Y.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2025 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/436-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks anda kaebajale tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.T , esindaja Stanislav Tšerepanov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap Kaasatud isik – Kaitsepolitseiamet, esindajad E.G ja Z.M
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y.T kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetlusosaliste endi kanda.
menetluskulud
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.01.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) väljastas Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF) kodanikule Y.T-le otsusega nr 1062370018/TE tähtajalise elamisloa töötamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 181 lg 2 p 3 alusel Maremars OÜ-s (registrikood 14648087), kehtivusega 24.08.2023 kuni 24.08.2028. 1
2.Y.T esitas PPA-le 02.09.2024 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA keeldus 04.08.2025 otsusega nr 15.3-3.2/436-1 Y.T-le tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks. Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) 19.02.2025 hinnangu kohaselt ei saa kaebaja võimalikku seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega välistada ning seda ei ole reeglina võimalik elamisloa taotlemise menetluses tõendada, kui kaebaja seda ise ei tunnista või tõendeid ei esita. Kaebaja infotehnoloogilised oskused, teadmised ja töökogemused küberturbe spetsialistina VF-i äriühingus Jet Infosystems (ka Infosistemõ Džet) ja tema võimalikud sidemed VF-i riigiasutuste, jõuametkondade ja eriteenistustega on VMS § 124 lõike 3 järgi käsitletavad muude asjaoludena, mis kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule.
3.Y.T esitas 13.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.08.2025 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/436-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks anda kaebajale tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebajat ei ole Eestis karistatud. Kaebaja töötab Eestis OÜ-s Peaceful Tech ja OÜ-s Maremars ning on kõrgelt kvalifitseeritud töötaja. Kaebaja on tasunud ajavahemikul 2021–2024.a korrektselt makse. Kaebajal on pikaajaline üürileping. Kaebaja on sooritanud eesti keele eksamid A2 ja B1 tasemel. Kaebaja vanem tütar õpib Eesti koolis ning osaleb huviringides. Kaebajal on sõlmitud eelkokkulepe Tallinna erakooliga alates 01.09.2025. Kaebaja abikaasal on geneetilise sündroomiga seotud hulgalised basaalrakulised kartsinoomid, mida tuleb Eesti arstidel regulaarselt jälgida.
5.Kaebaja töötas VF-s äriühingus Jet Infosystems inseneri ja hiljem osakonnajuhina, keskendudes veebirakenduste ja andmebaaside kaitsele ning standardsete kommertslahenduste juurutamisele (sh IBM, Imperva, Fortinet, F5 Networks tooted). Tegemist oli kommertsklientidega (pangandus, telekommunikatsioon, jaekaubandus). Kaebajal puudus ligipääs riigisaladusele ja eriprojektidele.
6.PPA väljastas 24.08.2023 kaebajale juba teise, 5-aastase elamisloa, vaatamata KAPO 24.07.2023 negatiivsele hinnangule. Keeldumise alused ei ole vahepeal muutunud. Vaidlustatud keeldumine peab põhinema uutele faktidele. Vastasel juhul rikutakse õiguspärase ootuse ja halduspraktika järjepidevuse põhimõtteid.
7.Seadusandja soodustab hästi kohanenud isiku elamist Eestis. PPA peab näitama kaebajalt tulenevaid konkreetseid ja tänaseid riske. Nõuete rikkumist ei saa kohaldada tagasiulatuvalt.
8.KAPO viitab kaebaja sõjaväe reservis olemise staatusele ja üldistab, et kõik VF kodanikud on potentsiaalsed hübriidohu kandjad. Kaebaja sõjaväe reservi kuulumise staatus on vormiline (tsiviilülikooli sõjalise kateedri järgne) ning kaebaja ei ole viibinud kogunemistel ning tal puuduvad aktiivsed sidemed. Kaebaja ei ole teeninud tegevväeteenistuses, ei ole osalenud sõjalistel õppekogunemistel ning ei oma aktiivseid sidemeid ega kohustusi VF jõustruktuuride ees. Kaebaja ei ole saanud korraldust mobiliseerimiseks. Viide VF põhiseaduse artikli 59 üldisele kaitse- ja lojaalsuskohustusele on abstraktne ega tõenda isikupõhist ohtu Eestis. KAPO loogika on profiilipõhine, mitte isikupõhine.
