XXXX OÜ hagi XXXX OÜ ja XXXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
33 536.92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX, epost: XXXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Julia Gramma (Advokaadibüroo Bright Law, e-post: [email protected]); kostja I XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX, epost: XXXX); kostja II XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post:
XXXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista solidaarselt kostjalt I XXXX OÜ-lt ja kostjalt II XXXXlt hageja XXXX OÜ kasuks 30.03.2011 ja 29.04.2011 laenulepingutest tulenev võlgnevus summas 19 466.59 eurot (üheksateist tuhat nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 59 senti), s.o 30.01.2011 laenulepingust tulenev põhivõlg 6 348.23 eurot, intress 3 710.09 eurot ja 19.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 348.23 eurot ning 29.04.2011 laenulepingust tulenev põhivõlg 1 184.03 eurot, intress 691.98 eurot ja 19.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 184.03 eurot, kusjuures kostjalt II mitte rohkem kui 14 184.42 eurot.
3.Välja mõista solidaarselt kostjalt I XXXX OÜ-lt ja kostjalt II XXXXlt hageja XXXX OÜ kasuks 30.03.2011 rendilepingust tulenev võlgnevus summas 14 070.33 eurot, s.o põhivõlg 6 432.22 eurot, intress 1 205.89 eurot ja 19.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 432.22 eurot.
1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate XXXX OÜ ja XXXX kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I Menetluse käik
1.XXXX OÜ (edaspidi hageja) esitas 16.06.2015 hagi XXXX OÜ (edaspidi kostja I) ja XXXX (edaspidi kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
2.Harju Maakohtu 28.09.2015 määrusega võeti hagi menetlusse (I kd, tl 75-76). Enne hagi menetlusse võtmist jäeti Harju Maakohtu 09.07.2015 ja 30.07.2015 määrusega hagi käiguta ning anti hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks. Vastavalt 13.07.2015 ja 18.09.2015 esitas hageja menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks.
3.Kostja I esitas 27.11.2015, 18.12.2015, 26.02.2016 ja 15.03.2016 vastused hagile. Hageja esitas 19.02.2016 arvamuse kostja I vastuste kohta. Kostja II esitas 22.04.2016 vastuse hagile.
4.Tsiviilasjas nr 2-15-119718 on toimunud neli istungit: 01.03.2016 (I kd, tl 181), 12.05.2016 (I kd, tl 224-225), 21.06.2016 (II kd, tl 82) ja 22.06.2016 (II kd, tl 99). 12.05.2016 kohtuistungil kohus määras, et hagejal tuleb esitada toimikus puuduvad lepingud, välja tuua täpsed arvutused, millest hageja nõue koosneb, liigitada erinevad nõuded, milline nõue millest tuleneb ja viitama kohtu toimiku lehtedele. Lisaks tuli hagejal kohtule esitada üldtingimuste uus eksemplar, kus on märgistatud tingimused, millele hageja viitab.
5.18.05.2016 kohustas kohus täiendavalt hagejalt täpsustama hagi nõudeid ja hagi asjaolusid (I kd, tl 230-231). Hageja esitas 23.05.2016 hagiavalduse tervikteksti.
II Hageja nõuded ja seisukohad
2-15-9087
6.16.06.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles 13.07.2015, 18.09.2015, 19.02.2016 ja 23.05.2016 täpsustust arvestades palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 19 466.59 eurot, kusjuures kostja II solidaarvastutuse piirmäär ei saa ületada 14 184.42 eurot, ning samuti välja mõista kostjatelt solidaarselt 14 070.33 eurot. Menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 1 000 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1 680 eurot (ei sisalda käibemaksu), palub hageja jätta solidaarselt kostja I ja kostja II kanda.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuete aluseks kostja I vastu 30.03.2011 hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping (I kd, tl 21-24, 30), 29.04.2011 hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping (I kd, tl 25-29) ning 30.03.2011 hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendileping nr XXXX (I kd, tl 129-133, II kd, tl 11-17), millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja I nõuetekohaselt täitnud. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõuete aluseks kostja II vastu 15.03.2012 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping (I kd, tl 31) 30.03.2011 ja 29.04.2011 hageja ja kostja I sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (kostja II vastutuse piirmäär 14 184.42 eurot) ning 30.03.2012 sõlmitud käendusleping (kuupäev lepingul puudub, kuid hagiavalduse kohaselt sel kuupäeval sõlmitud, I kd, tl 134) 30.03.2011 hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepingust nr XXXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (kostjaga II vastutuse piirmäär 87 000 eurot).
