Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-15139
Tsiviilasi
Korteriühistu Xxxx hagi Xxxx, Xxxx vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
506,72 eurot Hageja: Korteriühistu Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo OÜ, asukoht Koskla 2, 10615 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja I: Xxxx (isikukood xxxx, registreeritud elukoht Xxxx; e-post: xxxx) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex, e-post: [email protected]) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt I Xxxx hageja Korteriühistu Xxxx kasuks välja hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevus ajaperioodil 01.03.2015 kuni 01.10.2016 summas 500,89 (viissada eurot ja kaheksakümmend üheksa senti) eurot, sealhulgas põhinõue 447,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 53,83 eurot. Kostjalt I välja mõistetud võlgnevuse osas summas 500,89 eurot on tegemist solidaarkohustusega Harju Maakohtu 06.01.2017 tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 2 kostjalt II Xxxx välja mõistetud võlgnevuse summa ulatuses.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja I Xxxx kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt I Xxxx hageja Korteriühistu Xxxx kasuks menetluskuluna 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot, sealhulgas riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. Kostjalt I välja mõistetud riigilõivu osas summas 125 eurot on tegemist
2-16-15139 solidaarkohustusega Harju Maakohtu 06.01.2017 tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 3.2 kostjalt II Xxxx välja mõistetud menetluskulude summa ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Korteriühistu Xxxx (hageja) esitas 07.10.2016 hagi Xxxx (kostja I) ja Xxxx(kostja II) vastu võlgnevuse ning viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus majanduskulude eest ajavahemikul 01.03.2015 kuni 01.10.2016 summas 443,29 eurot ja viivise 63,43 eurot, kokku summas 506,72 eurot.
2.Korteriomand asukohaga Xxxx Tallinnas, üldpinnaga 65,63 m2, on Xxxxja kostjate ühisomand, mis on 28.11.2012 sisse kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx. Vastavalt kinnisturegistri andmetele on Xxxx1⁄2 kaasomandist, ühisomanikel xxxx Xxxx ja Xxxx1⁄2 kaasomandist. Korteriomandite eseme osaks Tallinnas Xxxx olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks on 1997. aastal loodud mittetulundusühing Korteriühistu Xxxx. Hageja on osutanud kostjatele hooldus- ja kommunaalteenuseid, mille eest on hageja tasunud. Korteriühistu põhikirja rikkumisena on kostjatel alates 2012. aasta septembrist püsiv võlgnevus korteriühistu ees majandamiskulude- ja kommunaalteenuste eest.
3.2015. aastal pöördus hageja samade võlgnike vastu kohtusse 1038 euro nõudes. Seoses sellega, et kostja II tasus võlgnevus menetluse käigus, loobus hageja oma nõudest tema vastu ning 23.10.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega rahuldati hageja avaldus hagist osaliselt loobumiseks. Harju Maakohtu 06.11.2015 tagaseljaotsusega mõistis kohus ülejäänud võlgnevuse kostjalt I hageja kasuks välja. Hageja raamatupidamise andmetel toimub tasumine korralikult ainult Xxxx poolt, kostjad Xxxx ja Xxxx kalduvad kõrvale oma kohustusest majandamiskuludeja kommunaalteenuste maksmise osas. Võlgnevus seisuga 01.10.2016 moodustas kokku 506,72 eurot. Hagejale ei ole teada kostjate kui korteriomandi kaasomanike omavahelised õigussuhted.
4.Korteriühistu põhikirja p 3.2.3 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord
2-16-15139 kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid (prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, edasilükkamatud remontööd, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused, võetud laenude tasumine) juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva(te) korteri(te) üldpinna suurusest. Põhikirja p 5.3 järgi ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest panga kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras. 13.06.2014 üldkoosoleku protokoll tõendab remondifondi ja hooldusfondi arvestuse õigsust, s.o 0,26 eur /m2 suveperioodil ning 0,45eur/m2 küteperioodil, hoolduskulud 0,35 eur /m2. Perioodil 01.03.2015 kuni 01.10.2016 on arvestatud majanduskulud kostja I Xxxx korteriosale (10,94 m2) summas 297,28 eurot ja viivist 53,53 eurot, kokku 350,81 eurot. Kostja II Xxxx korteriosale (10,94 m2) on majanduskulusid arvestatud summas 146,01 eurot ja viivis 9,90 eurot, kokku 155.91 eurot.
