Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-18906

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

I Asjaolud ja menetluse käik Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 16.12.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX ́i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 20.12.2016 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja määratud ajutine pankrotihaldur Martin Krupp. Ajutine pankrotihaldur on esitanud 16.01.2017 ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara 455.03 eurot, s.o pensionifondi osakud väärtusega 155.03 eurot ja sõiduk Volvo 440, registreerimisnumbriga XXXX, mille hinnanguline väärtus on 300 eurot. Pärandajale kuuluvad ka OÜ XXXX ja XXXX OÜ osalused, kuid äriühingute majandusliku seisu kohta andmed puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 4 692.45 eurot, mis koosneb võlgnevusest Aktiva Finants OÜ-le summas 644.96 eurot, kohtutäitur Risto Sepp ́a menetluses olevas täiteasjas 027/2009/4943 nõudest koos täitekuludega kokku summas 3 858.12 eurot ning kohtutäitur Katrin Vellet ́i menetluses olevas täiteasjas 031/2007/722 nõudest koos täitekuludega kokku summas 834.33 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandaja on maksejõuetu olnud juba enne surma, maksejõuetuse põhjuste välja selgitamine on pärandaja surma tõttu raskendatud, kuid halduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega. 18.01.2017 määrusega tegi kohus ettepaneku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti XXXX ́i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud käesoleva ajani avaldanud kõnealuse summa maksmise soovi. Versobank AS, AS Eesti Krediidipank, AS DNB Pank, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS, Nordea Bank AB Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS LHV Pank ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal kohtule teatanud, et XXXX OÜ ega OÜ XXXX ei ole nende kliendid. AS SEB Pank on 16.01.2017 kohtule teatanud, et XXXX OÜ arvelduskonto leping lõpetati 04.06.2015 panga algatusel ning lepingu lõpetamisel oli konto jääk 0.80 eurot. XXXX OÜ kontol on 0.01 eurot. Swedbank AS on 19.01.2017 kohtule teatanud, et XXXX OÜ omab arvelduskontot, mille seis on -0.20 eurot, kontol on broneering 2.88 eurot (kaardi kuuhooldustasud), kontole on arvutatud viivis 0.61 eurot. OÜ XXXX ei ole Swedbank AS-i klient.

2-16-18906

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 16.12.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX ́i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna linn on XXXX ́i pärijana esitanud pankrotiavalduse, milles ta on avaldanud, et ta ei ole nõus rahuldama oma vara arvelt pärandaja vastu suunatud nõudeid. XXXX on surnud XXXX, pärimistunnistus on välja antud 10.11.2016 ja pärandvara inventuur on tehtud 01.11.2016. Kohtutäituri poolt läbi viidud pärandvara inventuuri kohaselt oli pärandvara väärtuseks kokku 455.03 eurot ja kohustuste väärtuseks kokku vähemalt 5 337.41 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on pärandajal vara 455.03 euro ulatuses, mis koosneb pensionifondi osakutest kokku väärtusega 155.03 eurot ja sõidukist Volvo 440 registreerimisnumbriga XXXX, hinnangulise väärtusega 300 eurot. Sõiduauto registrikanne on peatatud vastavalt liiklusseaduse § 77. Sõiduki asukoht on ajutisele pankrotihaldurile teadmata. Pärandajale kuuluvad ka OÜ XXXX ja XXXX OÜ osalused. OÜ XXXX on asutatud sissemakset tegemata, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. XXXX OÜ on samuti asutatud sissemakset tegemata ning äriühing on likvideerimisel. Kohus on teinud järelepärimise pankadele, tuvastamaks, kas OÜ-l XXXX ja XXXX OÜ-l on pangakontodele hoiustatud vara. Kohus on tuvastanud, et XXXX OÜ-l on konto AS-is SEB Pank, kontojääk seisuga 20.12.2016 on 0.01 eurot ning konto Swedbank AS-is, mille seis on -0.20 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 4 692.45 eurot. Kohtu hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 155.03 eurot, mis koosneb pensionifondi osakute väärtusest. Kuna võlgnikule kuuluva sõiduauto Volvo 440 asukoht ei ole teada, siis ei saa kohtu hinnangul sõiduauto väärtust vara hulka arvata. Pärandvarasse OÜ XXXX ja XXXX OÜ osalused on kohtu hinnangul samuti väärtusetud, kuna äriühingud on asutatud sissemakset tegemata, on likvideerimisel või saanud registripidajalt kustutamishoiatuse, samuti puudub äriühingutel vara. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimaluste kohta.

