2.P.B.V esitas 18.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.11.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/061876-174 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vaidlustatud maksuotsuse kehtivus töötamise registris tehtavate registreeringute osas ning käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt registreerimise osas, peatada maksuotsuse täitmine maksusumma tasumise osas, kohustada vastustajat eemaldama maksukohustuslase registrist märked kaebaja käibemaksukohustuslaseks olemise ja esitamata käibemaksudeklaratsioonide kohta. Taotluse kohaselt tooks maksuotsuse sundtäitmine kaasa tantsukooli tegevuse lõpetamise. 31.10.2025 seisuga on kaebajal raha 46 038 eurot, mida on vaja kaebaja tegevuse jätkamiseks. Kaebajal on vaja tasuda tantsutreeningute läbiviimiseks vajalike ruumide kasutamise eest üüri ja kommunaalmakseid, treenerite tasusid tantsutreeningute läbiviimiseks, töötasu kaebaja töötajatele, noortelaagrite korraldamise tasusid. Kaebaja majandusaasta on olnud vähem tasuvam tulenevalt majanduslikust olukorrast ning kaebaja suhtes algatatud laimukampaaniast. Haridus- ja Teadusministeerium algatas järelevalvemenetluse, mis lõppes 13.10.2025. Kaebaja suhtes ei tuvastatud rikkumisi. Samas kaasnesid kaebajale õigusabikulud 12 000 eurot. Samal ajal viidi kaebaja suhtes läbi ka maksumenetlust, millega kaasnesid kaebajale õigusabikulud 32 000 eurot. Kaebaja hinnangul on võimalik viia tantsukooli teenuste maht varasemaga samale tasemele, kuivõrd koormavate menetluste lõppedes on rohkem võimalust keskenduda põhitegevusele ja tantsukooli arendamisele, sh usalduse taastamisele. Maksuotsuse täitmisel tuleks kaebaja tegevus kõikides tegutsemiskohtades lõpetada ning kaebajal ei oleks võimalik oma põhitegevust läbi viia, s.o pakkuda õpet tantsukoolis õppivale u 600 õpilasele ning pakkuda noortele vajalikku tuge noorteorganisatsioonina. Vastustaja lähenemine, et kaebaja koostööpartneriteks olevate MTÜ-dega käsunduslepingute sõlmimine on näilik, ei tugine faktilistele asjaoludele ega ole õiguspärane. Tuvastatud ei ole tahe varjata tegelikke töösuhteid ega maksueelise saamist. Kaebajal ei ole võimalik täita tööandja kohustusi ega arvestada ja kinni pidada tööjõumaksusid. Tagasiulatuv käibemaksukohustuslasena arvelevõtmisel peab kaebaja deklareerima ja tasuma laagriteenuste arvetelt käibemaksu ka perioodide eest, mis jäävad kontrollperioodist välja. Kaebaja ei ole käibemaksu arvetele sellel perioodil lisanud. Seega kannaks kogu käibemaksu kulu kaebaja. Kui kaebaja hakkaks edasiulatuvalt käibemaksu arvetele lisama ning selgub, et maksuotsus on õigusvastane, tekib teenuse saajal nõue kaebaja vastu. Samas on kaebaja riigile käibemaksu juba tasunud. Lisaks ei ole kaebaja enam konkurentsivõimeline. Kaebajal puudub kinnisvara, mille arvelt saaks kaebaja tagatist pakkuda. Tagatise andmist ei saaks nõuda ka kaebaja kui mittetulundusühingu liikmetelt. Tegemist ei ole äriühinguga, kelle omanikelt saaks oodata sissemakset. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile ajatamise taotluse, millele ei ole veel sisuliselt vastatud. Kaebus on perspektiivne. Maksuotsus toetub olulises osas vastustaja uudsel lähenemisel, et kaebaja korraldatavad laagrid ning haridusliku sisuga noortelaagrid üldisemalt kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmandate isikute huvi ega avalikku huvi. Puudub iseseisev avalik huvi maksuotsuse koheseks täitmiseks. Vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise peatamisest tulenevate tagajärgede edasilükkumine ei ole üldjuhul vastuolus avaliku huviga. Kaebaja on tegutsenud enam kui 20 aastat ning kogu tegevusaja vältel ei ole kaebajal olnud makseprobleeme kolmandate isikute ega riigi ees. Kaebaja 2(7)
3-25-4318 huvikool tegutseb avalikes huvides. Tantsukool tegutseb huvikoolina registreeritud õppekava alusel ning täidab lisaks sotsiaalset laadi ülesandeid noorsootöö seaduse alusel.