5.19.12.2016 menetlusdokumendis ei nõustunud hageja kostja väidetega selle kohta, et hageja nõude arvutusviis pole selge ja ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, milline osa korteriomandist millisele ühisomanikule langeb. Vastavalt kinnisturegistri andmetele kuulub korteri asukohaga Xxxx, Tallinn, üldpinnaga 65,63 m2 1⁄2 kaasomandiosast Xxxx ja teine 1⁄2 kaasomandiosa on Xxxx, Xxxx ja Xxxx ühisomandis määramata osas. Seega, kostjad on korteriomanikud ja KÜS § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmed. Korteriomanikud vastutavad eelduslikult solidaarselt. Solidaarse vastutuse korral otsustab võlausaldaja (hageja), kas nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS) § 65 lg 1). Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja AÕS § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69 (vt Riigikohtu 30.11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 24-25 ja 25.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Korteriomanikul, kes on tasunud teise korteriomaniku eest kulusid, tekib seega teiselt korteriomanikult tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi.
6.Hageja pöördus kohtusse hagiga, milles palus kostjatelt Xxxx ja Xxxxsolidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 506,72 eurot. Alates 2015. aasta juunist on korteriomanike Xxxx, Xxxxja hageja kokkuleppel hagejaga esitanud oma arved igale korteriomanikule eraldi. Oma majandamisja hoolduskulude arveldusel lähtus hageja arvestusest, et Xxxxosa moodustab 2/3 üldpinnast (32,81 m2), Xxxxosa 10,93 m2 ja Xxxx osa 10,93 m2. Kuna Xxxxtäidab oma kohustusi korralikult, leidis hageja, et nõude esitamine võlgnevuse väljamõistmiseks tema vastu on heade kommetega vastuolus ning seetõttu ei esita oma nõuet tema vastu. Kuid hageja nõustus, et tema arvestused on ebaselged ja esitab seetõttu täiendava arvestuse lähiajal.
7.Hageja leidis, et võlgnevus on olemas ja pole tähtis, kas teistel omanikel on võimalust kasutada korterit või mitte ning kes on korteriühistu liige. Kostja väide, et tal ei ole hageja ees võlgnevust vaidlusaluse korteriomandi eest ja Xxxxmaksab kõik majandamiskulud vajalikus suuruses ja rohkem, kuna ta kasutab korterit ainuisikuliselt, ei vasta tõele. KÜS § 5 lg 5 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Hagejal puudub vastav kirjalik kokkuleppe.
8.20.12.2016 e-kirjas ei loobunud hageja hagist ning jäi oma nõude juurde ja leidis, et tal on õigus täpsustada oma nõude arvestust. Hageja leidis, et kostjad on korteriühistu liikmed ning peavad täitma oma kohustusi, sh majandamiskulude tasumise osas ning viitas Riigikohtu lahendile nr 32-1-124-10. Asjaolud, et kostjate osad ühisomandis on määramata, nad ei kasutanud oma osaga korteriomandis ja ei osalenud korteriühistu üldkoosolekul, ei anna alust jätta majandamiskulusid tasumata.
2-16-15139
9.02.01.2017 hagi täpsustuse kohaselt palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt Korteriühistu Xxxx kasuks põhivõlgnevus majanduskulude eest ajavahemikul 01.03.2015 kuni 01.10.2016 summas 447,06 eurot ja viivis summas 53,83 eurot, kokku 500,89 eurot. Alates 2015. aasta juunist kuni 2016. aasta oktoobrini korteriomanike Xxxx, Xxxxja hageja kokkuleppel esitas hageja oma arved igale korteriomanikule eraldi. Hageja pöördus kohtusse hagiga, milles palus kostjatelt Xxxx ja Xxxxsolidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 506,72 eurot. Hageja esitas raamatupidamistõendi, kus majandamiskulud arvestatud lähtudes korteri üldpinnast 65,63 m2. Seega, haginõue on vähendatud 500,89 euroni. Alates 2016. aasta oktoobrist on hageja koostanud ühe arve, kus on märgitud kõik korteriomanikud. Hageja andmetel alates 2016. aasta oktoobrist kannab kõik majandamiskulud Xxxxüksinda.
KOSTJA I VASTUVÄITED
10.09.12.2016 vastuses hagile palus kostja I Xxxx jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses hagile ei anna Xxxx hagejale nõusolekut hagi muutmiseks, sh uute asjaoludega täiendamiseks. Hageja nõude arvutusviis pole selge. Hagiavalduse esimeses lõikes väidab hageja, et 1/2 kaasomandiosa kuulub Xxxxja teine kaasomandiosa on ühisomandis. Ühisomanike Xxxxi, Xxxxja Xxxxomavaheline osalus ei ole kindlaks määratud ja sel teemal peetakse kohtuvaidlust tsiviilasjas nr 2-13-39908. Kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, milline osa millisele ühisomanikule langeb. Seega ei ole võimalik ka välja arvutada tema osalust majandamiskulude kandmises. Antud küsimus on ühisomanike vaheline siseküsimus ja hagejat ei puuduta. Hageja ei või sekkuda ja määrata osasid kindlaks, kui osade väljaselgitamisega tegeleb samal ajal kohus. Hagejale on oluline, et korteri eest tasutakse, mitte see, kes nimelt seda teeb.
