XX hagi YY ja CC vastu kulude hüvitamiseks ja viivise saamiseks. YY vastuhagi XX vastu kahju kasutuseeliste väljamõistmiseks
hüvitamiseks
ja
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 117,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja I: YY (endine perekonnanimi Y, isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.01.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2018 otsus osas, milles maakohus jättis CC-lt XX kasuks välja mõistmata põhivõla 815 eurot 31 senti ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt XX kasuks välja täiendavalt põhivõlg 815 eurot 31 senti ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2018 otsus osas, milles maakohus jättis YY-lt XX kasuks välja mõistmata põhivõla 54 eurot.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista YY-lt XX kasuks välja täiendavalt põhivõlg 54 eurot.
5.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2018 otsus osas, milles maakohus mõistis XX-lt välja YY kasuks võlgnevuse 378 eurot 10 senti.
6.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 07.02.2018 otsus osas, milles maakohus mõistis YY ja XX vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusel XX-lt YY kasuks välja võlgnevuse 1962 eurot 47 senti ületavas osas.
7.Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.02.2018 otsus muutmata.
8.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 8.1 Rahuldada XX hagi CC vastu osaliselt ja mõista CC-lt välja XX kasuks põhivõlg 3 146 eurot 50 senti, viivis 363 eurot 92 senti ja alates 01.10.2015 võlgnetavalt põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 8.2 Rahuldada XX hagi YY vastu osaliselt ja mõista YY-lt XX kasuks välja põhivõlg 1241 eurot 57 senti ning viivis 392 eurot 86 senti. 8.3 Rahuldada YY vastuhagi XX vastu osaliselt ja mõista XX-lt YY kasuks välja võlgnevus 3596 eurot 90 senti. 8.4 Tasaarvestada XX ja YY vastastikused nõuded ning mõista tasaarvestuse tulemusel XX-lt YY kasuks välja võlgnevus 1962 eurot 47 senti. 8.5 Jätta XX hagis YY ja CC vastu maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. 8.6 Jätta YY vastuhagis XX vastu YY ja XX maakohtu menetluskulud nende endi kanda. 8.7 Ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
9.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 01.10.2015 hagi YY (endise perekonnanimega Y) ja CC vastu ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 10 324,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 669 eurot ja viivise kuni kohustuse täieliku täitmiseni suuruses 0,02% päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad KK (suri XX.XX.XXXX) pärijateks. Notar andis 01.11.2012 välja pärimistunnistuse. Hageja oli pärandajaga abielus alates 01.11.2001 kuni pärandaja surmani. Kostjad on pärandaja lapsed.
3.Hageja on kandnud kõik pärandaja matusega seotud kulud. Hageja tegi järgnevaid kulutusi: graniitkillustik ja kile pärandaja hauale 138,05 eurot; mälestussammas Venemaalt 2340 eurot; Artego OÜ-lt tellitud kivitooted 191,73 eurot; peietel kasutatud Kentmanni Pitsa OÜ teenused 479,34 eurot; Matusebüroo Kristin OÜ teenused 1011,87 eurot; Tallinna Kalmistud OÜ teenused 125,90 eurot ja Arterego Kivi OÜ-lt tellitud hauakivi 627,29 eurot. Kõik matusega seotud kulud moodustavad 4914,18 eurot. Iga pärija osa matusega seotud kuludes moodustab 1/3, s.o 1638,08 eurot, mis tuleb kostjatel kanda.
4.Hageja nõudeõigus matusekulude hüvitamiseks tekkis samal hetkel, millal oli väljastatud pärimistunnistus, st 01.11.2012. Seisuga 18.08.2015 on nõudeõiguse tekkimise hetkest möödunud 1021 päeva. Seaduses sätestatud viivise suurus iga kostja kohta on 334,50 eurot.
5.Pärimistunnistuse kohaselt said pärijad mitme kinnistu kaasomanikeks. Pärijatele kuuluvad mõttelised osad kinnistutes järgnevatel aadressidel: Tallinn, ÕÕÕ asuv korteriomand; Kuusalu Vald, Suurpea küla, OOO kinnistu; Kuusalu vald, Suurpea küla, SSS asuv korteriomand; Kuusalu vald, Suurpea küla, KKK asuv korteriomand. Hageja kandis kinnisasjadega seonduvaid kulutusi üksinda. Kostjad on kantud kulude osas solidaarvõlgnikud.
6.Tallinn, ÕÕÕ korteriomandist kuulub kummalegi kostjale 1/6, seega on iga kostja tasuda 1/6 kuludest. Hageja kandis perioodil aprill 2007 kuni 2012 november kulusid 6357,17 eurot, millest 1/6 moodustab 1059,53 eurot, mis tuleb kummaltki kostjalt välja mõista.
7.Kostjatele kuulub kummalegi 1/6 Kuusalu vallas, Suurpea külas, OOO asuvast kinnistust. Goldemen Grupp OÜ tegi OOO kinnistul korrastustööd. OOO kinnistu kulutused on perioodil 01.11.2012 kuni hagi esitamiseni 1057,2 eurot, millest kumbki kostja peab kandma 176,20 eurot.