9.PPA ja KAPO ei ole tõendanud, et kaebajast tuleneb oht Eesti julgeolekule üksnes töökoha tõttu. Viide äriühingu Jet Infosystems partnerile Positive Technologies ei tõenda kaebaja isiklikku osalust riiklikes projektides.
10.Kaebaja vastused PPA-le olid heausksed ja tuginesid äriühingu ametlikult veebilehelt saadavale infole. VF-i Föderaalse Julgeolekuteenistuse (edaspidi FSB) litsentsi olemasolu ei olnud vastava lehe (jet.su/about/licences/) loetelus selgelt kajastatud. Kaebaja viitas olemasolevatele FSTEC litsentsidele. On vaieldav, kas suure äriühingu litsentsid, mis ei seondu otseselt kaebaja tööga, saab 2
seostada kaebaja isikuga VMS § 124 lg 2 p 1 mõttes. Kaebaja kinnitas 13.07.2023, et tal ei ole kunagi olnud luba riigisaladusega töötamiseks ega FSB litsentsi.
11.PPA ei saa panna tõendamiskoormust kaebajale, vaid tal tuleb ise esitada kontrollitavad allikad. Elamisloa andmisest keeldumine on sekkumine põhiseaduse (PS) § 10 ja § 11 ning EÕIK art 8 kaitsealasse. Kaebajal on olnud alates 19.08.2021 seaduslik alus Eestis elamiseks ning ta on Eestis hästi integreerunud.
12.PPA ei saanud tugineda üksnes KAPO hinnangule, kuna see ei ole PPA-le siduv. PPA pidi ise hindama, kas kaebajast tulenev oht on reaalne. Üldsõnaline viide julgeolekule või kolmanda asutuse hinnangule ei asenda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 kohast põhjendust. PPA ei ole välja toonud, milliseid andmekogusid kontrolliti (nt karistusregister, Maksu- ja Tolliameti andmed, rahvastikuregister, töösuhted, ravikindlustus).
13.PPA ei ole kaalunud vähem piiravaid lahendusi. Pereellu sekkumise õigustamiseks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Laste hariduslik ja sotsiaalne keskkond on Eestis (õpingud, huviringid, eesti keel). Abikaasal on pidev arstiabi vajadus. PPA ei ole lähtunud EÕIK artiklist 8, EL põhiõiguste harta artiklitest 7, 21, 24 ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklist 3.
14.Kaebaja ei saanud tutvuda teda puudutavate faktiliste alustega ning esitada vastuväiteid enne lõppotsust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 26.08.2024 taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ajal, kui kaebajale oli antud 24.08.2023 tähtajaline elamisluba Eestis töötamiseks kehtivusega kuni 24.08.2028. 2023. aastal antud 5-aastane tähtajaline elamisluba anti vaatamata KAPO hinnangule, sest julgeolekuolukord ei olnud 2023. a veel niivõrd eskaleerunud sellisele tasemele nagu seda on tänane julgeolekuolukord. 2023. a võeti KAPO ohuhinnang teadmiseks ning PPA uskus ja lootis, et VF-i sõda lõppeb ja elu jätkub normaalses ning rahumeelses olukorras.
16.KAPO tegi 2025 a. vaidlusaluse haldusakti kohta uue hinnangu, seega ei kohaldata varasemaid argumente tagasiulatuvalt. KAPO 2025.a hinnang on sisuliselt sama, mis 2023.a ja kaebaja on sama, kuid julgeolekuolukord ei ole sama. VF ei tagane oma agressioonipoliitikast, vaid pigem hoogustab seda. Ning nagu KAPO seisukohas toodud (lk 4), siis selliste info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) -ja küberturbe alaste eriteadmistega ja vaenuliku võõrriigile lojaalsuskohustusega isikute ligipääs Eesti olulistele võrkudele kujutab endast julgeolekuohtu, mida tuleb kõigiti vältida ja ennetada.