11.Kostjal I ei ole hageja ees võlgnevust vaidlusaluse korteriomandi eest. Xxxxmaksab kõik majandamiskulud vajalikus suuruses ja isegi rohkem. Xxxx viitab hagiavaldusele esitatud majandamiskulude arvetele, milledest nähtub, et korteri eest on tasutud isegi ettenähtust rohkem (oktoobris 2016 oli ettemaks 0,94 eurot, 17.10.2016 arve 48/85; novembris 2016 oli ettemaks 9,50 eurot, 07.11.2016 arve 49/85). Majandamiskulud maksab hagejale kõikide korteri omanike eest Xxxx, kuna ta kasutab korterit ainuisikuliselt, teised ühisomanikud seda ei kasuta ja neil puuduvad isegi juurdepääsuvõtmeid. Juhul, kui kaasomanikust ja ülejäänud kaasomandiosa ühisomanikust korteri ainukasutaja Xxxxsoovib vaielda teiste 1/2 kaasomandiosa ühisomanikega kulude jaotamise teemal (korteriühistut see ei tohiks puudutada), siis peab ta valmis olema ka kasutuseelise nõudeks tema vastu, milline peab ilmselt ületama kulude nõuet kordades.
12.Hageja nõue on rajatud liikmelisusele. Ei ole vaidlust selles, et korteriühistu liikmeks peab hageja Xxxxt, keda kutsutakse koosolekutele ja kellel võimaldatakse teostada kõik korteriühistu liikme õigused. Seega peab hageja arveldama ainult temaga ja mitte nõudma topelt tasu teistelt sama korteriomandi omanikelt. Hageja tegevus, millega ta loob ebaõiglast olukorda, kui korterit kasutab üks inimene, aga tema tarbitud hüvede eest nõutakse raha teistelt, kui samal ajal miski ei takista nõuda tasumist tegelikust kasutajalt, on vastuolus hea usu põhimõttega.
13.20.12.2016 e-kirjas ei andnud kostja I nõusolekut selleks, et hageja hakkaks esitama selles menetluses uusi asjaolusid. Kostja vaidles vastu kõikide uute asjaolude esitamisele, mida on hageja oma 19.12.2016 seisukohas välja toonud ja palus jätta need asjaolud arvestamata. Kostja leidis, et antus juhul ei esine ka mõjuvaid asjaolusid TsMS § 376 lg 2 mõttes (eelkõige lootus lahendada asja kiiremini ja säästlikumalt), millede esinemisel võib hagi muutmisega nõustuda kohus. Kostja ei olnud nõus ka järgmiste hageja väidete ja arvamustega. Hageja arvab, et kostjad on hageja liikmed. Selline arvamus on vastuolus KÜS § 5 lg-ga 5, mille kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest. Korteriomanikel puudub
2-16-15139 vaidlus selles, et korter on hetkel ainult Xxxxkasutuses, teised sinna ei pääse, ja et korteriühistu liikmeks on ainult Xxxx. Kostjad ei ole kunagi huvi tundnud korteriühistu tegevuse vastu. Hagejal on jätkuvalt võimalik arveldada vaid Xxxxga.
14.Hageja väidab, et Xxxx, Xxxxja hageja kokkuleppel esitas hageja oma arved igale korteriomanikule eraldi, lähtudes arvestusest, et Xxxxosa moodustab 2/3 üldpinnast (32,81 m2), Xxxxosa moodustab 10,93 m2 ja Xxxxi osa moodustab 10,93 m2. Kostja I sellest kokkuleppest või selle ettevalmistamisest ei teadnud ja kostja I ei olnud selle osaline ning kostja I ei olnud nõus osade suurustega. Hageja asi ei ole sekkuda kaas- ja ühisomanike vahelistesse asjadesse. Hagejal on jätkuvalt võimalik arveldada vaid Xxxxga, kes saab vajadusel ise otsustada, kas ta esitab tagasinõude kostja vastu (ja saab vastunõudeks kasutuseelise hüvitamise nõude) või lepib sellega, et kannab kõik tema ainukasutuses oleva korteri kulud ise. Kostja I tegi hagejale ettepaneku hagist loobumiseks, et saada pool riigilõivust tagasi.