2-16-18906 Täitmata kohustusi on pärandvaras vähemalt 4 692.45 euro ulatuses. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna XXXX ́i pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik XXXX ́i kohustusi täita. Seega on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on pärandaja surma tõttu raskendatud maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Laekunud teabe põhjal on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pärandaja makseraskused tekkisid juba enne pärandaja surma, eeldatavasti 2007.a, mis ajast pärineb pärandaja varaseim siiani täitmata kohustus. Pärandaja viimase viie aasta pangakonto väljavõttest selgub, et Eesti Töötukassa on pärandajale ajavahemikus 09.05.2013 – 08.11.2013 maksnud töötuskindlustushüvitist, muud tehingud pangakontol praktiliselt puuduvad. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pärandaja on arveldamisel kasutanud sularaha, mistõttu ajutisel pankrotihalduril on raskendatud hinnangu andmine pärandaja maksekäitumisele. Viimasel viiel aastal puudus pärandajal ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni põhjal ametlik sissetulek. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võis pärandaja maksejõuetusele avaldada tugevat mõju pärandaja poolne pidev liikluseeskirjade rikkumine, mille tagajärjel on pärandajalt välja mõistetud liiklustrahvid. Pärandaja suhtes alates 2006. a alustatud täitemenetlustes on peamiseks sissenõudjaks Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole kohustuste võtmisel hinnanud oma võimet neid täita, samuti pole ta maandanud riske surma puhuks, näiteks sõlminud elukindlustuslepingut, mis võimaldaks täita kohustused võlgniku surma korral. Harju Maakohus tegi 18.01.2017 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta XXXX ́i pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXX ́i pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna XXXX ́i pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb XXXX ́i pärandvara pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku pärandvara hulka kuulub AS-i Eesti XXXX pansionikonto nr XXXX olevad 146,063 SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, mille saldo seisuga 25.08.2016 oli 155.03 eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 11 sätestab, et kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pärandvara väärtus ei võimalda kanda pankrotimenetluse kulusid, siis puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodust

2-16-18906 tulenevalt kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Registri andmetel kuulub võlgniku pärandvarasse sõiduk Volvo 440 registreerimisnumbriga XXXX. Sõiduauto registrikanne on peatatud vastavalt liiklusseaduse § 77. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed sõiduki asukoha kohta. Kohus kohustab ajutist pankrotihaldurit sõiduki asukoha selgumisel võõrandama võlgnikule kuulunud sõiduk, samuti kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit tegema registris sõidukiga seonduvad kanded. Registri andmetel kuuluvad võlgniku pärandvarasse OÜ XXXX (registrikood XXXX) ja XXXX OÜ (registrikood XXXX) osalused. OÜ XXXX on asutatud sissemakset tegemata, äriühingule on tehtud kustutamishoiatus. XXXX OÜ on samuti asutatud sissemakset tegemata ning äriühing on likvideerimisel. Kohus on teinud järelepärimise pankadele, tuvastamaks, kas OÜ-l XXXX ja XXXX OÜ-l on pangakontodele hoiustatud vara. Kohus on tuvastanud, et XXXX OÜ-l on konto AS-is SEB Pank, kontojääk seisuga 20.12.2016 on 0.01 eurot ning konto Swedbank AS-is, mille seis on -0.20 eurot. Kohus kohustab ajutist pankrotihaldurit tegema registris äriühingutega seonduvad kanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.