3-24-2841 X. X.i kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2024 otsusele nr 15.7-16/498-3 ning 10.01.2025 otsusele nr 15.7-16/498-12
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X. X., volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Salap
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X.i kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Pakistani Islamivabariigi kodanik X. X.-ile 26.06.2024 vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutuse nr 1052279773 ning kohaldas talle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 4 lg-te 1 ja lg 3 alusel sissesõidukeelu Schengeni alale üheks aastaks ja kuueks kuuks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Vabatahtliku lahkumise tähtaeg oli 10.07.2024. X. X. lahkus Schengeni alalt 02.07.2024. X. X.-i suhtes kehtib Schengeni alale sissesõidukeeld alates 02.07.2024 kuni 02.01.2026.
2.PPA 13.09.2024 otsusega nr 15.7-16/498-3 jäeti rahuldamata X. X.i 12.08.2024 taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Otsuse põhjendus: „PPA leiab, et isiku suhtes ei ole sissesõidukeelu kohaldamise tinginud asjaolud ära langenud, samuti ei esine tema suhtes humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise. Eeltoodut arvesse võttes on PPA hinnanud sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ja taotluses toodud põhjendusi ning leiab, et isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. PPA peab vajalikuks rõhutada, et välismaalasel, kes saabub Eestisse, on kohustus enda viibimisõigus selgeks teha vähemalt sellisel määral, mis välistaks tema, kas või kogemata, ebaseaduslikult riiki jäämise. Välismaalasel ei ole olulist õigustatud ootust, et temale väljastatakse viibimisalus (nt viisa) vaid sooviavalduse alusel ja ega järgita nõuete täitmist. Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust viisale, isegi siis kui tema nimele on registreeritud Eesti riigis firma või temale on Eesti riigi poolt väljastatud E-residentsus. Isik ei esitanud 12.08.2024 esitatud taotluses ega 09.09.2024 PPA-le täiendavalt esitatud selgitustes sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks ühtegi sellist põhjendust, millele tuginedes oleks PPA-l alus jõuda seisukohale, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud või et esinevad humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Uute asjaoludena tõi isik 12.08.2024 välja, et tema peab organiseerima ja osalema september 2024 lõpus Itaalias peetaval konverentsil ja detsember 2024 Portugalis peetaval konverentsil. Oma eesseisvatest töökohustustest ei rääkinud isik 25.06.2024 läbiviidud küsitluse käigus mitte midagi. Kui detsember 2024 peetav konverents on teada 12.08.2024 avalduse esitamise ajaks ehk siis 4 kuud ette, siis vähemalt september 2024 peetav konverents oleks pidanud eeldatavasti olema isikule teada juba 25.06.2024 PPA küsitluse toimumise ajal ehk siis 3 kuud ette. Samuti on isik oma taotluses välja toonud, et ta on kirglik reisija, kes on viimase viie (5) aasta jooksul väga palju mööda maailma rännanud, kaasa arvatud Euroopa Liidu ja Schengeni aladel, siis on vähe usutav, et viimase viie (5) aasta jooksul ei ole isik omale selgeks teinud erinevate sse riikidesse reisimise ühiseid reegleid Schengeni ala maades. Isikul on kaks kehtivat passi ning kahes kehtivas passis on mitme Euroopa Liidu liikmesriigi C viisad ning isik kasutab Euroopa riikidesse sisenemisel passe vastavalt vajadusele ehk kummas passis on kehtiv viisa. Samuti selgitas isik 25.06.2024 läbiviidud küsitluses, et soovis esitada Eesti Dviisa taotluse, kuna soovis pikendada oma viibimisaega Schengeni alal. Sellest järeldades leiab PPA, et isik on vägagi teadlik, et vajab viisat, et pikendada oma viibimisaega ning vägagi teadlik, et ühe Schengeni ala C viisaga ei saa ta määramata aja Schengeni alal viibida, vaid tal on vaja selleks mitut kehivat viisat. Miks muidu soovis isik oma Schengenis