15.20.12.2016 teises e-kirjas jäi kostja I oma seisukoha juurde, et hageja nõue pole selge (mh pole selge arvestuskäik). Xxxx oli seisukohal, et võlgnevust ei ole, sest Xxxxmaksis kõik ära. Hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja kuritarvitab oma õigust esitada nõudeid. Hageja on teadlik, et korter on Xxxxainukasutuses, kes ka maksab korteri eest regulaarselt. Hageja on aastate jooksul arveldas ainult temaga ja kõik oli korras, ja nüüd ilma mingi põhjuseta hageja otsustas esitada nõudeid ka isikutele, kellel reaalselt mingit juurdepääsu korterile ei ole. Selline hagi ei ole esitatud hageja õiguste kaitseks, kuna hageja õigused ei olnud kuidagi kahjustatud. Hagejal oli võimalik mitte tekitada pingeid kaas- ja ühisomanike vahel (ja mitte provotseerida uute nendevaheliste kohtuasjade algatamist), vaid jätkata arveldamist korralikust maksjast Xxxxga nii nagu seda oli aastate jooksul. Kui hagejal formaalselt isegi oleks nõue kostja vastu (mida aga ei ole), ka siis selle nõude esitamine kostjale oleks välistatud ülalmärgitud põhjustel.
16.Hageja viidatud Riigikohtu lahend KÜS § 5 lg 5 kohta on asjassepuutumatu ja ei ole kuidagi praeguse asjaga seotud, kuna käsitleb olukorda, kus korteri eest üldse ei maksta, aga praeguses asjas korteri eest on makstud. Samuti see lahend puudutas olukorda, kus sama korteri omanikud vaidlevad, kes on korteriühistu liige. Antud juhul sellist vaidlust ei ole. Praeguses asjas korteriühistu huviks on mitte maksete saamine, vaid sekkumine võõrasse siseasja ja dikteerimine, kes ja kui palju maksma peab. Sellist õigust hagejal ei ole. Kuna hageja on esitanud nõude oma õigust kuritarvitades ja mitte enda õiguste kaitseks, siis palus Xxxx jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võtab poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
2-16-15139 millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, on kostja I on korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx) kaasomandi osa ühisomanik ning hageja on hooldus- ja kommunaalteenuste arved esitanud kõikidele korteri kaas- ja ühisomanikele eraldi vastavalt kinnistusregistris kajastatud omanikule kuuluvale üldpinnale. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja I on olnud viivituses või jätnud tasumata talle esitatud majandamiskulude arved.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kes korteriomanikest on korteriühistu liige, samuti selle üle, mille alusel on määratud kindlaks kostja I osalus majandamiskulude kandmises. Vaidlus on poolte vahel ka selles, kas olukorras, mil kostja I kui korteriomandi kaasomandi osa ühisomanik ei ole võlgnevuse kujunemise perioodil ise korteris tegelikult elanud, on hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist kostjalt I. Lisaks vaidlevad pooled ka nõude suuruse üle.
21.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
22.Hageja on esitanud kostjate vastu hooldus- ja kommunaalmaksete nõude ning viivise nõude. Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 16) nähtuvalt kuulub Xxxx1⁄2 kaasomandist, ühisomanikele Xxxx (kostja I), Xxxxja Xxxx(kostja II) 1⁄2 kaasomandist. Kostja II Xxxxhagile ei vastanud ja tema vastu esitatud nõude rahuldas kohus 06.01.2017 tagaseljaotsusega. Kostja I on põhjendanud, et tal pole kohustust võlgnevust tasuda ja võlgnevus puudub, kuna ta ei ole korteriühistu liige ja korter on Xxxxainukasutuses, kes on korteriühistu liige ja maksab korteri eest regulaarselt. Kohus leiab, et kostja I poolt esitatud asjaolud ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel.
23.KÜS § 5 lg 1 esimese lause kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS-is sätestatud korras. Riigikohus on 15.12.2010 otsuse nr 3-2-1-124-10 p-s 19 avaldanud seisukoha, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. KÜS § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Hageja kinnitas, et kirjalik kokkulepe korteriühistu ja poolte vahel puudub, mistõttu leiab kohus, et korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomandi kaasja ühisomanikud. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et kostja I võlgnevuse kujunemise perioodil korteris ei elanud, kostjat I korteril (korteriomandil) lasuva majandamiskulude võlgnevuse tasumisest korteriühistule ei vabasta. Samuti ei ole kaas- ja ühisomanikud (Xxxx, Xxxxja kostja I) omavahel kokku leppinud, et korteri osas arvestatud majandamiskulude eest vastutab Xxxxainuisikuliselt.
