Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-15-119718 TsMS § 410 esimese lause kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Mogo OÜ esitas 17.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 897.66 euro saamiseks. Kohus tegi 22.09.2015 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 05.10.2015 vastuväite. Pärnu Maakohtu 29.10.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 18.12.2015 täiendatud hagiavalduse kostja ja mogo OÜ vahel 20.11.2014 sõlmitud müügi- ja liisingulepingust tuleneva tasumata väljaostumaksete 237.96 euro, intressi 349.94 euro, liisingueseme jääkmaksumuse 202.63 euro, võla sissenõudmise kulude 30 euro, puksiirteenuse 70.10 euro ja ajavahemiku 21.04.2015 – 18.12.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 89.68 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlalt 540.69 eurot määras 0,14% päevas alates 19.12.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast arvestatuna põhivõlalt 540.69 eurot määras 0,14% päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 19.08.2016 esitas hageja kohtule nõude täpsustuse, mille kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista tasumata väljaostumaksed 237.96 eurot, intressi 349.94 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse 202.63 eurot, võla sissenõudmise kulude 30 eurot, puksiirteenuse 70.10 eurot ja ajavahemiku 21.04.2015 – 18.12.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivise 428.67 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlalt 540.69 eurot määras 0,5% päevas alates 19.12.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast arvestatuna põhivõlalt 540.69 eurot määras 0,5% päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja on esitanud kohtule oma vastuse hagiavaldusele, milles märgib, et ta ei tunnista hagi, kuna leiab, et hageja on tagatisvara müünud teadlikult turuhinnast odavamalt. 07.02.2017 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus on edastanud kohtukutse kostja esindaja elektronposti aadressil [email protected], milliselt kostja esindaja on

2-15-119718 menetluse kestel kohtuga suhelnud. Elektronposti teel dokumentide kättesaamise kinnitus puudub. Kohus loeb kohtukutse kostjale kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 5 alusel. Seega oli kostja kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Hageja taotles kohtuistungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja mogo OÜ vahel 20.11.2014 sõlmitud müügi- ja liisingulepingust tuleneva võlgnevuse 1 319.30 eurot (üks tuhat kolmsada üheksateist eurot ja 30 senti), sh põhivõlg 540.69 eurot, intress 349.94 eurot ja ajavahemiku 21.04.2015 – 18.12.2015 eest sissenõutavaks muutunud viivis 428.67 eurot, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemikul 19.12.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.02.2017 summas 1 123.20 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (540.69 eurot) alates 10.02.2017 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 1 319.30 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivu väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu 45 eurot, hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 205 eurot. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 250 eurot ning menetluskuludelt (250 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kolmas isik Eesti Inkasso OÜ esitanud taotluse õigusabikulu 1 365 euro väljamõistmiseks. Kolmas isik taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolmanda isiku lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arvestuse, millel kajastub menetlusosalise esindamise ajakulu kokku 10,5 tundi tunnitasuga 130 eurot ning esindustasu käesolevas kohtumenetluses 1 365 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, kolmanda isiku esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab kolmanda isiku esindaja põhjendatud ajakuluks lugeda kohtu 22.11.2016 nõude täitmise ajakuluna 0,5 tundi, kolmanda

2-15-119718 isiku seisukoha koostamise ja esitamise ajakulu 0,5 tundi, kohtuistungiks valmistumise ajakulu 2 tundi, 17.01.2017 kohtuistungil osalemise ajakulu 0,25 tundi, kliendisuhtluse ajakulu 0,25 tundi, kompromissettepaneku koostamise ja edastamise ajakulu 0,50 tundi ning 07.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tund. Kokku loeb kohus kolmanda isiku esindamise ajakulu 5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kolmanda isiku esindamise ajakulu hulka lugeda 01.07.2016 kliendisuhtlust, tõendite kogumist ning edasiste menetluslike sammude kaardistamist 0,75 tundi, 06.07.2016 tsiviilasja materjalide läbitöötamist, hageja asendamise taotluse ja hagi täpsustuse koostamist 2,5 tundi, 19.08.2016 hageja asendamise taotluse ja hagi täpsustuse koostamist, vormistamist ja esitamist 1,5 tundi ning 05.12.2016 tutvumist Harju Maakohtu 02.12.2016 määrusega ja kaasnevat kliendisuhtlust 0,25 tundi. Nimetatud toiminguid on advokaadid Riin Rehepapp ja Andreas Veeret teinud hageja esindajana. Asjaolu, et kõnealused advokaadid esindavad samaaegselt nii hagejat kui ka kolmandat isikut ei anna alust nõuda kõnealuste toimingute tegemise kulu kolmanda isiku (OÜ Eesti Inkasso) menetluskuludena. Nimetatud kulude väljamõistmine oleks põhjendatud hageja (mogo OÜ) õigusabikuludena, kuid hageja ei ole oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kolmandale isikule osutatud teenuseid tunnitasuga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Eeltoodu alusel määrab kohus kolmanda isiku lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 600 eurot (5 x 120). Kostjalt kuuluvad välja mõistmisele kolmanda isiku menetluskulud 600 eurot ning menetluskuludelt (600 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.