17.Kaebajal on rahvusvahelist õigust rikkuva ja Eesti territooriumi turvalisust ohustava riigi kodakondsus. Olenemata Eestis elamisloa saamisest on kaebajal lojaalsuskohustus oma kodakondsusjärgse riigi ees, mis annab põhjuse arvata, et kaebajast tulenevat ohtu ei saa välistada.
18.Otsuse tegemisel tugineti rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Mittekodanikul ei ole inimõigust mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Eeltoodud põhimõtet on korduvalt ka kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. Kaebaja on agressorriigi kodanik ning selle riigi kodanikud on nüüdseks kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldavad teiste riikide kodanikega, kes elamislubasid taotlevad. Kuna valdav enamus VF-i kodanikke toetab VF-i territoriaalseid ambitsioone, mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina ründamist, on põhjendatud kahtlus, et välisriigis viibivad VF-i kodanikud võivad sõjategevuse laienedes hakata oma tegevusega teostama VF eesmärke, eriti IT valdkonnas. 3
19.Eestis IKT sektoris õppivad ja töötavad VF (ja ka Valgevene) kodanikud on VF eriteenistuste teravdatud tähelepanu all, (KAPO on sellele viidanud ka varasemates aastaraamatutes). Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse VF-i lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik VF-i riiklike huvide täitmiseks. Eesti IKT-sektorisse püüab aastas tööle asuda sadu VF-i kodanikke, kellel on keskmise eestlasega võrreldes laialdasem kokkupuude sõjalise valdkonnaga. Enamik VF-i ülikoolide lõpetajaid on läbinud sõjalise kateedri õppe, mis annab neile reservohvitseri auastme.
20.Praktikas ei ole riigil võimalik ennetavalt hinnata iga üksiku välismaalase lojaalsust, mõjutatavust või võimalikke sidemeid vaenuliku režiimiga sellisel viisil ja ulatuses, mis võimaldaks tagada riigi julgeoleku piisavalt varakult ja ilma operatiivse viivituseta. Sellest võib järeldada, et kui riigil ei oleks õigust rakendada teatud üldistavaid meetmeid, näiteks kodakondsusepõhiseid piiranguid, siis seatakse riik olukorda, kus süsteemse ja strateegilise mõjutustegevuse ennetamine muutuks sisuliselt võimatuks. See tähendaks, et riigi kaitsemeetmed saaksid rakenduda alles siis, kui kahju on juba tekkinud, mitte ennetavalt, nagu julgeolekupoliitika eesmärk ette näeb. Kaebaja omas VF-s pikaajalisi töösuhteid, sh välisriikide telekommunikatsiooni äriühingutega ja pankadega. Kaebaja tausta arvestades on suur tõenäosus ja põhjendatud alus arvata, et kaebajast lähtub oht Eesti julgeolekule.
21.Kaebaja viidatud lahendid käsitlevad nö rahuaegseid, sotsiaalpoliitilisi või EL-i siseseid olukordi, kus kaalul ei olnud riigi vajadust maandada rahvusvahelisest agressioonist tulenevaid süsteemseid riske. Ükski lahend ei käsitle olukorda, kus on tuvastatud ja EL tasandil kinnitatud alus kehtestada piiranguid seoses sõjategevuse ja geopoliitilise ohuga: need seisukohad on kontekstitundlikud ja nende kaal muutub oluliselt, kui vastas on mitte lihtsalt kolmanda riigi kodanik, vaid isik, kelle kodakondsus on seotud riigiga, kes rikub rahvusvahelist õigust ja kujutab endast strateegilist ohtu kogu konkreetse territooriumi turvalisusele. Samuti ei ole viidatud kohtupraktikal takistavat normatiivset kaalu, mis välistaks Eesti riigi õiguse rakendada sihipäraseid, ajutisi ja vajadusel vaidlustatavaid piiranguid sellise kodakondsuse alusel, mille puhul esineb rahvusvaheliselt tuvastatud julgeolekurisk.