8.30.03.2011 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu (I kd, tl 21-24, 30), mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 12 384.42 eurot. Laenusumma oli vastavalt laenulepingu punktile 1.1 kantud XXXX AB Eesti filiaalile, XXXX ja XXXX AS-ile. Vastavalt 30.03.2011 laenulepingu punktile 1.1 pidi kostja I tagastama laenusumma 12 384.42 eurot hagejale hiljemalt 30.12.2013 ja laenulepingu punkti 1.3 kohaselt tasuma intressi 15% aastas tagastamata summalt. Kostja I on täitnud 30.03.2011 laenulepingust ja maksegraafikust tulenevad kohustused osaliselt. 18.09.2012 kandis kostja I hageja pangakontole raha, millega kostja I täitis 2012. aasta mai kuu eest kuuluva intressi 82.52 eurot täies ulatuses ja osaliselt põhinõudest tuleneva kohustuse 239.33 eurot ning jättis tasumata põhinõude 53.23 eurot. Kostja I ei ole hagejale tasunud ühtegi laenumakset, mis muutusid sissenõutavaks peale 01.07.2012 ja 01.07.2012 oli kostja I poolt tasutama laenu põhisumma 6 348.23 eurot. Intress perioodil 01.07.2012 kuni 23.05.2016 on kokku summas 3 710.09 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 1.4 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest, s.o 01.01.2014 kuni 19.02.2016 kokku summas 7 417.91 eurot. Hageja ei nõua viivist summalt, mis ületab põhinõude suuruse, seega on viivise suurus kokku 6 348.23 eurot. Seega 30.03.2011 laenulepingust tulenevate nõuete suurus kokku on 16 406.55 eurot. Hageja esitas 19.02.2016 pangakonto väljavõtted (väljavõtted, I kd, tl 138-140) selle kohta, et kandis 12 180 eurot XXXX AB Eesti filiaalile, 90.05 eurot XXXX AS-ile ja 114.37 eurot XXXX AS-ile. Hageja selgituste kohaselt olid laenulepingus märgitud summad makstud hageja poolt XXXX AB Eesti filiaalile seoses sellega, et kostja I ja XXXX AB Eesti filiaali vahel oli sõlmitud sõiduki Scania registreerimismärgiga XXXX liisinguleping ja kostjal I puudusid rahalised vahendid liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja sõnutsi finantseeris hageja kostja I poolt sõiduki liisingusse võtmist ja tasus kostja II eest kohustusi kolmandatele isikutele. Mõlemad kostjad on olnud teadlikud, et hageja on vastavad ülekanded nõuetekohaselt teinud, sest vastasel juhul ei oleks saanud kostja I enda valdusse sõidukit ega sõlmida XXXX AB Eesti filiaaliga liisingulepingut.
9.29.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu (I kd, tl 25-29), mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 1 800 eurot. Vastavalt lepingu punktile 1.1 oli laenusumma kantud kostja I pangakontole. Vastavalt 29.04.2011 laenulepingu punktile 1.1 pidi kostja I tagastama laenusumma 1 800 eurot hagejale hiljemalt 30.12.2013 ja laenulepingu punkti 1.3 kohaselt tasuma
2-15-9087 intressi 15% aastas tagastamata summalt. Kostja I on laenu summas 1 800 eurot kätte saanud ja tagastanud hagejale laenu kuni 30.05.2012 ja alates 2012. aasta juunist ei ole tasunud ühtegi laenumakset. Asjaolu, et kostja I on hagejale laenud osaliselt tagastanud tõendab see, et 2011. aastal esitatud arved laenu tasumise kohta on kostja I poolt täies ulatuses tasutud ja 2012. aastal hageja poolt kostjale I esitatud arved nr X, X, X, X on kostja I poolt täies ulatuses makstud. Tasumata laenu põhiosa suurus on 1 184.03 eurot. Intress perioodil 01.07.2012 kuni 23.05.2016 on kokku summas 691.98 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 1.4 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest, s.o 01.01.2014 kuni 19.02.2016 kokku summas 1 383.54 eurot. Hageja ei nõua viivist summalt, mis ületab põhinõude suuruse, seega on viivise suurus kokku 1 184.03 eurot. Seega 29.04.2011 laenulepingust tulenevate nõuete suurus kokku on 3 060.04 eurot.