8.Kuusalu vallas, Suurpea külas, SSS ja KKK asuvatest korteritest kuulub igale pärijale 1/3 ning iga kostja pidi kandma 1/3 kulutustest. Hageja kandis perioodil aprill 2007 kuni november 2012 kulusid 6865,21 eurot. Hageja palub kostjatelt kummaltki välja mõista 1/3 kulutustest, st 2288,44 eurot. Kostja I vastuväited
9.Kostja I vaidles hagiavaldusele vastu. Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud. Kulutuste nõue ÕÕÕ, Tallinn korteri osas on aegunud. Hageja nõue OOO kinnistu kulude tasumiseks 176,2 euro ulatuses on alusetu, sest Goldemen Grupp OÜ arve nr 1003 ei tõenda, et see oleks tasutud. Tegelikult on kulud kandnud kostja II. S asuva kahe korteromandi kulu pole põhjendatud ja on aegunud. Ebaselge on, miks ühistu esitab arveid üüri tasumiseks omanikule. Kuna korteritel lasuvad võlad, siis ei ole hageja midagi tasunud, mida kostjalt nõuda. Matusekulude nõue on aegunud, kuna need on kantud perioodil 26.03.2007 kuni augustini 2009. Kostja II vastuväited
10.Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud, vaid osavõlgnikud. Matusekulude nõue on aegunud. Nõude aegumine algab kulutuste tegemisest ja nende tegemisest on möödunud enam kui 3 aastat. Matusekulude nõude aegumise tõttu on aegunud ka viivisenõue.
11.Tallinnas, ÕÕÕ tee asuva korteriga seotud kulude nõue on tõendamata. Tõendamata on, et need kulud on vajalikud asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 mõttes ja tõendamata on, mis on
tegelikult kantud kulud. Samuti on ÕÕÕ korteriga seonduvate kulude nõue aegunud. Hageja on kasutanud korterit pärast pärandaja surma üksinda ja ta on saanud kasutuseeliseid, mis on kostjatele hüvitamata. Lähtuda tuleb tulust, mida kostjad saanuks, kui oleks seda välja üürinud. Sellise korteri üür on kuus 400 eurot, 3 aasta eest oleks kostjal II õigus saada oma osa suurusele vastavalt 2400 eurot. Juhul, kui hageja nõue on põhjendatud, siis tasaarvestab kostja II ÕÕÕ korteriga seonduva hageja nõude summas 1090,53 eurot kostja II kasutuseelise nõudega summas 2400 eurot.
12.Hageja nõue Suurpea külas asuva OOO kinnistu ning SSS asuvate korteriomandite kulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuna pole selgitatud, mis kuludega on tegemist. Tõenditest nähtuvalt on hageja korterite eest maksnud üüri, kuid miks ta on seda maksnud, olles ise kaasomanik, ei ole aru saada. Hageja ei ole tõendanud, et need kulud on kinnisasjade korrashoiuks vajalikud. OOO kinnistu kulud on kandnud kostja II, mille kostja II kavatseb hageja nõudega tasaarvestada. Vastuhagi
13.Kostja I esitas 10.04.2017 vastuhagi ja palus hagejalt kostja I kasuks välja mõista 5083,95 eurot, tasaarvestada hageja ja kostja I nõue 378,10 euro ulatuses ning jätta menetluskulud hageja kanda.
14.ÕÕÕ korter on alates pärandaja surmast hageja ainukasutuses. Alates pärimistunnistuse saamisest kuni käesoleva ajani takistab hageja korterit kostjal I kasutamast, kuid samal ajal nõuab kommunaalmaksete tasumist. Kohtu menetluses oli kriminaalasi, kus selgus, et pärandaja pole testamendile alla kirjutanud. Sellest hoolimata esitas hageja kostjate vastu tsiviilasjas nr 2-13-49042 hagi testamendijärgse pärimisõiguse tuvastamiseks, mis jäeti rahuldamata. Kuna hageja soovis 28.03.2007-16.11.2016 tunnustada pärandaja testamenti, mille järgi pidanuks ta saama ÕÕÕ korteri endale, siis ei olnud kostjatel võimalik seda korterit ka kasutada. Vähemalt alates 01.11.2012 (pärimistunnistuse välja andmisest) kuni käesoleva ajani rikub hageja kostja I omandiõigust ÕÕÕ korteri osale. Hageja on 10 aastat vaidlustanud kostjate õigust märgitud korterile. Puudub kokkulepe poolte vahel korteri kasutamiseks.
15.Kostjal I on õigus nõuda hüvitist selle eest, mille võrra hageja kasutab suuremas ulatuses ÕÕÕ korteriomandit. Hageja peab AÕS § 71 lg 2, § 72 lg 1, 2 alusel maksma suurema osa eest hüvitist – keskmist üürihinda, mis on kuus 450 eurot. Perioodi 01.11.2012-01.04.2017 ehk 53 kuu eest on kostjale I hüvitamisele kuuluv osa 3975 eurot.
16.Kostja I ei pea maksma kommunaalkulusid aja eest, mil ta ei saanud kasutada korterit. Tsiviilasjas nr 2-15-3134 tehtud määruse alusel tasus kostja I ühistule perioodi 01.09.201212.05.2015 eest 608,06 eurot ja asjas nr 2-16-15139 mõisteti kostjalt I perioodi 01.03.201501.10.2016 eest 500,89 eurot. Seega ei ole hageja tasunud kulusid üksi.
17.Kostjal I on õigus nõuda kahju hüvitamist hagejalt perioodi 01.09.2012-10.04.2017 kommunaalkulude eest 1108,95 eurot ning lisaks kasutuseeliseid perioodi 01.11.201210.04.2017 eest 3975 eurot, kokku 5083,95 eurot.