22.Kaebaja ja tema pereliikmed ei ole Eesti kodanikud ja neil ei ole alust ootuseks, et nad saavad perega lõpmatult Eestis elada. Kuigi kaebaja ja tema pere võivad olla Eestis hästi kohanenud, siis ei tähenda see, et Eesti on kohustatud kaebajale Eestis püsiva elamisloa andma. Kaebaja lapsed on VF-i kodanikud ja elanud varasemalt koos perega VF-s. Seega ei ole VF-i keskkond neile võõras. Õpinguteks ning meelepäraste hobidega tegelemiseks on võimalused VF-s olemas. Seega ei jää kaebaja laste parimad huvid kaitseta ega tähelepanuta. PPA ei eraldada lapsi kaebajast ega sekku pereellu muul moel kui elukoha riigi valikul. Samuti ei jää kaebaja abikaasa VF-i naastes ilma arstiabita, sest VF-s on arstiabi väga kõrgel tasemel.
KAASATUD ISIKU SEISUKOHAD
23.KAPO palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajast tuleneva julgeolekuohu aluseks olevad asjaolud on toodud KAPO 19.02.2025 hinnangus nr 8378-2 (AK). Neid asjaolusid on põhjalikult käsitletud ka vaidlustatud PPA otsustes. Kokkuvõtlikult põhineb kaebajast lähtuv julgeolekuoht järgmistel asjaoludel: 1) kaebaja on VF-i kodanik; 2) kaebaja kuulub VF-i relvajõudude reservi leitnandi auastmes ja on elukohajärgses sõjakomissariaadis sõjalisel arvel; 3) kaebajal on IKTsektori haridus ja töökogemus; 4) kaebaja töötas ajavahemikul 21.10.2009 - 16.04.2021 VF-i äriühingus Infosistemõ Džet; 5) Infosistemõ Džet kodulehe andmetel pakub äriühing teenust paljudele VF-i ministeeriumitele, riigiasutustele ja erafirmadele, kellest paljud on VF-i julgeoleku ja jõuametkondade partnerid. Lisaks on äriühingule väljastatud FSB litsents, mis viitab äriühingu koostööle FSB-ga; 6) tulenevalt VF-i konstitutsioonist on VF-i kodanikel lojaalsuskohustus VF-i ees; 7) VF-i eriteenistused (sh FSB) on kasutanud oma välisriikides viibivaid kodanikke VF-i erinevate luurealaste ja hübriidsete eesmärkide saavutamiseks; 8) Eestis IKT-sektoris õppivad ja 4
töötavad VF-i kodanikud on VF-i eriteenistuste teravdatud tähelepanu all; 9) erioskustega VF-i kodanikke kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik VF-i riiklike huvide täitmiseks.
24.Arvestades kaebaja haridust ja töökogemust, sõjaväelist tausta, kaebaja varasema pikaaegse tööandja (Infosistemõ Džet) seotust FSB-ga ning VF-i eriteenistuste praktikat, ei saa kaebaja seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega või selle toimumist tulevikus välistada. Seda ei ole reeglina võimalik elamisloa taotlemise menetluses ka tõendada. On alust arvata, et kaebaja Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda ja Eesti julgeolekut. Seetõttu oli põhjendatud keelduda talle tähtajalise elamisloa väljastamisest.
25.Õige ei ole kaebaja väide, et tema kuulumine VF-i relvajõudude reservi on üksnes formaalne. Kodakondsusest tulenev konstitutsiooniline kohustus ei ole formaalne, vaid reaalne. Kõik VF-i kodanikud, sh välismaal asuvad, allutatud sõjalistele kohustustele VF-i konstitutsiooni § 59 lõigete 1 (kodumaa kaitse on VF-i kodaniku kohus ja seaduslik kohustus) ja 2 (VF-i kodanik on sõjaväeteenistuses föderaalseaduse alusel) järgi. VF-i konstitutsiooni § 59 kommentaaride järgi kuuluvad VF-i kodanike sõjaväeteenistuse sõjaliste kohustuste hulka sõjalisel arvel olemine, sõjaväeteenistusse kutsumine ja teenistuse läbimine, kuulumine relvajõudude reservi, reservis olemise ajal sõjalistele õppustele kutsumine ja õppustel osalemine. Asjaolu, et kaebajat ei ole seni sõjalistele õppustele kutsutud või muul viisil VF-i relvajõudude tegevusse kaasatud, ei välista selle toimumist tulevikus. Kaebaja kuulub VF-i relvajõudude reservi ja VF-i kodanikuna on tal kohustus VF-i relvajõudude tegevuses osaleda, kui VF seda vajalikuks peab.