10.Hageja ja XXXX AB Eesti filiaal sõlmisid liisingulepingu sõiduki Scania R440, registreerimismärgiga XXXX liisingusse võtmise kohta ja antud sõiduk oli 30.03.2011 antud üle kostjale I hageja ja kostja I vahel 30.03.2011 sõlmitud rendilepingu nr XXXX alusel (I kd, tl 129133, II kd, 11-17). Vara väljaostmise tähtaeg oli rendilepingu kohaselt 31.03.2017. Vastavalt rendilepingu üldtingimuse punktile 1 pidi kostja I tasuma hagejale renditasu vastavalt maksegraafikule ja lepingu punkti 2 üheksanda lause kohaselt kohustus ka kandma kõik vara valdamise ja kasutamisega seotud kulud, mis ei sisaldunud rendis. Üldtingimuste punkti 4 teise lause kohaselt esitab rendileandja lepingust tulenevad nõuded arvena. Peale 30.03.2011 rendilepingu nr XXXX sõlmimist hakkas hageja edastama kostjale I arveid renditasu ja vara kasutamisega seotud kulude tasumiseks. Kostja I tegi viimase makse rendilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 18.09.2012; kostja I kasutas sõidukit kuni septembrini 2012 (kaasaarvatud). Kõik arved, mis olid edastatud kostjale I 2011. aastal on tasutud. 2012. aastal edastatud ja rendilepingust tulenevad arved jäid kostja I poolt osaliselt tasumata: ajavahemikul mai kuni september 2012. aastal 11 arvest jäid 9 arvet tasumata, s.o arve nr X (II kd, tl 18), arve nr X (II kd, tl 22), arve nr X (II kd, tl 26), arve nr X (I kd, tl 8), arve nr X (I kd, tl 9), arve nr X (I kd, tl 13), arve nr X (I kd, tl 16), X (I kd, tl 19) ja arve nr X (II kd, tl 35), kokku on kostja I poolt tasutama arveid summas 6 432.22 eurot. XXXX AB Eesti filiaal ütles 30.03.2011 liisingulepingu üles alates 12.10.2012 ja sõiduk ei olnud alates 26.10.2012 hageja valduses (alates 2012. aasta oktoobrist oli kostja I sõiduki kasutamise aluseks kostja I ja XXXX AB Eesti filiaali vaheline liisinguleping). Hageja lõpetas kostjale I rendilepingust tulenevate arvete esitamise 2012. aasta oktoobris. Vastavalt rendilepingu punktile 4 lausele seitse on rendileandjal õigus nõuda rentnikult viivist 0,2% iga kalendripäeva kohta maksetähtaja ületanud nõude eest. Hageja poolt kostjatele esitatud arvete nr X, X, X, X ja X järgi pidi kostja tasuma rendisumma põhiosast intressi kokku 1 205.89 eurot ja viivist 6 432.22 eurot (rendilepingust tulenevate kohustuste arvestamise kord, I kd, tl 170, II kd, tl 40). Asjaolu, et kostja I tasus kõik rendilepingust tulenevad nõuded, sh kindlustused, hooldus ja maksed, tõendab see, et kostja I on tasunud muuhulgas arve nr X (II kd, tl 36), mis sisaldas kõik nimetatud kulusid. Kostja I tasus ka rehvide vahetamisega setud kulud arve nr X (II kd, tl 46) summas 1 715.30 eurot, mis sisaldab sõiduki rehvide vahetamisega seotud kulusid vastavalt XXXX AB Eesti filiaali esitatud arvele.