18.Kostja I tunnistab matusekulude nõuet 1/6 ulatuses summas 378,10 eurot. Selle summa kostja I tasaarvestab. Vastus vastuhagile
19.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kostja I ei ole kunagi avaldanud hagejale soovi korterit kasutada. Pooled on oma käitumisega sõlminud kokkuleppe, et korter jääb hageja ainukasutusse. Kasutuseelise hüvitamist saab nõuda üksnes pärast seda, kui kaasomanikku
on kasutuseelise nõudest teavitatud. Sellele eelneva aja eest on kasutuseelise nõue heade kommetega vastuolus. Lisaks ei ole kostja I märgitud üürihind õige, kuna üürihind ei saa viie aasta jooksul püsida ühel tasemel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
20.Harju Maakohus rahuldas 07.02.2018 otsusega hagi kostja II vastu osaliselt, mõistis kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 2331,19 eurot, viivise 363,92 eurot ja põhivõlalt viivise alates 01.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja kostja I vastuhagi osaliselt, tasaarvestas vastastikused nõuded ja mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja I kasuks välja 2394,57 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
21.Vaidlus puudus selles, et KK suri XX.XX.XXXX ja tema pärijad on hageja ja kostjad, mille kohta on notar andnud välja pärimistunnistuse 01.11.2012. Vaidlust ei ole, et pooled on pärijad võrdsetes osades ehk nende osad moodustavad pärandist 1/3. Seega on pooled kaaspärijad. Kuivõrd pärand avanes enne 01.01.2009, siis kohalduvad kaaspärijatele kehtiva pärimisseaduse (PärS) §-de 147–157 ja 159–161 sätted.
22.Õige ei ole hageja väide, et kostjad vastutavad nii matusekulude, kui pärandisse kuuluvate asjade (kinnistute) kulude eest hageja ees solidaarselt. Kostjad vastutavad vastavalt neile kuuluva pärandiosa suurusele. Hageja ja kostjad vastutavad nn välisõigussuhtes oleva võlausaldaja ees kui solidaarvõlgnikud.
23.Matusekulude osas tuleb kohaldada pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 131 lg-d 1 ja 2. Matusekulude hüvitamise nõue põhineb nn pärimisest tuleneval pärijatevahelisel õigussuhtel ning asjas kohaldub seega TsÜS § 155 lg 1, mille järgi kohaldub sellele suhtele 30-aastane aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Arvestades seda, et hageja kandis matusekulud aastatel 2007-2009, siis ei ole hagi aegunud.
24.Kostja II ei vaielnud sisuliselt vastu matusekulude nõudele ja selle suurusele, seega on nõue tema vastu 1/3 suuruses osas, s.o summas 1638,08 eurot, põhjendatud. Kostja II vaidles nõudele vastu üksnes põhjusel, et see on aegunud. Kuna nõue ei ole aegunud, siis võib hageja nõuda kulude hüvitamist, sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 01.11.201318.08.2015 334,50 eurot ja viivist alates hagi esitamisest võlgnetavalt matusekulult VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni kohase täitmiseni.
25.Kostja I tunnistas matusekulude nõuet 1/6 ulatuses summas 378,10 eurot järgmiste arvete järgi: Arve 7 29.03.07, Arve nr M00905 28.03.07, kviitung 04-700106 29.03.07, Artego Kivi OÜ arve 03.08.07. Arvest nr 7 nähtuvalt on tegemist peiete kuludega 479,34 eurot. Arve M00905 28.03.07 järgi on tegemist Matusebüroo Kristin OÜ tehtud matusekorralduse kuludega 1011,87 eurot. Kviitungi nr 04-700106 29.03.07 kohaselt on tegemist haua kaunistamise kuludega 125,90 eurot ja Artego Kivi OÜ arve 03.08.07 järgi on tegemist graniidist hauakivi tegemise ja paigaldamise kuludega 627,29 eurot. Seega moodustavad kulud, mille üle sisulist vaidlust pole, kokku 2244,37 eurot. Hageja on tõendanud, et ta on kandnud kulusid, mis seostuvad graniitkillustiku tellimisega pärandaja hauale 138,05 eurot, mälestussamba tellimise ja valmistamisega 2340 eurot ja tellitud kivitoodetega 191,73 eurot Artego OÜ arve järgi. Need kulud ei ole pärandaja matmisega otseselt seotud mõistlikud kulud, mida peaksid kandma teised pärijad. Seega on kostjal I õigus nende kulude hüvitamisest keelduda. Vastavalt PärS § 131 lg-te 1 ja 2 mõttele tuleb kostjal I kanda kulud 1/3 ulatuses. Eeltoodu alusel on seega põhjendatud matusekulud, mis tuleb kostjal I kanda 748,12 eurot. Kuna kostja I ei ole kulusid hüvitanud, siis on ta viivituses. Hageja nõue viivise saamiseks matusekuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi perioodi 01.11.2013-18.08.2015 eest 97,70 eurot on põhjendatud. Samuti tuleb alates
01.10.2015 välja mõista võlgnetavalt matusekuludelt viivis kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Kostja I palus 10.04.2017 vastuhagis teha hageja matusekulude nõudega tasaarvestuse 378,10 euro ulatuses. Tasaarvestuse tegemisega lõpevad vastastikused nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi kattuvas ulatuses, mistõttu jääb võlgnetavaks matusekuluks 370,02 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt I hagejale välja mõista matusekulud 370,02 eurot, viivis 97,7 eurot perioodi 01.11.2013-18.08.2015 eest, viivis perioodi 01.10.2015-10.04.2017 eest 91,61 eurot, kokku 189,31 eurot ja edaspidiselt viivist võlgnetavatelt matusekuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni nende kulude tasumiseni.