26.Kaebajast tuleneva julgeolekuohu seisukohalt ei ole asjasse puutuv kaebaja töö tsiviilne iseloom äriühingus Infosistemõ Džet ja info selle kohta, millistes projektides kaebaja täpselt osales, vaid eelkõige kaebaja IKT taust ja sidemed, mis on tal tekkinud äriühingus Infosistemõ Džet töötades, sh võimalikud sidemed FSB-ga.
27.Isikust tuleneva ohu hindamine on tulevikku suunatud prognoosotsus, mille käigus antakse hinnang ohu tekkimise tõenäosusele tulevikus. Ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud. Seetõttu ei ole õiged kaebaja väited, et ohu väitmiseks tuleb tuua tõendeid kaebaja isikliku osaluse kohta projektides, mis ohustasid Eesti julgeolekut. KAPO hinnang kaebajast tulenevale julgeolekuohule ei ole ajas muutunud. Kaebaja infotehnoloogilisi oskusi, teadmisi ja kogemusi töötamisel küberturbe spetsialistina VF-i äriühingus Infosistemõ Džet ja tema võimalikke sidemeid VF-i riigiasutuste, jõuametkondade ja eriteenistustega tuleb käsitleda ohuna Eesti riigi julgeolekule VMS § 124 lg 3 järgi. Isikust tulenevat ohtu riigi julgeolekule saab käsitleda ka ohuna avalikule korrale VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes.
28.VMS § 211 kohaselt otsustab tähtajalise elamisloa andmise PPA, kuid julgeolekuasutuste seaduse §-st 6 tulenevalt on riigi julgeoleku ohu hindamine KAPO pädevuses (Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 33). Asjaolust, et PPA jättis varasemas menetlustes KAPO hinnangu kui dokumentaalse tõendi HMS § 38 lg 2 mõistes põhjendamatult arvestamata, ei tekkinud kaebajale õiguspärast ootust, et PPA teeb ka tulevikus kaebaja suhtes soodsa otsuse. Kaebajast tulenev julgeolekuoht oli piisav talle elamisloa andmisest keeldumiseks juba 2023. aastal. Kohtud on korduvalt selgitanud, et ebaõige halduspraktika ei tekita isikule kaitstavat usaldust, et selline praktika jätkub (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsuse nr 3-21-476 p 9 ja Riigikohtu 06.12.2004 otsuse nr 3-3-1-53-04 p 13).
29.Kuigi PPA on keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisel tuginenud ühe alusena asjaolule, et kaebaja on jätnud elamisloa andmise menetluses tähtsust omava olulise asjaolu avaldamata (VMS § 124 lg 2 p 1), on kaebajale keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ka temast tuleneva julgeolekuohu tõttu, mida PPA on oma otsuses käsitlenud ohuna avalikule korrale (VMS § 124 lg 1 p 1). Kaebaja väited, et tema vastused PPA-le olid heausksed ja tuginesid 5
äriühingu Infosistemõ Džet ametliku veebilehe kättesaadavale infole vastamise hetkel, ei ole õiged. Nimelt nähtub veebilehtede arhiivist web.archive.org, et nimetatud äriühingu koduleht kajastas nii 2023. aasta aprillis kui ka juunis infot FSB litsentsi kohta. Seega on kaebaja teadlikult jätnud FSB litsentsi puudutava info menetluses avaldamata. Ei ole ka usutav, et kaebaja, olles töötanud nimetatud äriühingus 12 aastat infoturbe eest vastutavatel töökohtadel, ei olnud nimetatud litsentsi olemasolust teadlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses asjaoludele antud hinnangutega (HKMS § 165 lg 2). Kohtule ei nähtu olulisi vigu, mis tingiksid otsuse tühistamise.