viibimisaega pikendada Eesti D viisaga kui temal oli olemas kehtiv Prantsusmaa C-viisa, mitmekordse sisenemisõigusega (90 päeva). Sissesõidukeelu kohaldamise tähtaja määramisel arvestas PPA kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega ning seetõttu kohaldas talle ühe (1) aasta ja kuue (6) kuu pikkuse sissesõidukeelu. PPA võttis arvesse kõik asjaolud, mida isik avaldas, sissesõidukeelu kohaldamisel. Samuti arvestab PPA, et X. X.-i suhtes läbiviidud menetlusest nähtuvalt ei olnud isikul kavatsust ebaseaduslikult Eestis viibida ning lahkus Eestist esimesel võimalusel, täites lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Samuti ei saa PPA mööda vaadata asjaolust, et isik, olles kirglik reisija ja on aastate jooksul palju Euroopas ja Euroopast välja s reisinud ei ole isik siiski varem endale selgeks teinud lühiajalise viisaga reisimise reegleid. Isik selgitas, et viimase kaheksa (8) aasta jooksul reisinud ja tööd teinud paljudes Schengeni välistes riikides ja tema töökoht on registreeritud Ameerika Ühendriikides ning tema perekonna tuleviku plaan on kolida Suurbritanniasse, siis leiab PPA, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamata jätmine ei riiva isiku perekonnaelu ega muuda võimatuks tema tulevikus tööülesannete täitmist, kuna Suurbritannia ei ole Schengeni ala ning isikul on võimalik kolida koos perekonnaga Suurbritanniasse ja jätkata töötamist Ameerika Ühendriikide firma jaoks ja jätkata töötamist väljaspool Schengeni ala nagu ta on teinud seda ka varasemalt, seega tuleb PPA-l jätta X. X.-i taotlus rahuldamata“ (dtl 225-227).
3.PPA 10.01.2025 otsusega nr 15.7-16/498-12 jäeti rahuldamata X. X.i 14.10.2024 taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Otsuse põhjendus: „PPA leiab, et isiku suhtes ei ole sissesõidukeelu kohaldamise tinginud asjaolud ära langenud, samuti ei ole tema esindaja esitanud ühtegi sellist asjaolu, mida arvestades peaks PPA pidama taotlust põhjendatuks VSS § 32 lg 1’2 alusel. Antud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 16.07.2024 otsuses haldusasjas nr 3-24-1392, p-s 13, kus kohus on samuti välja toonud, et ainuüksi lahkumisettekirjutuse tähtaegne täitmine ei ole aluseks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks, vaid täidetud peavad olema ka sisulised kriteeriumid ning taotlus peab olema põhjendatud. Eeltoodut arvesse võttes on PPA hinnanud veelkord sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ja korduvtaotluses toodud põhjendusi ning leiab, et isiku suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole jätkuvalt põhjendatud. PPA mõistab, et X. X. suhtes kohaldatud sissesõidukeeld piirab tema võimalusi äritegevuseks Schengenis, kuid eelnev ei ole põhjuseks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Sissesõidukeelu mõtteks ongi piirata konkreetse isiku võimalusi Schengeni alale sisenemiseks, sh kõigeks selleks, millega isik soovib Schengeni alal tegeleda. Sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on nii ohu ennetamine kui ka soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased (nt ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul riiki uuesti tulla. PPA on eelnevalt nõustunud, et X. X. puhul oli tegemist eksimusest tingitud rikkumisega, kuid sissesõidukeelu kohaldamine ei eelda, et välismaalane peaks olema tahtlikult viibinud ebaseaduslikult ning ka sissesõidukeelu lühendamist ei tingi argument, et välismaalane oli pelgalt hooletu. Eelnevalt toodut on kohus pidanud kohaldatavaks ka sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel (Tallinna Halduskohtu 16.07.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1392, p 11) ning PPA peab asjakohaseks arvestada seda ka käesolevas otsuses.
