis 27.01.2025 taotluses, et temast lähtuv oht riigi julgeolekule puudub täielikult, kuna ta on alates jaanuarist 2025. a abielus Eesti kodanikuga, teda on autasustatud kiriku kõrgeima piiskopiordeniga „Aurist“, ta ei ole kaotanud sidemeid Eesti Vabariigiga, vaid tegeleb siiani heategevusliku ja ühiskondliku vabatahtliku tegevusega (sh osaleb erinevates kultuuritegevustes, on tootnud sõjavastase filmi, andnud välja teatud ajaloosündmustele pühendatud postmarke, korraldanud Ukraina kunstniku Yuriy Khymychi kunstinäituse ja sõlminud lepingu mh tema Eestile pühendatud teoste ostmiseks).
12.Tuleb arvestada, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise tingis asjaolu, et oli põhjendatud alus arvata, et tegu on pikaajaliselt aktiivselt Venemaa mõjutustegevuses 8(10)
3-25-1073 osaleva isikuga, kes on aidanud luua kuvandit Eesti Vabariigist kui vene rahvusest inimesi diskrimineerivast riigist, lõhestades taolise tegevusega Eesti ühiskonda ning kandes edasi Kremli lõhestuspoliitika jutupunkte. Kaebaja ei ole enda esitatud taotluses eelnevalt kirjeldatud asjaolude muutumist põhjendanud, vaid kirjeldas enda heategevuslikku ja vabatahtlikku tegevust, millest aga ei järeldunud, et kaebajast tulenev oht riigi julgeolekule olnuks märkimisväärselt vähenenud.
13.Kohtumenetluses on kaebaja esitanud veel täiendavaid põhjendusi: ta on kustutanud enda varasemad sotsiaalmeedia postitused, mis kujutasid ohtu Eesti julgeolekule ning mis sisaldasid või viitasid ajaloolist ja poliitilist laadi sisule; ta on eemaldunud Facebooki grupist „El Acto Regimientoinmortal CostaRica“ (surematu rügement Costa Rica); ta on lõpetanud suhtlemise poliitilise liikumisega Koos; ta on lõpetanud antifašistliku tervituse „NO PASARAN“ avalikult kasutamise; ta tunnistab, et Suurbritannia ja USA ning mitte Nõukogude Liit alistasid Teises maailmasõjas Saksamaa; patsifistiks olemine; Vene passi puudumine ning reisimine Venemaale viisaga Rumeenia kodanikuna, mitte Venemaa kodanikuna; kahetsus varasema käitumise pärast.
14.Selles osas märgib kohus kõigepealt, et kuna kaebaja neid põhjendusi sissesõidukeeldu kehtetuks tunnistamist või lühendamist õigustavate asjaoludena PPAle ei esitanud, ei olnud PPA-l võimalust ega kohustust neid otsuse tegemisel ka kaaluda ning vastavas osas omapoolseid põhjendusi esitada. Lisaks tuleb arvestada, et riigi, mitte konkreetse inimese enda otsustada on see, milline on hinnang tema ohtlikkusele ohuprognoosi kontekstis. KAPO on Eesti Vabariigi pädev asutus, kes julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 sätestatud ülesannetest tulenevalt hindab ohtu riigi julgeolekule. Vastustaja oli varasemas, 2024. a otsuses KAPO koostatud teatisele tuginedes välja selgitanud ning põhjendanud kaebaja tegevusest lähtuvat ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Seejuures tugineti kaebajast lähtuva ohu põhjendamisel sissesõidukeelu kohaldamisel tema pikaajalisele (alates 2015. a) Venemaa mõjutustegevuses osalemisele, samas kui kaebuses kaebaja poolt käsitletud ca 1 aasta pikkune ajavahemik on küllalt lühike aeg selleks, et selle põhjal saaks tekkida veendumus kaebajast lähtuva ohu olulisest vähenemisest. Olukorras, kus kaebaja, nagu ta ka ise kaebuses möönab, on pikema aja jooksul oma tegevusega toetanud Venemaa mõjutustegevust ning see tegevus on olnud süsteemne ja mitmekesine (hõlmates nii tegevusi sotsiaalmeedias kui ka vahetult inimestega kohtumist ja aktsioonidel osalemist), ei ole sellisest aastatepikkusest tegevusest lähtuvaid ohte eelduslikult võimalik kustutada sama kiiresti kui sotsiaalmeedia postitusi või ainuüksi enda tõekspidamiste muutumist väites.
15.Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebuse väited selle kohta, et kaebaja on pärast sissesõidukeelu kohaldamist lakanud olemast ohtlik Eesti Vabariigi julgeolekule, ning konkreetsed tegevused, mida kaebaja on teinud, et näidata üles enda tõsist soovi end rehabiliteerida. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja vastavatest väidetest järeldub, et kaebaja sisuliselt nõustub sellega, et ta on olnud ohtlik, kuid arvab ekslikult, et tal on niisama lihtsalt võimalik enda suhtes antud ja tema varasemal tegevusel baseeruvat julgeoleku ohu hinnangut muuta. Vastustaja leiab seega asjakohaselt, et ka esmakordselt kaebuses esitatud väidete näol ei ole tegemist selliste asjaoludega, mis oleks saanud tingida lõpptulemusena teistsuguse otsuse tegemise.
16.Lisaks eeltoodule oli üheks PPA 2024. a otsusega võrreldes muutunud asjaoluks ka kaebaja väidetud perekonnaelu puudutavad asjaolud (2025. a abielu Eesti 9(10)
3-25-1073 kodanikuga). Sellised perekonnaelulised asjaolud võivad iseenesest olla olulised mh sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja lühendamise kaalumisel (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19).
17.Eelnevalt nähtus, et kaebaja ei toonud välja selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud või ära langenud. Kaebaja tugines küll abiellumisele Eesti kodanikuga, kuid Rahvastikuregistrist nähtuva perekonnaseisuinfo järgi on kaebaja lahutatud ning hoolimata kohtu nõudest kaebaja enda abiellumist kinnitavat tõendit ei esitanud. Ühtlasi ei vähendaks ainuüksi abielu Eesti kodanikuga iseenesest inimesest lähtuvat julgeolekuohtu. Isegi kui väidetavat abielu, mille kohta siiski ühtegi tõendit esitatud ei ole, käsitada võimaliku humaanse kaalutlusena, on vastustaja perekonnaelu riive proportsionaalsust hinnanud ja leidnud, et peale sissesõidukeelu kohaldamist abielu sõlmimisel pidid isikud arvestama ja aktsepteerima, et neil ei pruugi osutuda võimalikuks jääda perekonnana Eestisse elama. Kaebaja ei ole ära näidanud, et sissesõidukeeld riivaks intensiivselt tema perekonna- või eraelu. Seega ei olnuks, arvestades ka sedastust jätkuva ohu esinemise kohta riigi julgeolekule, võimalik sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine või selle kehtivusaja lühendamine humaansetele kaalutlustel.
18.Kokkuvõttes leiab kohus, et PPA ei teinud kaebaja taotluse lahendamisel kaalutlusvigu ja jättis kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu õigesti kehtetuks tunnistamata. PPA on kaebaja taotluse lahendamisel kohaselt kaalunud, kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, sh ka väidetavat riivet kaebaja pereelule. Kaebus PPA 21.03.2025 otsuse tühistamise nõudes jääb seega rahuldamata.
19.Kuna tühistamisnõudes jääb kaebus rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebaja nõue kohustada PPA-d kaebaja 27.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
21.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.