11.Hageja on seisukohal, et kostja I ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõuete olemasolu ja suuruse osas, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel 30.03.2011 ja 29.04.2011 sõlmitud laenulepingutest. Hageja on ka seisukohal, et kostja I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on oma kohustused rendilepingust tulenevalt hageja ees täitnud, samuti ei ole ümber lükanud hageja poolt esitatud faktilisi asjaolusid (I kd, tl 189-191).
II Kostja I vastuväited
12.Kostja I hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (I kd, tl 100-101, 108-109, 173-174, 185-186).
2-15-9087
Kostja I leidis, et hagejal tuleb tõendada, et hageja on oma hagile lisatud laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud, kuivõrd hagejal tekib väidetavate võlgnevuste sissenõudmise õigus alles peale seda, kui hageja on ära tõendanud, et ta on omapoolsed kohustused täitnud. Ka leidis kostja II, et haginõuded on ebaselged ja nende kujunemine ei ole jälgitav. Kostja I leidis, et kostja I on hageja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt tasunud enam kui kahekordse laenusumma ulatuses oma kohustuste eest. Hagiavalduse 19.02.2016 tervikteksti lisana esitatud konto väljavõtte (konto väljavõte, I kd, tl 135-136) kohaselt on kostja I hagejale tasunud 2011. aastal 14 109.56 eurot ja 2012. aastal 19 734.77 eurot, kokku pangakonto väljavõtte kohaselt 33 844.33 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal nõue tulenevalt laenulepingutest kostja I vastu aga 6 682.08 eurot, kuid kostja I on hageja esitatud lisa kohaselt tasunud hagejale laenusummade 14 184.42 euro ja intresside katteks summa 33 844.33 eurot. Hageja on näidanud kostja I kohustusi summas 101 184.42 euro ulatuses, kuid hageja pangakonto väljavõtte ja kostja I konto väljavõtte põhjal on kostja I tasunud hagejale vähemalt 99 031.91 eurot. Kostja I arvates on hageja 19.02.2016 muutnud hagi eset, tuues terviktekstis sisse uue nõude, mis tuleneb uuest hagi alusest - nimelt poolte vahel sõlmitud rendilepingust. Vastavat nõuet ja viidet sellele lepingule hagiavalduses ega selle täpsustuses ei ole sisaldunud. Samuti ei ole hageja esitanud oma väidete – hageja ja XXXX AB Eesti vahel sõlmitud liisingulepingut ja selle ülesütlemise kohta – tõendamiseks ühtegi tõendit. Hageja poolt esitatud arvetel nr X, X, X ja X kajastatud sõidukite põhiosa arved ja intress on kostja I poolt otse XXXX AB Eesti filiaalile tasutud ja hagejal puudub õigus selles osas kostjalt I vastavaid summasid nõuda. Kostja I esitas ka kohtule XXXX AB Eesti filiaali ja kostja I vahelise 15.09.2015 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXXX lisa lõpetamise akti (I kd, tl 110-111, 187), millise kohaselt on kostja I XXXX AB Eesti filiaali ees oma kohustused täitnud ja mille tulemusena on sõiduk Scania R44 registreerimismärgiga XXXX antud kostja I omandisse. Kostja I on seega ennetähtaegselt rendilepingust tulenevad kohustused 15.09.2015 täitnud 17.03.2017 asemel. Kuna ka mõlemad laenulepingud olid seotud rendilepingu vara eest tasumisega, siis luges kostja I omalt poolt hageja eest kohustuste täitmisega täidetuks laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja I selgitas, et kostja I on hageja eest XXXX AB Eesti filiaalile tasunud perioodil 29.10.2012 kuni 31.12.2013 65 187.58 eurot, millele lisanduvad tasud kindlustuse ja autode hoolduste eest (pangakonto väljavõtted, I kd, tl 177-180). Hageja ei ole tõendanud ka omapoolsete kohustuste täitmist XXXX AB Eesti filiaalile.
III Kostja II vastuväited
13.Kostja II hagi ei tunnista (I kd, tl 207), leides, et ta ei ole kätte saanud ühtegi hageja hoiatust ega avaldust ning avaldas soovi isiklikult kohtuistungil osaleda.