3.MTA palus 25.11.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Maksuotsuse täitmise peatamine ei lükka maksusumma tasumist edasi, vaid maksusumma võib jäädagi kaebaja majandusliku seisu tõttu laekumata, kahjustades seeläbi avalikku huvi. Lisaks on tõenäoline, et maksuvõlg on ajas kasvav. Kaebaja ei põhjenda ega tõenda taotluses, et ta üldse suudaks maksusummat hiljem tasuda. Kaebaja ei ole selgitanud, millise vara arvelt oleks maksuvõla tasumine tulevikus, s.o pärast vaidlust paremini tagatud kui täna. MTA on nõus andma kaebajale võimaluse võla ajatamiseks, kui kaebaja esitab käibedeklaratsioonid 2023 juulikuu kuni 2025 oktoobrikuu kohta. Kaebaja on tegutsev äriühing, kuid puudub registervara (kinnistud, sõidukid, väärtpaberikonto), millele oleks võimalik pärast kohtuvaidluse lõppemist maksuvõla katteks sissenõuet pöörata. Juhatuse liikmel (Q) on tööleping P.B.V, MTÜ on deklareerinud iga kuu brutosummas väljamakseid 2723,03 eurot. 2025. a-l on Q maksnud endale kolmel kuul OÜ-st Y dividende kokku summas 10 000 eurot. Qle kuulub üksikelamu (registriosa nr XXXXXXXX; asukoht AAA), mida koormab kaks AS-i LHV Pank kasuks seatud hüpoteeki (273 000 eurot), samuti mootorratas HarleyDavidson Forty-Eight (2019, registreerimismärk XXXX). Kuna kaebajal puudub vara, millele sissenõuet oleks võimalik pöörata, eksisteerib reaalne võimalus, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral jääb maksunõue kas üldse täitmata või muutub selle täitmine oluliselt keerulisemaks. Olukorras, kus kaebajal puudub rahaline võimekus maksuvõla tagamiseks tagatise tasumiseks, võib äriühingu juhatuse liige või muu isik tasuda nõutud tagatise äriühingu eest. Kaebajal on võlanõue F OÜ vastu 82 655,89 eurot, mis on samas suurusjärgus kui MTA nõue kaebaja vastu. Maksumenetluses on tuvastatud hulgaliselt tehinguid kaebaja ja F OÜ vahel, mis ei vasta MTÜ põhikirjalistele tegevustele ja mille käigus on rahalisi vahendeid MTÜ-st lubamatult välja viidud. Kaebaja juhatuse liige on F OÜ ainus juhatuse liige. F OÜ-le kuulub neli kinnisasja: kinnistu nr XXXXXX (mitteeluruum, AAA), kinnistu nr XXXXXX (ärimaa, XXX), kinnistu nr XXXXXXX (ärimaa/ühiskondlike ehitiste maa, LLL), kinnistu nr XXXXXXX (korter AAA) ja kaks sõidukit: TIKI CP300-LH haagis (2018, registreerimismärk XXXXXX) ja kvadrik CFMOTO CFORCE 800XC (2017, registreerimismärk XXXX). Juhul kui kaebaja soovib maksuvõla täitmise peatamist, tuleb see kaebajal tagada maksuvõlaga samas suurusjärgus tagatisega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Huviringi pidamine on avalikes huvides. Samas on ka maksude laekumine avalikes huvides. Kohtul tuleb tagada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks pärast kohtumenetluse lõppemist reaalselt võimalus maksusummad sisse nõuda. Kaebaja bilansist ajavahemiku 01.01.2025˗31.10.2025 kohta nähtub, et kaebajal on raha 46 038, 90 eurot. Ostjatelt laekumata arveid on summas 10 979,85 eurot ning põhivara on summas 13 338,63 eurot. Netovara kokku oli 112 156,37 eurot. Kohustusi oli kaebajal kokku 188 772,06 eurot. Vaadeldava ajavahemiku kahjum oli 102 194,36 eurot. Maksuotsusega määratud summat ning kaebaja esitatud bilanssi aluseks võttes saab eeldada, et kaebajal puudub raha maksusumma koheseks tasumiseks täies ulatuses. Kaebaja küll märkis, et tantsukooli teenuste mahtu on võimalik viia varasemaga samale tasemele, kuid ei põhistanud, kuidas tal on võimalik hilisemalt pikemas perspektiivis vaidlustatud maksusummat tasuda, juhul kui kaebus jäetakse siiski rahuldamata. Kaebajal puudub ka registervara (kinnistud, sõidukid, väärtpaberikonto), millele oleks võimalik pärast kohtuvaidluse lõppemist maksuvõla katteks sissenõuet pöörata. Maksuhaldur tegi kaebajale ettepaneku maksuvõla ajatamise taotluse esitamiseks, mis aitaks