26.Hageja tõendas KÜ J esitatud tõendite ja arvetega perioodil 01.04.2007-01.11.2012 ÕÕÕ korteriomandiga seotud asja säilitamise kulude vajalikkust ja põhjendatust kokku summas 6357,17 eurot. Kostja II ei vaidlustanud tõendite esitamise järgselt kulude põhjendatust ega tõendatust. Kostja II ei vaidlustanud seda, et temale langeva kulude osa suurusele (1/6) vastab hagis nõutu ehk 1059,53 eurot, kuid palus tasaarvestada selle summa talle hüvitamisele kuuluvate kasutuseelistega kolme aasta eest. Hagejal on kostjalt II õigus nimetatud summat nõuda, kuna kostja II ei ole neid kulusid hüvitanud.
27.Kostja I esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Õige on kostja I väide, et ÕÕÕ kulude osas tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 ning § 146 lg 1 alusel 3-aastast aegumistähtaega. Hagi esitati 01.10.2015, seega on hageja kui solidaarvõlgniku nõue kostja I vastu 2007–2011 aasta maksete eest aegunud. Õige ei ole kostja I väide, et aegunud on ka 2012.a kulude nõue. 2012. aasta kulude suurust kostja I pärast ühistu arvete esitamist ei vaidlustanud. Seega on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud 2012. aasta eest (jaanuar- november) kokku 1070,64 eurot, millest kostja I osa on vastavalt 178,44 eurot. Kuna kostja I ei ole kulusid hüvitanud, siis on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist.
28.Hageja tõendas pangakonto väljavõttega, et maksis maksed SSS ja KKK korteriomandite eest S KÜ-le ning et kogu perioodi 2017.a aprill – 2012 november eest on kokku tehtud kulutusi summas 6865,21 eurot. Seda kinnitavad ka KÜ „S“ poolt väljastatud tõendid nii korteri nr XX kui ka korteri nr YY kohta ning ühistu arved. Pärast arvete esitamist ei vaidlustanud kostjad enam kulude tõendatust ega põhjendatust. Asjaolu, et tegemist on majandamiskuludega, mitte üüriga, on arusaadav esitatud arvetest. Arvetest nähtub, et tegemist on hoolduse, üldelektri ja remondikuludega, mis on vajalikud ja põhjendatud korteriomandi kui asja säilitamiseks. Seega on kostja II pärandvara osale vastav kulude osa, mille tasumist on hageja õigustatud nõudma, 2288,44 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates hagi esitamisest.
29.Kostja I esitas aegumise vastuväite. Maakohus leidis, et nagu ÕÕÕ korteri puhul, tuleb ka S asuvate korterite puhul aegumisele kohaldada TsÜS § 146 lg 1, § 154, VÕS § 70 lg 1 ja 2, mistõttu on hagi osaliselt aegunud. Aegunud ei ole kulude hüvitamise nõue 2012.a eest kokku 2079,33 eurot. Kostja I pärandi osale vastava kulu suurus on 693,11 eurot, mille tasumist on hagejal õigus nõuda koos viivisega alates hagi esitamisest.
30.Goldemen Grupp OÜ esitatud arvetest nähtuvalt tehti korrastustöid OOO kinnistul vastavalt 2013. aastal 342 euro eest, 2014. aastal 355,20 euro eest ja 2015. aastal 360 euro eest, kokku 1057,2 eurot. Esitatud arvetest ei nähtu, mis eesmärk oli nendel korrastustöödel, mida tuli teha igal aastal kinnistul ning kuidas need on seotud kinnistu säilitamiseks vajalike toimingutega, milleks ei olnud vajalik kostjate nõusolek. Seda, et hageja oleks teinud kulusid kostjatega kokkuleppel, ei ole hageja väitnud. Seega pole tegemist kuludega, mida kostjad I ja II peavad AÕS § 72 lg 4 järgi vastavalt oma osa suurusele hüvitama. Eeltoodu
alusel jääb hageja nõue kostjate vastu mõlemalt 1/6 suuruses osas ehk 352,40 euro väljamõistmiseks ja nendelt viivise saamiseks rahuldamata.
31.Kostja I tõendas Harju Maakohtu 23.10.2015 määrusega nr 2-15-3134, et tema vastu esitatud nõudes lõpetati menetlus, kuna kostja I ja hageja KÜ J leppisid kokku, et kostja I tasub ühistule 608,06 eurot ja et hageja loobus hagist tema vastu. Samas ei ole õige kostja I väide, et selles asjas tasus kostja I ühistule 608,96 eurot just perioodi 01.09.201212.05.2015 eest. Märgitud määrusest seda perioodi ei nähtu. Lisaks selgub Harju Maakohtu otsusest asjas nr 2-16-15139, et kostjalt I mõisteti KÜ J kasuks välja perioodi 01.03.201501.10.2016 eest 500,89 eurot.