2-16-15139
24.Pooled vaidlevad ka selle üle, et mille alusel on määratud kindlaks kostja I osalus majandamiskulude kandmises. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohus leiab, et hageja esitatud hooldus- ja kommunaalmaksete ning viivise nõude arvestus on põhjendatud, sest korteriomanike vahel puudub kokkulepe kulude jaotamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja põhikirja (I kd, tl 9-15) p-de 3.2.2. ja 3.2.3. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva(te) korteri(te) üldpinna suurusest. Hageja on selgitanud, et hooldus- ja kommunaalmakse jagamisel korteriomanike vahel lähtus hageja arvestusest, et kinnistusregistri kande alusel Xxxxosa moodustab 2/3 üldpinnast (32,81 m2), Xxxxosa 10,93 m2 ja Xxxx osa 10,93 m2 (II kd, tl 48). Hageja on küll viidanud, et kokkuleppel Xxxxja Xxxxjagati kulud üldpinna alusel, kuid nimetatud kokkulepet või kokkuleppe sõlmimist tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole.
25.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja I kui korteriomandi kaasomandiosa ühisomanik korteriühistu ees solidaarselt koos Xxxxja Xxxxvastavalt kaasomandiks oleva eluruumi üldpinna suurusele elamu majandamise ja hooldamise kulude katmise eest. Kostja I vabaneks majandamiskulude tasumisest ainult juhul, kui need oleksid teiste kaas- ja ühisomanike Xxxxja Xxxxpoolt tasutud. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega kui võlgnevuse korteriühistule peab tasuma kostja I, on tal õigus nõuda tasutud võlgnevuse hüvitamist Xxxxlt ja Xxxx(välja arvatud talle endale langevas osas).
26.Kostja I esitas kohtule ka seisukoha, et võlgnevust ei ole, sest Xxxxmaksis kogu võlgnevuse ära. Kohus märgib, et kostja I pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja I pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust jätta tasumata talle esitatud arveid ning sellega kaasnevaid kõrvalkohustusi.
27.Kostja I on esitanud vastuväited hageja esitatud nõude suurusele, väites, et hageja nõue pole selge. Hageja on pärast kostja I eelnimetatud väite esitamist 02.01.2017 edastanud kohtule koos hagi täpsustusega raamatupidamise tõendi (II kd, tl 64-66), mille kohaselt on 01.03.2015 kuni 01.10.2016 korteriomanike võlgnevus korteriühistu ees kokku summas 500,89 eurot, sealhulgas põhinõue 447,06 eurot ning viivis 53,83 eurot. Kostja I täpsustatud nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on nõude arvestus nimetatud dokumendi põhjal selge ja hageja hooldusja kommunaalkulude nõue on põhjendatud kogu ulatuses, s.o summas 447,06 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja põhikirja p 3.2.4. kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib ühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates ettenähtud maksekuupäevast kuni tasumise päevani. Kohus leiab, et hageja nõue viivise osas kuulub samuti rahuldamisele kogu ulatuses, s.o ajavahemiku 01.03.2015
2-16-15139 kuni 01.10.2016 eest kokku summas 53,83 eurot.
28.Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu oleks hageja oma hagi muutnud. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kostjal oli võimalus hagi täpsustusele vastata (II kd, tl 75), kuid kostja seda võimalust ei kasutanud.
29.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevus ajaperioodil 01.03.2015 kuni 01.10.2016 summas 500,89 eurot, sealhulgas põhinõue 447,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 53,83 eurot. Kohus märgib, et kostjalt I välja mõistetud võlgnevuse osas summas 500,89 eurot on tegemist solidaarkohustusega käesolevas asjas nr 2-1615139 tehtud Harju Maakohtu 06.01.2017 tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 2 kostjalt II Xxxxvälja mõistetud võlgnevuse summa ulatuses.
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja I kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda.
31.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 125 eurot (vt I kd, tl 200) ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 500 eurot (vt II kd, tl 79). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on näidanud oma õigusabikulude ajalise mahuna 5 h. Kohus leiab arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 3,5 h, mis hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot arvestades vastab summale 350 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 475 eurot (riigilõiv + õigusabikulud). Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 150 eurot. Kuna kohus on 06.01.2017 tagaseljaotsusega juba jätnud riigilõivu summas 125 eurot hagejale hüvitamise kohustuse kostja II Xxxxkanda, siis märgib kohus täiendavalt, et kostja I vastutab kostja II kanda jäänud riigilõivu hüvitamise osas solidaarselt kostja II-ga.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.