3(7)
3-25-4318 leevendada kaebajale saabuvaid võimalikke kahjulikke tagajärgi. Avaliku huvi kaitsmise vajaduse tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.P.B.V palub 01.12.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2025 määruse resolutsiooni p 1 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja huvi oma tegevuse jätkamise vastu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine piirab kaebaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Kaebaja on kaebuses selgitanud oma majanduslikku olukorda. 31.10.2025 seisuga on kaebajal rahalisi vahendeid 46 038 eurot, samas kohustatakse kaebajat tasuma maksusummat, mis koos intressiga on ligi kolm korda suurem. Maksuotsuse kohasel täitmisel kaotab kaebaja võimaluse oma tegevust jätkata ning kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik taastada kaebaja põhikirjalist tegevust. Maksuotsuse kohene sundtäitmine tähendaks, et kaebajal ei oleks võimalik tasuda üüri ja kommunaalmakseid kooli tegevuse läbiviimiseks vajalike ruumide kasutamise eest, treenerite tasusid, töötasusid töötajatele jne. Kaebaja on tegutsenud üle 20 aasta huvihariduse valdkonnas ja investeerinud märkimisväärseid ressursse. Kaebaja on mittetulundusühing ehk kaebaja tegevust ei viida läbi ärilistest eesmärkidest lähtuvalt. Vastustaja on vastusena kaebaja ajatamise taotlusele 20.11.2025 e-kirjas selgitanud, et kaebajal on võimalik taotleda ajatamist üksnes tingimusel, kui kaebaja esitab puuduolevad maksudeklaratsioonid. Samas on üheks vaidlusaluseks põhiküsimuseks just see, kas vastustajal oli üldse õigus kaebajat tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks registreerida. Sisuliselt sunnib vastustaja kaebajat nõustuma vastustaja uue ja õigusvastase praktikaga laagriteenuste maksustamise osas. Deklaratsioonide esitamine tooks kaasa täiendava maksukohustuse olukorras, mil kaebaja hinnangul ei olnud vastustaja õigustatud kaebajat käibemaksukohustuslasena registreerima. Vastustaja tegevus on ebaproportsionaalne. Lisaks on vastustaja 20.11.2025 e-kirjas esile toonud, et tõenäoliselt on ajatamiseks vajalik tagatise esitamine ning vastustaja eelistab hüpoteegi seadmist kinnisvarale või kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Vastustaja on teadlik, et kaebajal puudub kinnisvara. Tagatise andmist ei saaks nõuda mittetulundusühingu liikmetelt. Kaebaja ei ole äriühing. Kohus on jätnud tähelepanuta avaliku huvi, mis seondub kaebaja tegevusega huvikooli ja noorsootööühinguna. Kaebaja tegutseb iseseisva õppeasutusena, s.o huvikoolina registreeritud õppekavade alusel ning täidab olulist sotsiaalset rolli noorsootööühinguna. Kohus ei ole arvestanud koolis õppivate õpilaste huvidega, kellel ei oleks võimalik oma haridusteed kaebaja tantsukoolis jätkata, kui kaebaja on sunnitud maksuotsuse kohe täitma. Puudub iseseisev avalik huvi maksuotsuse koheseks täitmiseks. Kohus ei ole hinnanud, kas kaebaja tänane võimekus maksuotsust täita on parem kui nt kohtuvaidluse lõppedes 4˗5 aasta pärast. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja hakkaks tegevust lõpetama. Maksuotsuse täitmist tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebaja põhitegevuse jätkamise võimaldamine. Sel juhul on kaebajal võimalik teenida ka täiendavat tulu, mille arvelt tasuda maksuvõlg.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta 4(7)