32.Kostja I kahjunõue 1108,95 eurot ei ole põhjendatud. Kostja I väitis ja tõendas, et KÜ J esitas tema vastu nõude, millest üks rahuldati tagaseljaotsusega ja teises lõpetati menetlus loobumisega võla tasumise tõttu. Seega on tegemist ühistu nõudega korteriomandi kaasomaniku kui ühe solidaarvõlgniku vastu ehk ühistu ja korteriomandi kaasomaniku vahelise õigussuhtega. Ühistu võis esitada oma nõude ükskõik mis ulatuses ükskõik millise solidaarvõlgniku vastu. Seega ei ole tegemist hageja kui ühe solidaarvõlgniku poolse kohustuse rikkumisega kostja I ees. Teiseks ei nähtu kohtumäärusest, millise perioodi eest on ühistu nõude esitanud. Kohtuotsusest asjas nr 2-16-15139 ei nähtu, et summa oleks kostja I poolt tasutud. Sõltumata tasumisest, on ka siin tegemist ühistu nõudega korteriomandi kaasomaniku kui solidaarvõlgniku vastu. Seega ei ole ka selle perioodi eest tegemist kahju hüvitamise nõudega.
33.Alusetud on hageja väited, et kostjal I ei ole õigust saada kasutuseeliseid. Hageja vastuväide kasutuseeliste nõudele, et tema ja teiste pärijate vahel oli vaikiv kokkulepe, et tema kasutab ÕÕÕ korteriomandit üksi tervikuna, ei ole eluliselt usutav. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsusega nr 2-13-49042 on tõendatud, et hageja soovis tuvastada pärandaja testamendi kehtivust, mille korral oleks tema üksi saanud ÕÕÕ, Tallinn asuva korteriomandi, kuid see nõue jäi rahuldamata. Ka vastuhagis tsiviilasjas nr 2-13-39908, milles hageja palus pärandvara jagada, pretendeeris hageja ÕÕÕ korteriomandile. Ka poolte e-kirjavahetusest võimalikke kompromisside sõlmimise kohta ei nähtu mingeid kokkuleppeid ÕÕÕ korteriomandi kasutamise osas selliselt, et kostjatel poleks õigus saada kasutuseeliseid. Ka kokkuleppe sisu ei ole usutav. Hageja kasutab korterit üksi ega pea enda hinnangul maksma kasutuseelist, kuid samal ajal nõuab teistelt korteriomanikelt kulude kandmist. Selline vaikiv kokkuleppe ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega VÕS § 7 lg 1 järgi, sest õigused oleksid vaid hagejal ning kohustused oleksid vaid kostjatel. Hageja ei saa tugineda ka sellele, et kostjad pole soovinud seda korteriomandit kasutada ja et ta pole teinud takistusi, sest poolte vahel on käimas mitu kohtuvaidlust seoses pärandiga. Kostja I nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on ise ka nõudnud kostjatelt tagantjärgi kulude hüvitamist kõigi korteriomandite ja kinnistute eest.
34.Kuna hageja kasutab ÕÕÕ asuvat korteriomandit üksi, siis on kostjal I õigus nõuda kasutuseeliseid perioodi 01.11.2012-10.04.2017 ehk 53 kuu eest. Samal põhjusel on kostjal II õigus nõuda hagejalt kasutuseeliseid. Võttes arvesse kostjate esitatud City24.ee sarnaste korteriomandite üürihindade väljavõtted, on TsÜS § 62 lg-te 1 ja 3 järgi kohalik keskmine turuüür 458 eurot kuus. Hageja pole tõendanud vastupidist. Kostja II arvestas keskmiseks turuüüriks kuus 400 eurot ja kostja I 450 eurot, mistõttu lähtub kohus nendest, kuna kohus on seotud poolte väidetega. Seega on kostjal II õigus nõuda tasaarvestusavaldusele eelneva 3 aasta eest temale kuuluva mõttelise osa suuruse eest 2400 eurot. Kostjal II on õigus tasaarvestada oma nõue hageja kulutuste nõudega korteriomandi ÕÕÕ eest summas 1059,53 eurot. Selle tulemusel lõpeb hageja nõue selle korteriomandi kulude hüvitamiseks. Viiviseid kostja II tasaarvestada ei soovinud.
35.Kasutuseeliseteks, mida kostjal I on õigus nõuda vastavalt talle kuuluvale 1/6 mõttelisele osale perioodi 01.11.2012-10.04.2017 eest, on kokku 3975 eurot. Märgitud summa tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista, mistõttu kuulub kostja I vastuhagi osalisele rahuldamisele.
36.Maakohus tuvastas, et kostja II jäi hagejale võlgu matusekulud 1638,08 eurot, viivise 334,50 eurot ja viivise alates hagi esitamisest. Samuti jäi kostja II võlgu ÕÕÕ korteriomandi eest viiviseid 29,42 eurot. Lisaks jäi kostja II võlgu S asuvate korteriomandite kulude eest 2288,44 eurot, millele lisanduvad viivised alates hagi esitamisest. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3926,52 eurot, viivis 363,92 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
37.Maakohus tuvastas, et kostja I jäi hagejale võlgu matusekulud 370,02 eurot (pärast tasaarvestust), viivist tasaarvestuse tegemise ajaks 213,88 eurot. Alates 11.04.2017 kuni otsuse tegemiseni 07.02.2018 on täiendav viivis põhivõlalt (370,02 eurot) VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi 24,57 eurot. Samuti jäi kostja I võlgu ÕÕÕ korteriomandi eest 178,44 eurot ja alates hagi esitamisest 01.10.2015 kuni otsuse tegemiseni viivist 33,70 eurot. Lisaks jäi kostja I võlgu S korteriomandite kulude eest 693,11 eurot ning alates 01.10.2015 kuni otsuse tegemiseni viivist 120,71 eurot. Kokku on otsuse tegemise seisuga kostja I põhivõlg 1187,57 eurot ja viivise võlg 392,86 eurot. Kokku 1580,43 eurot.