X. X. esindaja on korduvalt oma taotluses välja toonud, et PPA on rõhutanud varasemalt kohtuväliste lahendite leidmise olulisust ning lisanud, et Siseministeerium on varasemalt siiski tunnistanud kehtetuks mitmed esindaja samasisulised sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks esitatud taotlused. PPA selgitab veelkord, et VSS § 32 lõike 1 alusel koosmõjus siseministri 23.01.2023. a käskkirja nr 1-3/9 „Volituse andmine Politsei- ja Piirivalveametile“ punkti 1 ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 20.02.2023 käskkirja nr 21 „Volituse andmine“ on siseminister volitanud PPA-d tegema otsuseid seoses sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamistega ning antud menetluses on PPA juba teinud 13.09.2024 otsuse mitte tunnistada kehtetuks X. X.-ile määratud sissesõidukeeld üks (1) aasta ja kuus (6) kuud. Esindaja 16.10.2024 esitatud taotluse menetluses jääb PPA oma otsuse juurde ning leiab, et X. X.-ile määratud sissesõidukeeldu üks (1) aasta ja kuus (6) kuud tuleb jätta kehtima, kuna PPA on kaalutletult ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. Esindaja taotluses viidatud kohtuotsuste puhul ei ole tegemist identsete kaasustega, seega leiab PPA, et nendele viitamine on asjakohatu. PPA ei ole tuvastatud X. X.-i esindaja esitatud taotluses sellist erandlikku põhjust, mis annaks aluse seaduses ettenähtud sissesõidukeeld kehtetuks tunnistada“ (dtl 356367).
4.X. X.i esitas 14.10.2024 (täpsustanud 05.11.2024) kaebuse PPA 13.09.2024 otsuse nr 15.716/498-3 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja taotlust sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks uuesti läbi vaatama ning 10.02.2025 kaebuse PPA 10.01.2025 otsuse nr 15.7-16/498-12 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks edastama kaebaja 14.10.2024 taotlus pädevale asutusele või alternatiivselt vaatama selle uuesti läbi. Kohus võttis kaebused vastavalt 06.11.2024 ja 10.03.2025 menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning liitis 25.08.2025 need ühte menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuste põhjendused. 5.1 Kaebaja on erakordselt andekas ja rahvusvaheliselt tunnustatud noor ärimees, kes on pühendunud ÜRO säästva arengu eesmärkide edendamisele ning kelle põhimissiooniks on noorte kaasamine otsustusprotsessidesse. Et osaleda rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, tuleb kaebajal tihti reisida. Kaebaja osalemine konverentsidel on säästva arengu eesmärkide edendamisel ülioluline. 5.2 Kaebaja saabus Eestisse Prantsusmaal väljastatud Shengeni viisa alusel 24.06.2024. Eestis otsustas kaebaja taotleda Eesti pikaajalist viisat kaugtöö tegemiseks. PPA Tammsaare teeninduses aga selgus, et kaebaja on ületanud 180päevase ajavahemiku jooksul viisaga lubatud 90 päevase viibimise perioodi 28 päeva võrra. Kuivõrd kaebaja ei soovinud ebaseaduslikult Schengenis viibida, lahkus ta koheselt Schengeni liikmesriikide territooriumilt. 5.3 Õigusriigis ei ole lubatav, et Siseministeerium volitab neid taotlusi lahendama sama asutuse, kes on teinud algsed sissesõidukeelu kohaldamise otsused. Selline volitamine läheb vastuollu seadusandja tegeliku tahtega. Seadusandja tahtest ja
kehtivast seadusest tulenevalt peab PPA edastama iga vastava taotluse siiski otsustamiseks Siseministeeriumile. 5.4 Kui sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluse vaatab läbi sama organ, kes kohaldas sissesõidukeelu, siis paratamatult tekib selge eelarvamuste ja omavoli oht. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise taotluste läbivaatamine peaks olema usaldatud vaid sõltumatule ja erapooletule organile. 5.5 Kaebaja taotles 14.10.2024 esitatud taotluses sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist VSS § 32 lg 12 alusel põhjusel, et kaebaja on lahkunud Schengeni ja EL territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku lahkumistähtaja jooksul. Sellest hoolimata lahendas PPA kaebaja taotluse VSS § 32 lg 1 alusel.