31.Kaebajal on VMS § 181 lg 2 p 3 alusel antud elamisluba töötamiseks kuni 28.08.2028 (dtl 7273). Kaebaja esitas PPA-le 02.09.2024 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Kõnealuse tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (VMS § 2101 lg 1). Tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks antakse seega mitte niivõrd elamisloa taotleja huvide kaitseks, kuivõrd avalike huvide edendamiseks. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (809 SE, XII koosseis) järeldub, et tähtajalise elamisloa lihtsamas korras andmise võimaldamise eesmärk on soosida selliste välismaalaste Eestisse elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse ja loovad lisandväärtust (lk 3 ja 34) (Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2507, p 11). Elamisloa andmine ei ole põhjendatud, kui taotleja Eestisse elama asumine ei vasta avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Erinevate väärtuste ja põrkuvate huvide kohta teeb PPA kaalutlusotsuse, teostades kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus nr 3-23-670, p 12).
32.PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p 1 ning lg 2 p 1 alusel, st PPA võib tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda ning välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel.
33.Vaidlustatud otsus sisaldab piisaval määral põhjendusi, millest on võimalik järeldada kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale. Riigi iseseisvus, sõltumatus ja territoriaalne terviklikkus puudutavad riigi julgeolekut VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes. PPA tugines vaidlustatud otsuses KAPO 19.02.2025 hinnangule nr 8378-2, milles leiti, et kaebajast lähtuv julgeolekuoht tuleneb järgmistest asjaoludest: 1) kaebaja on VF-i kodanik; 2) kaebaja kuulub VF-i relvajõudude reservi leitnandi auastmes ja on elukohajärgses sõjakomissariaadis sõjalisel arvel; 3) kaebaja omab IKT-sektori haridust ja töökogemust; 4) kaebaja töötas ajavahemikul 21.10.2009 - 16.04.2021 VF-i äriühingus Infosistemõ Džet; 5) Infosistemõ Džet kodulehe andmetel pakub äriühing teenust paljudele VF-i ministeeriumitele, riigiasutustele ja erafirmadele, kellest paljud on VF-i julgeoleku ja jõuametkondade partnerid. Lisaks on äriühingule väljastatud FSB litsents, mis viitab äriühingu koostööle FSB-ga; 6) tulenevalt VF-i konstitutsioonist on VF-i kodanikel lojaalsuskohustus VF-i ees; 7) VF-i eriteenistused (sh FSB) on kasutanud oma välisriikides viibivaid kodanikke VF-i erinevate luurealaste ja hübriidsete eesmärkide saavutamiseks; 8) Eestis IKT-sektoris õppivad ja töötavad VF-i kodanikud on VF-i eriteenistuste teravdatud tähelepanu all; 9) erioskustega VF-i kodanikke kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik VF-i riiklike huvide täitmiseks. 6
34.PPA tuvastas kaebajast tuleneva ohu riigi avalikule korrale ja julgeolekule eeltoodud KAPO 19.02.2025 antud hinnangu alusel. Alusetu on kaebaja väide, PPA-l on keelatud tugineda KAPO hinnangule olukorras, kus kaebajaga seotud asjaolud ei ole muutunud, võttes arvesse, et 2023. a anti sarnaste asjaolude alusel kaebajale elamisluba. Vastustaja ja kaasatud isik ei vaidle vastu, et kaebaja kohta antud 2023.a ja 2025.a hinnangutes toodud seisukohad kattuvad, kuid nõustuda tuleb vastustaja ja KAPOga selles, et Eesti ja Euroopa Liidu poliitiline olukord on seoses VF-i jätkuvalt agressiivse välispoliitilise käitumisega vahepeal veelgi pinevamaks muutunud.
35.Õige on kaebaja väide, et KAPO hinnang ei ole PPA-le elamisloa andmisest keeldumisel siduv. KAPO hinnangut sisaldav kiri PPA-le on käsitatav dokumentaalse tõendina (HMS § 38 lg 2), mille põhjal teeb PPA kui menetlust läbi viiv haldusorgan kindlaks asjas tähtsust omavad asjaolud. Riigi julgeolekule esineva ohu hindamine on samas seadusega KAPO pädevuses (julgeolekuasutuste seaduse § 6). Seetõttu on eelnimetatud hinnang asjas väga kaalukas tõend.