38.Kuna kostja I vastuhagi kuulub rahuldamisele 3975 euro ulatuses ja hageja hagi kostja I vastu kuulub rahuldamisele 1580,43 euro ulatuses, siis tasaarvestab kohus vastastikused nõuded, mille tulemusel tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista 2394,57 eurot.
39.Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
40.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 06.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
41.Hageja ei nõustu kostja I osas kohtu seisukohaga matusekulude suuruse põhjendamatuse kohta. Pärandi suurus võimaldas kanda matusekulusid seaduses ettenähtud ulatuses. Kostja I helistas hagejale, kui sai teada, et tema isa on suremas, ja palus korraldada kõik parimal viisil ja vastavalt tavale. See tähendab, et haud peab olema korrektse väljanägemisega, s.t. omama pinnasekatet ja hauakivi. Kostja I kinnitas 06.05.2007 kalmistul, et tema ei ole mälestuskivi paigaldamise vastu. Hageja kulud on kooskõlas väljakujunenud tavaga ja ei ole ebamõistlikult suured.
42.Ekslik on kohtu seisukoht hageja nõude aegumise osas. Kohus ei arvestanud sellega, et hageja kandis üksinda korteriomandiga seotud kulusid alates pärandaja surmast. Samas pärijate ring selgus alles peale notari poolt pärimistunnistuse väljastamist 01.11.2012. Seega hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.11.2012 ja hagi oli esitatud kohtusse enne aegumistähtaja möödumist. Enne pärimistunnistuse väljastamist puudus hagejal materiaalõiguslik alus nõude esitamiseks kostjate vastu. Eeltoodu kohaldub ka Suurpea kinnistu osas esitatud nõuetele.
43.Seonduvalt kasutuseelisega tõlgendas kohus ekslikult vaikiva kokkuleppe olemust. Vaikiva kokkuleppe olemasolu on tõendatud sellega, et kostja I ei pöördunud kohtusse korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning ei esitanud hagejale sooviavaldust hakata korterit kasutama. Seega ei ole asjakohased kohtu poolt välja toodud muud asjaolud.
44.Kohus leidis ekslikult, et põhjendatud pole hageja väited, et kasutuseelist ei saa nõuda tagantjärgi. Kostja I nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Ta ei soovinud viie aasta jooksul realiseerida ühisomaniku õigusi, kehtestada korteriomandi suhtes kasutuskorda ega teatanud soovist realiseerida kasutuseelise nõuet. Selle tulemusena võis kostja I käitumisest järeldada, et temaga oli vaikimisi sõlmitud kokkulepe, et tema ei kavatse hüvitisenõuet esitada. Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu hageja põhjendustega, palub hageja rakendada tasaarvestuse nõudele aegumist.
45.Nõustuda ei saa kasutuseeliste suurusega. Viie aasta jooksul ei saanud püsida korteri üürihind muutumatult ühel tasemel. Seega ei ole õige võtta viie aasta keskmisena üürisuurust 450 eurot kuus. Lisaks ei saa keskmist üüri objektiivselt tõendada kinnisvara portaalis avaldatud kuulutustega. Iga korteri puhul on võimalik üürihind erinev ja sõltub siseviimistluse kvaliteedist, korteri täpsest asukohast, korrusest, millel see asub jne. Seega keskmise hinna määramine on võimalik ainult kutselise ja riiklikult aktsepteeritud hindaja poolt. Lisaks on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseeliste väärtus madalam kui ainuomandis oleva kasutuseelise väärtus. Analoogsed vastuväited esitab hageja ka kostja II tasaarvestusavaldusele. Vastus apellatsioonkaebusele
46.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
48.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, milles ta palub hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kostjad maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas, s.o osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja rahuldati vastuhagi (TsMS § 651 lg 1).
49.Hageja leidis, et maakohus jättis põhjendamatult tema matusekulude nõude kostja I suhtes rahuldamata osas, mis puudutab graniitkillustiku, mälestussamba ja kivitoodete tellimist. Pärandaja suri XX.XX.XXXX. Hageja tellis graniitkillustiku 20.03.2008 (I kd tl 23), mälestussamba 20.08.2009 (I kd tl 24) ja kivitooted 19.10.2007 (I kd tl 25). Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole pärandaja matuse (matmise) kuludega pärandi avamise ajal kehtinud PärS § 131 lg 1 tähenduses. Tegemist on haua korrastamise ja kaunistamise kuludega ning kostjal I ei ole hagejale nende kulude hüvitamise kohustust. Maakohus jättis õigesti selles osas hagi kostja I vastu rahuldamata.
50.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hagi OOO kinnistuga seotud kulude nõudes. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud konkreetseid väiteid, miks on maakohtu otsus selles osas vale. Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et kinnistule tehtud kulud olid asja säilitamiseks vajalikud.
51.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ÕÕÕ ja Suurpea korteriomanditega seotud kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema pärimistunnistuse väljastamisest 01.11.2012. Seadusest ei tulene, et aegumistähtaeg hakkab kulgema pärimistunnistuse väljastamisest. Maakohus leidis põhjendatult, et lähtuda tuleb TsÜS § 146 lg-st 1, § 154 lg-st 1, samuti VÕS § 70 lg-st 1, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud
solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja I suhtes on korteritega seotud kulude hüvitamise nõue 2012.a eelnenud maksete osas aegunud.