3-25-4318 vastustajalt täiendavat selgitust, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
7.Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud järgmised lisad: väljavõte Eesti Hariduse Infosüsteemist (lisa 1), väljavõte Eesti Hariduse Infosüsteemist „Õppekavad“ (lisa 2), Haridus- ja Teadusministeeriumi 28.07.2023 käskkiri 1.1-2/23/206 (lisa 3), vastustaja 20.11.2025 e-kiri (lisa 4) ning lastevanemate pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole (lisa 5). Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 1 alusel asja materjalide juurde lisa 4. Ülejäänud määruskaebuse lisad tuleb tagastada, kuna need ei oma praeguse määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
8.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
9.Kaebaja on vaidlustanud MTA 03.11.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/061876-174, millega kohustati kaebajat tasuma maksusumma 80 396,44 eurot, registreeriti töötamise registris maksuotsuses nimetatud kaebaja töötajate töötamised ning registreeriti kaebaja käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates 30.04.2023. Kaebaja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada MTA 03.11.2025 otsuse kehtivus töötamise registris tehtavate registreeringute osas ja käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt registreerimise osas ning täitmine maksusumma 80 396,44 eurot tasumise osas, samuti kohustada vastustajat eemaldama märked kaebaja käibemaksukohustuslaseks olemise ja esitamata käibedeklaratsioonide kohta.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1). Kaebaja on kaebuses põhistanud, et vaidlustatud maksuotsuse kohene täitmine tekitaks talle majanduslikult keeruka olukorra. Kaebaja bilansist (periood 01.01.2025˗30.10.2025; dtl 663˗667) nähtuvalt on kaebajal raha 46 038 eurot. Tegemist on vahenditega, mida kaebaja vajab enda tegevuse senisel kujul jätkamiseks: tantsutreeningute läbiviimiseks vajalike ruumide eest üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks, treenerite tasude ja töötajate töötasude tasumiseks, tööjõumaksudeks. Võttes arvesse maksusumma suurust ning kaebaja bilanssi, on kaebaja usutavalt selgitanud, et maksuotsuse kohene täitmine võib kaasa tuua kaebaja tegevuse lõpetamise, mille tagasipööramine kohtuvaidluse edukuse korral on keeruline. Seega ei saa maksusumma määramise osas kaebaja õiguskaitsevajadust eitada.
11.Töötajate registris kaebaja töötajate registreerimise osas on kaebaja õiguskaitsevajadus põhjendamata. Pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei saa järeldada kaebaja väidetest, et tal ei ole võimalik täita tööandja kohustusi ning arvestada ja kinni pidada tööjõumaksusid. Käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt registreerimise osas on kaebaja õiguskaitsevajadust põhjendanud eeskätt sellega, et tal tuleks hakata tagantjärele esitama käibedeklaratsioone ja parandama arveid, mis tähendaks käibemaksu kulu kaebaja kanda jäämist, raamatupidamiskulu, konkurentsivõime vähenemist ja võimalikku pankrotti. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited nendest pöördumatutest tagajärgedest on 5(7)
3-25-4318 ülepaisutatud. Ehkki kaebaja on seaduse järgi kohustatud esitama varasemate perioodide kohta käibedeklaratsioonid ja parandama väljastatud arved, ei tulene sellist kohustust vahetult MTA 03.11.2025 maksuotsusest. Kui maksuhaldur peaks määrama kaebajale tähtaja deklaratsioonide esitamiseks ja tegema talle MKS § 136 kohase hoiatuse sunniraha rakendamise kohta, võib kaebaja vajaduse korral taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.