36.Kaebaja ei nõustunud KAPO hinnanguga ning leidis, et tema IT-alasest pädevusest ei tulene Eesti avalikule korrale ega julgeolekule ohtu. Kaebaja ei vaidlusta, et õppis 01.09.2003 – 20.06.2008 VF-i Doni riiklikus mehhaanika ülikoolis, kus sai infosüsteemide matemaatilise kindlustamise ja administreerimise eriala programmeerija hariduse. Kaebaja sai ülikoolis ka ohvitseri sõjalise väljaõppe kolme aasta jooksul (üks päev nädalas), soomusmasinate remondi inseneri sõjalise eriala (nr 420100) ja 02.08.2008 leitnandi auastme. Kaebaja kuulub sõjaväepileti järgi VF relvajõudude reservi leitnandi auastmes ja ta on elukohajärgses sõjakomissariaadis sõjalisel arvel (dtl 74-75, 151, 163-175).
37.Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet, et kaebajale eelmise elamisloa väljastamise ajal toimus samuti Ukrainas sõda. Samas on õigus vastustajal, et sõjaline olukord on võrreldes 2022. aastaga eskaleerunud. Eesti on julgeoleku kaitseks kehtestanud erinevaid sanktsioone, millel on laiem eesmärk kui hoida ära konkreetsest isikust tulenevat julgeolekuohtu. Kahtlust ei saa olla selles, et hetkel tuleb Eesti riigil olla valmis VF-i ja Valgevene poolt tulenevateks hübriidsõja ohtudeks. Vastustaja ning kaasatud isiku sõnul võeti kaebaja puhul aluseks asjaolu, et agressorriigi VF-i kodanik, kes on nüüdseks kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldav teiste riikide kodanikega, kes elamislubasid taotlevad.
38.Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa VF-i elanikest VF-i võimude alustatud sõda ja selle laiendamist. Seetõttu tuleb tänases julgeolekuolukorras arvestada VF-i kodanike puhul VF-i konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga VF-i kodaniku kohus ja kohustus. Samuti tuleb arvestada VF-i mõjutustegevust, kus desinformatsioon ja propaganda on üheks instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on mõjutustegevus muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool VF-i, sealhulgas Eestis. Ühtlasi peab arvestama võimalusega, et VF-i valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikke, et pääseda mööda VF-ile kehtestatud sanktsioonidest ja/või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. VF-i jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas, tuleb ennetavalt maandada VF-i kodanike sisserändega kaasnevaid ohte Eesti ja teiste NATO ning Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule, sest VF-st lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile, majandusele ja riigi rahvusvahelisele mainele (vt ka Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ seletuskiri).
39.Seega õige on kaasatud isiku hinnang, et kaebajast tuleneb oht VF-i relvajõudude reservi kuulumisest, kuivõrd VF-i kodanikuna on tal kohustus VF-i konstitutsiooni § 59 järgi osaleda VF-i relvajõudude tegevuses, kui VF seda vajalikuks peab. Samuti ei saa välistada kahtlust, et välisriigis viibivad VF-i kodanikud võivad IT valdkonnas sõjategevuse laienedes hakata oma tegevusega teostama VF-i eesmärke. Ei ole vaidlust, et Eestis info ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris 7
õppivad ja töötavad VF-i (ja Valgevene) kodanikud on VF-i eriteenistuste teravdatud tähelepanu all. Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse VF-i lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik VF riiklike huvide täitmiseks. 1
40.Praktikas ei ole riigil võimalik ennetavalt hinnata iga üksiku välismaalase lojaalsust, mõjutatavust või võimalikke sidemeid vaenuliku režiimiga sellisel viisil ja ulatuses, mis võimaldaks tagada riigi julgeoleku piisavalt varakult ja ilma operatiivse viivituseta. Kaebaja selgitas PPA-le 13.07.2023, et vastas PPA küsimusele IT-küberturvalisuse valdkonna litsentside kohta ning loetles FSTEC-i litsentse, tuginedes sel hetkel ettevõtte ametliku veebilehe litsentside jaotises olevale teabele (https://jet.su/about/licences/). Sellel veebilehel ei olnud infoturbe litsentside loetelus FSB litsentse märgitud. Samas on KAPO välja toonud veebilehed, kust nähtub, et kaebaja tööandja seotus FSB-ga on avalik info.2 Seega on kaebaja varjanud PPA eest olulist informatsiooni.