IV Kohtuistungid
14.01.03.2016 toimunud kohtuistungil tegi hageja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja hageja oli nõus loobuma osaliselt viivise nõudest, s.o 6 000 euro osas. Kostja I esindaja teavitas, et kostja II viibib Venemaal ja ei saa istungil osaleda. Kostja I esindaja hinnangul on pooltel võimalik kompromiss sõlmida, kuid seda tuleb veel juhatuse liikmega arutada. Kostja I esindaja ei välistanud, et nõue on osaliselt tasumata, sest esitatud põhinõue on osaliselt arusaamatu.
2-15-9087
15.12.05.2016 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja selgitas ka, et kostja ostis sõidukid välja, kuna sõiduki omanik lõpetas hageja kapitalirendilepingu ja sõlmis kapitalrendilepingu kostjaga I. Hageja ja kostja I vaheline rendileping lõppes 26.10.2012, kuid lõpetamise kokkulepet kostjaga I ei ole sõlmitud, kuna sisuliselt olid sõidukid kostja valduses. Hageja väidete kohaselt on tegemist kostjaga II sõlmitud käenduslepingute näol tarbijakäendustega.
16.21.06.2016 toimunud kohtuistungil selgitas ja täpsustas hageja hagiavalduses esitatud nõudeid, jäädes seejuures oma varasemate seisukohtade juurde.
17.22.06.2016 kohtuistungile kostja II ei ilmunud.
V Kohtu põhjendused
18.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest
2-15-9087 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
19.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
20.Hageja nõuab kostjatelt laenulepingutest ja rendilepingust tulenevate raha maksmise kohustuste täitmist (kostja II suhtes kui käendajalt). Lisaks on hageja esitanud viivisenõude. Hagi rahuldamise eeldustena tuleb tuvastada, kas hageja on andnud kostjale I laenulepingute alusel laenu, kas kostja I kui laenusaaja on laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust rikkunud, kas kostja I vastutab oma kohustuste rikkumise eest, kas ja millistel tingimustel kostja II vastutab solidaarselt koos kostjaga I viimase kohustuste täitmise eest ning kas kostja II on sõlminud kostja I kohustuste täitmise tagamiseks hagejaga kehtivad käenduslepingud ja vastutab solidaarselt kostjaga I viimase kohustuste täitmise eest.
21.Kohus käsitleb esmalt vaidlusküsimust, kas ja millises ulatuses on kostjal I hageja ees laenuja rendilepingutest tulenevaid täitmata kohustusi, lahendab hageja viivisenõude ja otsustab lõpuks menetluskulude jaotuse üle. Laenulepingutest tulenevad võlasuhted
22.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja I vahelisi üks võlasuhteid tuleneb laenulepingust (VÕS § 396). Seega on laenu tagasimaksmine laenusaaja põhikohustus. VÕS § 397 lg 1 teisele lause kohaselt tuleb poolte kokkuleppe alusel kostjal I maksta hagejale ka intressi. Sellise kokkuleppe on hageja ja kostja I laenulepingutes ka sõlminud.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on täitnud 30.03.2011 laenulepingust tulenevaid kohustusi, st kas viimane on teinud XXXX AB Eesti filiaalile, XXXX AS-ile ja XXXX AS-ile makseid või mitte, selleks, et hageja nõue kostja I suhtes oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja on tõendanud, et ta on ise 30.03.2011 laenulepingust tulenevad kohustused XXXX AB Eesti filiaali, XXXX AS-i ja XXXX AS-i ees täitnud, tasudes vastavalt 12 180 eurot, 90.05 eurot ja 114.37 eurot (pangakonto väljavõtted, I kd, tl 138-140). Hageja nõuab 30.03.2011 laenulepingu osamaksete (sh intress) võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 10 058.32 eurot (6 348.23 eurot pluss 3 710.09 eurot). Vastavalt laenulepingu punktile 1.2 maksab laenusaaja laenuandjale laenusumma koos intressidega tagasi vastavalt lisas olevale graafikule. Nõuete tõendamiseks on hageja esitanud laenulepingu koos graafikuga ja selgitanud, et 18.09.2012 kandis kostja I hageja pangakontole raha, millega kostja I täitis 2012. aasta mai kuu eest kuuluva intressi 82.52 eurot täies ulatuses ja osaliselt põhinõudest tuleneva kohustuse 239.33 eurot ning jättis tasumata põhinõude 53.23 eurot ning et kostja I ei ole hagejale tasunud 30.03.2011 laenulepingust ühtegi laenumakset, mis muutusid sissenõutavaks peale 01.07.2012.