12.Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda sel põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Menetlusosaliste väiteid ja tõendeid tuleb põhjalikumalt analüüsida kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
13.Eelnevast hoolimata jättis halduskohus õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei lükkaks maksude tasumist mitte pelgalt edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata, esineb ülekaalukas avalik huvi maksusumma viivituseta sissenõudmiseks siis (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-31-4-13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2020 määrus nr 3-20-2408, p 10). Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul esineb oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võib kohtuvaidluse lõppemise järel jääda maksusumma üldse laekumata. Vastupidist ei kinnita ka kaebaja 01.01.2025˗31.10.2025 bilanss, millest ilmneb, et kaebajal on käibevara 46 038,90 eurot, nõudeid ostjate vastu 10 979,85 eurot, põhivara 13 338,63 eurot, netovara kokku 112 156,37 ning aruandeaasta kahjum 102 194,36 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal igasugune registervara (kinnistud, sõidukid, väärtpaberikonto), millele oleks võimalik pärast kohtuvaidluse lõppemist pöörata sissenõuet. Lisaks on tõenäoline, et maksuvõlg on ajas kasvav. Arvestades eeltoodut ning maksuotsusega määratud maksukohustust, ei saa olla kindel, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral on kohtuvaidluse järel kaebajal piisavalt vara, mille arvelt maksukohustust täita. Maksukohustuse täitmist ei taga vastustaja 25.11.2025 seisukohast nähtuvalt ka kaebaja juhatuse liikmele kuuluv kinnistu (AAA; registriosa nr XXXXXXXX), mida koormab juba kaks AS-i LHV Pank kasuks seatud hüpoteeki summas 273 000 eurot.
14.Kaebaja on selgitanud, et jooksva aasta negatiivne tulem on tingitud ebasoodsa majandusliku olukorra tõttu tulude vähenemisest, mille tõttu on õpilaste arv vähenenud, samuti kooli vastu algatatud pahatahtlikust laimukampaaniast. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuse täitmist tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebaja põhitegevuse jätkamise võimaldamine. Samas ei ole kaebaja seni põhjendanud, kuidas ta pikas perspektiivis on võimeline (ajas potentsiaalset kasvavat) maksuvõlga tasuma. Maksuvõla viivituseta sissenõudmiseks esineb eelneva tõttu ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja väited, et kaebaja on mittetulundusühing, mitte äriühing, ning kaebajal puuduvad seni maksuvõlad, seda ei väära.
15.Kaebajal on võimalik maksuotsusega määratud maksusumma tasumist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi (väidetav tegevuse lõpetamine) vähemalt osaliselt vältida maksuvõla tasumise ajatamisega, milleks kaebaja on juba taotluse esitanud ja mille tingimusi on kaebajale selgitatud 20.11.2025 e-kirjas. Samuti on vastustaja 25.11.2025 vastuses selgitanud kaebajale võimalust maksuvõla täitmise peatamiseks tagatise esitamisel. Kaebaja ei ole veenvalt näidanud, miks on nende tingimuste täitmine ka hea tahtmise korral võimatu. Pärast kaebajale positiivset kohtuotsust on võimalik alusetult deklareeritud ja tasutud maksusummad koos intressiga riigilt tagasi saada (MKS § 116). Arvestades, et maksuvõla tasumise ajatamisel või tagatise esitamisel on tantsukooli tegevust võimalik suure tõenäosusega jätkata senisel kujul ja majanduslik võimekus sel moel taastada (nagu väidab kaebaja), kaalub avalik huvi maksude laekumiseks üles kaebaja huvi maksuotsusega määratud maksusumma tasumise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras. 6(7)
3-25-4318
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.