6.Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. 6.1 PPA otsuses on viidatud õiguslikele alustele, mida aluseks võttes PPA tegi otsuse. VSS § 32 lg 1 annab võimalusele selleks, et Siseministeerium volitab mõnd oma allasutustest vastavaid otsuseid tegema. Siseminister on oma käskkirjaga volitanud selleks PPA-d. Seega on kaebaja viide sellele, et PPA jättis taotluse Siseministeeriumile edastamata ning tegi taotluse suhtes ise otsuse, asjakohatu. 6.2 PPA ei ole täiesti arvestamata jätnud tõsiasja, et kaebaja lahkus Eestist esimesel võimalusel, täites lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (PPA 13.09.2024 otsuse lk 4, viimane lõik). Samas vajab osundamist, et PPA vaatas läbi taotluse, mille sisustas kaebaja ise. PPA-l ei ole õigust hakata ise taotlust sisustama. Kaebaja ei tuginenud VSS § 32 lg-s 12 toodule. 6.3 Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine. Kaebaja on küll kirglik reisija, kuid ei ole pidanud vajalikuks välja selgitada lühiajalise viisaga viibimise reegleid ja võttis sellega riski rikkuda seadust. Seetõttu polnud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine avaliku korra tagamise huvides. 6.4 Sissesõidukeelu kestvust kaaluti, arvestades asjaolusid, juba PPA 26.06.2024 tehtud ettekirjutuses, mida kaebaja ei vaidlustanud. Sissesõidukeelu pikkuse muutmiseks 09.08.2024 esitatud taotlustega mingeid uusi/teisi asjaolusid ei ilmnenud ning taotluses esitatud põhjendused olid PPA-le teada juba ettekirjutuse tegemisel, mistõttu jäeti taotlus rahuldamata. 6.5 Praeguste digilahenduste/rakenduste võimekustele tuginedes on konverentsidel osalemine võimalik ka veebirakenduste kaudu. Selleks, et konverentsil osaleda ei pea osaleja ise füüsiliselt kohal olema. Kuna kaebaja on erakordselt andekas noor ärimees, siis on tal kindlasti oskused teha tööd, osaleda konverentsidel ja tegeleda äritegevusega veebi teel ka oma päritoluriigis.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. PPA 13.09.2024 otsus nr 15.716/498-3 ja 10.01.2025 otsus nr 15.7-16/498-12 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. PPA on otsuseid piisavalt põhjendanud. Kohus nõustub nimetatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kuna sissesõidu keeld on jäetud kehtetuks tunnistamata õiguspäraselt puudub alus ka PPA kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks.
8.Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Kaebaja viitab kaebuses VSS § 32 lg-le 12, mille kohaselt võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Puudub küll vaidlus, et kaebaja lahkus lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul Schengeni alalt, kuid kohus leiab, et ainuüksi lahkumisettekirjutuse tähtaegne täitmine ei ole aluseks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. Taotlus peab olema ka põhjendatud ja vastustajal on sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise otsustamisel suur kaalutlusruum. HKMS § 158 lg 3 kohaselt on kaalutlusõiguse kohtulik kontroll piiratud ning kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Vastustaja leidis, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine või selle tähtaja lühendamine ei ole põhjendatud ja kohtule ei nähtu olulisi kaalutlusvigu, mis tingiksid otsuse tühistamise. Vastustaja on kaebaja rikkumist ja huve kohaselt kaalunud, sh kas sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kaebuses esile toodud rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel osaleda on kaebajal võimalik ka videosilla kaudu nagu vastustaja on õigesti märkinud. Selline lahendus on väga levinud ja laialdaselt kasutatav ning kohtul puudub alus kahelda, et kaebajal on olemas vastav võimekus. Kaebuse etteheited PPA 26.06.2024 ettekirjutusele nr 1052279773 ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, sest lahkumisettekirjutus ja selles tehtud sissesõidukeeld ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Puutuvalt kaebuses kahtluse alla seatud taotluste lahendaja erapooletust, märgib kohus, et kaevatavatest otsustest nähtuvalt ei lahendanud kaebaja taotlusi talle lahkumisettekirjutuse teinud ametnik (piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse migratsioonijärelevalve välitöögrupi järelevalveametnik), vaid struktuuriüksuse juht (piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht). Seejuures selleks vajaliku ettevalmistustöö tegi vastustaja seletuse kohaselt piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse õigusteenindusgrupp (dtl 312). Seega oli tagatud kaebaja taotluste erapooletu läbi vaatamine. Samuti on ekslik kaebuse seisukoht, et seadusest tulenevalt oleks vastustaja pidanud kaebaja taotlused edastama lahendamiseks Siseministeeriumile (vt VSS § 32 lg 1 ja 12).
9.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.