24.Hageja nõuab 29.04.2011 laenulepingu osamaksete (sh intress) võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 1 876.01 eurot (1 184.03 eurot pluss 691.98 eurot). Vastavalt laenulepingu punktile 1.2 maksab laenusaaja laenuandjale laenusumma koos intressidega tagasi vastavalt lisas olevale graafikule. Nõuete tõendamiseks on hageja esitanud laenulepingu koos graafikuga ja selgitanud, et kostja I tasus laenumakseid kuni 30.05.2012 ja alates 2012. aasta juunist ei ole tasunud ühtegi laenumakset.
2-15-9087
25.Käsitletavad hageja nõuded on VÕS § 108 lg 1 alusel kohtu hinnangul eeltoodut arvestades põhjendatud. Kostjad ei ole väitnud, et kõnealused laenusaaja kohustused oleks täidetud hagis märgitust suuremas ulatuses. Kohus ei ole taolisi asjaolusid menetluse käigus ka tuvastanud.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingute punktile 1.4 on kokkulepitud viivisemääraks 0,15% päevas. Kohtu hinnangul on hageja 19.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus kooskõlas VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses ja laenulepingutes sätestatuga. Hageja on lisaks viivisenõuet vähendanud põhinõude suuruseni. Seega kuulub ajavahemiku 01.01.2014 - 19.02.2016 eest sissenõutavaks muutnud viivise nõue vastavalt 30.03.2011 laenulepingule 6 348.23 euro ja 29.04.2011 laenulepingule 3 060.04 euro ulatuses rahuldamisele. Rendilepingust tulenev võlasuhe
27.Samuti puudub vaidlus, et lisaks laenulepingutele tuleneb hageja ja kostja I vaheline võlasuhe rendilepingust (VÕS § 339). Seega on renditasu maksmine rentniku põhikohustus. Lisaks tuleneb rendilepingu üldtingimustest, et rentniku kohustus oli kanda kõik vara valdamise ja kasutamisega seotud kulud, mis ei sisaldunud rendis. Vara (sõiduki) kasutamise ja valdamisega seotud kuludeks olid lepingu järgi sõiduki kindlustusmaksed, hooldus, rakseveokimaks, rehvide vahetusega seotud kulud Hageja nõuab 30.03.2011 rendilepingu osamaksete (sh intress) võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 7 638.11 eurot (6 432.22 eurot pluss 1 205.89 eurot). Nõuete tõendamiseks on hageja esitanud rentnikule rendilepingu alusel saadetud arved (arve nr X, II kd, tl 18; arve nr X, II kd, tl 22; arve nr X, II kd, tl 26; arve nr X, I kd, tl 8; arve nr X, I kd, tl 9; arve nr X, I kd, tl 13; arve nr X, I kd, tl 16; arve nr X, I kd, tl 19, ja arve nr X, II kd, tl 35). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on täitnud hageja eest XXXX AB Eesti filiaalile hageja täitmata kohustusi. Kostja I väidete kohaselt on hageja poolt esitatud arvetel nr 129, 136, 144 ja 148 kajastatud sõidukite põhiosa ja intress kostja I poolt otse XXXX AB Eesti filiaalile tasutud ja hagejal puudub õigus selles osas kostjalt I vastavaid summasid nõuda. Kohtu hinnangul on kostja I väide, et kostja I täitnud hageja eest XXXX AB Eesti filiaalile täitmata kohustusi paljasõnaline. Kostja I esitatud 15.09.2015 sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXXX lisa lõpetamise akt saab vaid tõendada, et kostja I ja XXXX AB Eesti filiaali vahel on olnud liisinguleping, kuid mitte midagi enamat (sh tingimusi, kelle vahel ja millal sõlmitud). Pooled vaidlevad haginõuete suuruse üle. Hageja väitel on kostja I tasunud rendilepingust tulenevaid kohustusi kuni mai 2012 ning hiljem on enamus hageja poolt esitatud arvetest jäetud tasumata. Hageja lõpetas kostjale I rendilepingust tulenevate arvete esitamise pärast 26.10.2012. Käsitletav hageja nõue on VÕS § 108 lg 1 alusel kohtu hinnangul eeltoodut arvestades põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja I usutavaks teinud ega piisavalt tõendanud, et paralleelselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud rendilepinguga eksisteeris veel mõni samaliigiline lepinguline suhe sama rendieseme suhtes, millest tulenevaid rahalisi kohustusi kostja I täitis või et hageja ja kostja I vaheline rendisuhe oli varasemalt kui 26.10.2010 lõppenud. Samuti ei ole kostja I väitnud, et kõnealused rentniku kohustused oleks täidetud hagis märgitust suuremas ulatuses. Kohus ei ole taolisi asjaolusid menetluse käigus ka tuvastanud.