52.Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige hageja väide, et kostjate nõue seoses kasutuseeliste hüvitamisega on aegunud. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Enne 23.03.2014 kehtinud AÕS § 71 lg 2 redaktsioon sätestas, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on 20.12.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10 p-s 12 selgitanud, et see norm on nn nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. Samuti märkis Riigikohus, et AÕS § 71 lg 2 alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sättele alluvad kaasomanike ja korteriomanike vahelised ühisusest tulenevad nõuded (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. 2010, lk 482). Seega ei ole kasutuseelise hüvitamise nõue aegunud.
53.Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et pooltel oli vaikiv kokkulepe, et ÕÕÕ asuv korter on hageja tasuta ainukasutuses. Samuti on hageja hinnangul kostjate nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium ei nõustu hagejaga. Käesoleval juhul oli pooltel pikka aega vaidlus ÕÕÕ korteri omandiõiguse üle. Lisaks ei ole hageja täies ulatuses nõus tasuma korteriomandi majandamiskulude eest, vaid nõuab kostjatelt majandamiskulude eest tasumist nende osa suurusele vastavas osas. Sellistel asjaoludel ei võinud hageja kostjate käitumisest aru saada, et pooltel oli vaikiv kokkulepe, et kostjad korteri ainukasutuse eest hüvitist ei nõua. Käesoleval juhul ei saa kostjate nõuet pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Hageja ei saanud eeldada, et pooled on sõlminud kokkuleppe, milles nende õigused ja kohustused ei ole tasakaalus. Poolte õigused ja kohustused ei ole tasukaalus olukorras, kus hageja nõuab, et kostjad tasuksid nende omandiosale vastava osa korteri majandamiskuludest, kuid keeldub tasumast kasutuseelist, mida ta saab sellest, et ta kasutab korterit suuremas ulatuses, kui talle kuulub. Nendel asjaoludel on kostjatel ringkonnakohtu hinnangul õigus hagejalt nõuda kasutuseelise hüvitamist.
54.Maakohus leidis, et sarnase korteri keskmine turuüür on 458 eurot kuus, kuid lähtus kostja I nõude puhul üürist 450 eurot kuus ja kostja II tasaarvestuse puhul üürist 400 eurot kuus, kuna kostjad tuginesid nimetatud üürihindadele. Hageja vaidleb üüri suurusele vastu. Hageja leiab, et üür ei saanud mitme aasta jooksul püsida muutumatuna. Keskmist üüri ei saa tõendada kinnisvaraportaali kuulutusega, kuna üüri hind sõltub iga konkreetse korteri asukohast ja seisukorrast. Lisaks on ühisomanike kasutuseelise väärtus madalam kui ainuomandis oleva kasutuseelise väärtus. Kolleegium märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja väitis, et korteri keskmine turuüür erineb aastate kaupa, siis oli hageja kohustus seda tõendada. Hageja ei ole oma väidet tõendanud ega esitanud tõendeid keskmise turuüüri kohta erinevate aastate kohta. Ebaõige on hageja väide, et keskmist turuüüri ei saa tõendada kinnisvaraportaali kuulutustega. Kuigi iga konkreetse korteri üüri suurus sõltub konkreetse korteri asukohast ja seisukorrast, ei tähenda see, et kinnisvaraportaali kuulutustega ei saa keskmist turuhinda tõendada.
Kinnisvaraportaali kuulutus vastab TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud dokumentaalse tõendi tunnustele. Mis puudutab hageja väidet, et ühisomanike kasutuseelise väärtus on madalam kui ainuomandis oleva kasutuseelise väärtus, siis sellele ei ole hageja maakohtus tuginenud. Hageja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta seda väidet maakohtus esile tuua ei saanud, seetõttu ei saa hageja sellele väitele ringkonnakohtus tugineda (TsMS § 652 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust asuda kasutuseelise suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
55.Maakohus märkis kokkuvõtvalt, et kostja I võlgneb hagejale matusekulud 370,02 eurot (pärast tasaarvestust), sellelt viivist 07.02.2018 seisuga 238,45 eurot; ÕÕÕ asuva korteriomandi kulude eest 178,44 eurot ja sellelt viivist 07.02.2018 seisuga 33,70 eurot; S asuvate korteriomandite kulude eest 693,11 eurot ja viivist 07.02.2018 seisuga 120,71 eurot. Maakohus märkis, et kokku on kostja I põhivõlg 1187,57 eurot ja viivis 392,86 eurot, kõik kokku 1580,43 eurot. Kostja I ei ole maakohtu otsust apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Kolleegiumi arvates on maakohus põhivõla kokku arvutamisel eksinud. Matusekulud 370,02 eurot + ÕÕÕ asuva korteriomandi kulud 178,44 eurot + S asuvate korteriomandite kulud 693,11 eurot, on kokku 1241,57 eurot, mitte 1187,57 eurot. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti lugenud hageja matusekulude põhinõude ning korteriomandite kulude põhinõude eelmärgitud ulatuses põhjendatuks. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kostjalt I jäeti hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 54 eurot. Kostjalt I tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista põhivõlg 54 eurot (1241,57 - 1187,57). Seega kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1241,57 eurot ja viivis 392,86 eurot, kokku 1634,43 eurot. Maakohus leidis, et kostja I vastuhagi kuulub rahuldamisele 3975 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostjatel on õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kolleegiumi arvates jättis maakohus aga tähelepanuta, et ta oli juba kostja I vastunõudest 378,10 eurot tasaarvestanud hageja matusekulu nõudega. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hagejalt mõisteti kostja I kasuks välja võlgnevus 378,10 eurot. Hagejalt kuulub kostja I kasuks väljamõistmisele 3596,90 eurot. Tasaarvestades hageja ning kostja I vastastikused nõuded, tuleb tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja I kasuks välja mõista 1962,47 eurot (3596,90 – 1634,43 eurot). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja I kasuks välja võlgnevuse 1962,47 eurot ületavas osas.