41.Kohus nõustub vastustajaga ja kaasatud isikuga, et arvestades kaebaja haridust, töökogemust, sõjaväelist tausta, kaebaja varasema pikaaegse tööandja seotust FSB-ga ning VF-i eriteenistuste praktikat, ei saa kaebaja seotust või salajast koostööd VF-i eriteenistustega praegu või tulevikus välistada. Kaebaja Eesti tööandja iseloomustusest nähtuvalt on kaebaja aktiivselt tegev turvameetmete seadistamises, hoolduses ja täiustamises, sealhulgas logide jälgimises, turvapaikade rakendamises ja võimalikele intsidentidele reageerimises. Kaebaja täidab olulist rolli süsteemide turvalisuse, töökindluse ja kättesaadavuse tagamisel äriprotsesside toetamiseks. Tema teadmisi kasutatakse ainult küberohtude vastu tugevate kaitsemehhanismide loomisel, tagades tööprotsesside terviklikkuse ja jätkusuutlikkuse (dtl 280). Eelnevast nähtuvalt ei ole kahtlust, et kaebaja on pädev IT-alal, eriti küberturbe alal. Asjaolu, et kaebaja oli ja on tegev tsiviilvaldkonnas, ei oma määravat tähtsust. Kaebajal on olemas infotehnoloogilised oskused, teadmised ja kogemused. Põhjendatud on kaasatud isiku hinnang, et võimalikku ohtu elamisloa taotlemise menetluses on väga raske ennetavalt tõendada.
42.Kaebajaga eelnevalt nimetatud asjaolusid saab seostada ohuga Eesti riigi julgeolekule VMS § 124 lg 3 järgi. Isikust tulenevat ohtu riigi julgeolekule saab käsitleda ka ohuna avalikule korrale VMS § 124 lg 1 p 1 mõistes.
43.Arvestades eelnevat kogumis, on PPA vaidlustatud otsuses kajastatud asjaolude alusel õigesti järeldanud kaebaja tegevusest lähtuvat ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Kohtu hinnangul ei ole PPA kaalumisel eksinud kaebajale elamisloa andmata jätmisel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA toob välja, et kaebaja on VF-i kodanik ning tema emakeel on vene keel. PPA otsuses on analüüsitud kaebaja era- ja perekonnaelu (dtl 27). PPA otsuses on välja toodud, et kaebajal ja tema lastel on 04.08.2025 seisuga kehtiv elamisluba kuni 24.08.2028. Kaebaja abikaasa elamisluba kehtis kuni 06.10.2025. Kaebaja, tema lapsed ning abikaasa on VF-i kodanikud, mistõttu neil jätkub võimalus elada pereelu VF-s. VF-i kodaniku tugev soov ja eelistus elada just Eestis, mitte VF-s, pole piisav põhjus saada elamisluba (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus nr 3-23-670, p 15). Asudes Eestis oma elu korraldama ei saanud kaebaja ja tema pere eeldada, et saavad Eestisse jääda. Kui isiku elamisluba pikendatakse või antakse talle uus elamisluba, ei ole tal siiski õigustatud ootust jääda määramata ajaks Eestisse elama. Kaebaja lastel on võimalik jätkata õpinguid ka kodakondsus järgses riigis. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tema abikaasal ei ole võimalik saada vajalikku ravi VF-s.
44.Kaebaja on saanud esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväited haldusmenetluses (vt dtl 222) ning PPA on neile ka vastanud (dtl 20).
1 2
aastaraamat-2024-2025_0.pdf (25.11.2025). Licenses and certificates (02.12.2025).
8
45.Kokkuvõttes leiab kohus, et PPA otsus on õiguspärane. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et avalik huvi kaalub üles kaebajale vaidlustatud otsusega kaasneva perekonna- ja eraelu riive.
46.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.