2-15-9087
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Rendilepingu punkti 4 lauses 7 on kokkulepitud viivisemääraks 0,2% päevas. Kohtu hinnangul on hageja 19.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus kooskõlas VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses ja rendilepingus sätestatuga. Hageja on lisaks viivisenõuet vähendanud põhinõude suuruseni. Seega kuulub 19.02.2016 seisuga sissenõutavaks muutnud viivise nõue 6 432.22 euro ulatuses rahuldamisele. Käenduslepingud
29.Kuivõrd laenulepingud ja rendileping on hageja ja kostja I (kui põhivõlgniku) vahel sõlmitud, ei saa tekkida antud juhul küsimust VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaldamisele mittekuulumisest, sest antud lõigetest tulenevalt on käendaja kohustused tagatava põhikohustusega seotud (käenduse aktsessoorsus).
30.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 15.03.2012 käenduslepingu p 2 esimese lause kohaselt kui XXXX OÜ ei täida lepingust tulenevaid kohustusi laenuandaja XXXX OÜ ees nõuetekohaselt, on laenuandjal õigus nõuda lepingu täitmist nii XXXX OÜ-lt kui käendajalt kui mõlemalt ühiselt. Analoogne säte on sätestatud teises käenduslepingu punktis 2. Seega vastab käenduslepingute p 2 seadusele. Seega oli hageja õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab – kas käendaja või põhivõlgniku vastu või mõlema vastu korraga.
31.VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Nii 15.03.2012 käenduslepingu punkti 1 esimese lause kui 30.03.2012 käenduslepingu punkti 1 esimese lause kohaselt võtab käendaja käenduslepingu sõlmimisega enesele täies ulatuses vastutuse lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kliendi poolt, sealhulgas maksete, lepingutasude, viiviste ja leppetrahvide ning võla sisse nõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. 15.03.2012 käenduslepingu punkti 1 teise lause kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 14 184.42 eurot, 30.03.2012 käenduslepingu puhul on rahaline maksimumsumma 87 000 eurot.
32.Eeltoodu alusel kohus leiab, et eeldused hagi rahuldamiseks on täidetud. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi kostjate I ja II suhtes ning mõistab nendelt solidaarselt hageja kasuks välja 30.03.2011 ja 29.04.2011 laenulepingutest tuleneva põhivõla 6 348.23 eurot, tasumata intressi summas 3 710.09 eurot ning põhivõla summalt arvestatud viivise 6 348.23 eurot ajavahemiku 01.01.2014-19.02.2016 eest, kusjuures kostjalt II mitte rohkem kui 14 184.42 eurot. Samuti rahuldab kohus hagi kostjate I ja II suhtes ning mõistab nendelt solidaarselt hageja kasuks välja 30.03.2011 rendilepingust tuleneva põhivõla 6 432.22 eurot, tasumata intressi summas 1 205.89 eurot ning põhivõla summalt arvestatud viivise 6 432.22 eurot 19.02.2016 seisuga.
33.Käesolevas otsuses käsitlemata väited ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 alusel tähelepanuta.
2-15-9087 V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus leiab, et menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.