56.Maakohus märkis kokkuvõtvalt, et kostja II jäi hagejale võlgu matusekulud 1638,08 eurot, viivise nendelt 334,50 eurot ja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest; ÕÕÕ asuva korteriomandi kuludega seonduvalt viivist 29,42 eurot (põhivõlg lõppes tasaarvestusega) ja S korteriomanditega seonduvalt põhivõlga 2288,44 eurot ja viivise alates hagi esitamisest. Kokku kuulub otsuse põhjenduste kohaselt kostjalt II väljamõistmisele põhivõlg 3926,52 eurot, viivis 363,92 eurot ja viivis alates 01.10.2015. Kohtuotsuse resolutsioonis mõistis maakohus aga kostjalt II välja põhivõla 2331,19 eurot, viivise 363,92 eurot ja viivise alates 01.10.2015. Kuna täitmisele kuulub kohtuotsuse resolutsioon, siis tuleb ringkonnakohtul lähtuda maakohtu otsuse resolutsioonist ning kontrollida, kas hageja hagi kostja II vastu on resolutsioonis märgitust ületavas osas põhjendatud. Kuna maakohtu otsusest ei ole aru saada, millest koosneb summa 2331,19 eurot, siis tuleb kontrollida kogu hageja põhinõuet
kostja II vastu. Ringkonnakohus leiab, et matusekulude hüvitamise nõue kostja II vastu on osaliselt põhjendamatu. Maakohus leidis, et kuna matusekulude hüvitamise nõue ei ole aegunud, siis on matusekulude nõue kostja II vastu põhjendatud. Kolleegium märgib, et kostja II ei võtnud maakohtus hagi matusekulude nõudes omaks, mistõttu tuli matusekulude nõude põhjendatust hinnata sisuliselt ka kostja II osas. Ringkonnakohtu 14.01.2019 istungil nõustus kostja II matusekulud hüvitama, välja arvatud mälestussamba osas. Kolleegium on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja nõue mälestussamba kulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kuna ülejäänud osas nõustus kostja II matusekulud hüvitama, siis on põhjendatud hageja nõue kostja II vastu matusekulude osas 858,06 eurot (matuse kogukulud 4914,18 eurot – mälestussamba kulud 2340 eurot = 2574,18 eurot; 2574,18 eurot / 3 = 858,06 eurot). Kuigi maakohus arvestas sissenõutavaks muutunud viivist suuremalt matusekulude summalt, siis sissenõutavaks muutunud viivise osas ei ole alust maakohtu otsust muuta, kuna selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohus märkis, et ÕÕÕ korteri kuludega seonduvalt on hageja põhjendatud nõue kostja II vastu 1059,53 eurot, kuid see kuulub tasaarvestamisele kostja II kasutuseelise nõudega. Kolleegium märgib, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja II ei vaielnud vastu, et temale langevate kulude osa on 1059,53 eurot. Kostja II tugines ÕÕÕ korteriga seonduvate kulude osas aegumisele (I kd tl 218 pöördel, I kd tl 220). Sellest tulenevalt on ÕÕÕ korteri kuludega seonduvalt hageja nõue kostja II vastu põhjendatud samas ulatuses, kui kostja I vastu, s.o üksnes 2012.a jaanuar-november tehtud maksete osas summas 178,44 eurot. Eeltoodu ei muuda siiski aga tsiviilasja lahendamise tulemust. Kolleegium on eelnevalt leidnud, et kostjatel on õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist, mistõttu asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjal II oli õigus kasutuseelise nõue ÕÕÕ asuva korteri kulude nõudega tasaarvestada. Kuna kostja II kasutuseelisest tulenev nõue on 2400 eurot, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kas ÕÕÕ korteri kuludega seonduv hageja nõue on 1059,53 eurot või 178,44 eurot. Mõlemal juhul on ÕÕÕ korteri kuludega seonduv hageja põhinõue lõppenud. Muid hageja nõudeid ei soovinud kostja II tasaarvestada. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt II välja ÕÕÕ asuva korteri kuludega seonduvalt viivise 29,42 eurot, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et seoses S asuvate korteriomanditega on hageja nõue kostja II vastu summas 2288,44 eurot põhjendatud. Kolleegium ei korda selles osas maakohtu põhjendusi. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt II hageja kasuks välja mõistmata põhivõla 815,31 eurot ja alates 01.10.2015 viivise sellelt summalt ning teha uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Kokku tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3146,50 eurot (858,06 + 2288,44), viivis 363,92 eurot (334,50 + 29,42) ja viivis põhivõlalt alates 01.10.2015 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
57.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hageja hagi ja kostja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 p-s 16 selgitanud, et TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel lähtudes apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest, vaid lähtuda tuleb TsMS §-st 163. Ringkonnakohus märgib, et kuna käesolevas asjas kuuluvad ka ringkonnakohtu otsuse järgi nii hagi kui vastuhagi rahuldamisele osaliselt, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta apellatsiooniastme menetluskulud samuti poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.