lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2950/6

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2950/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-24-2950 Y.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.10.2024 tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmise otsuse nr 15.3-3.1/2456-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja Y.K, volitatud esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta Y.K kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 14.10.2024 otsusega nr 15.3-3.1/2456-1 „Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine“ jäeti Kolumbia kodaniku Y.K tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata järgmistel põhjendustel: „Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 219 lõike 1 punkti 1 kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse alusel elamisluba andmast ja välismaalane ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada. PPA saatis Teile 19.09.2024 e-kirja, milles selgitas, et Teile keelduti tähtajalise elamisloa andmisest 13.05.2024 otsusega nr 15.3-3.2/320-1 ja Te ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud Teile eelmise taotluse menetlemise ajal teada. PPA selgitas, et Te lisasite käesoleva taotluse juurde 13.06.2024 väljastatud tõendi, kus ei olnud esitatud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud Teile eelmise taotluse menetlemise ajal teada. Teile anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited kuni 25.09.2024 ja Teie taotluse menetlustähtaega pikendati kuni 16.10.2024. Te esitasite 24.09.2024 e-kirjaga oma arvamuse ja vastuväited, mille kohaselt Te ei ole nõus, et 13.06.2024 väljastatud tõend ei ole uus oluline tõend asjaolude kohta, mis Teil ei olnud esimese menetluse raames olemas, sest esitatud tõend on uus ja pädeva arsti poolt väljastatud. Te selgitasite, et uuest tõendist nähtub hooldusvajadus. Lisaks selgitasite, et Teie päritoluriigis ei ole ühtegi sugulast, kes saaksid Teie eest hoolitseda episoodide ajal. Te selgitasite, et kahe kuu jooksul on Teil olnud üks episood, mis kestis viis päeva. Te selgitasite, et Teil on tugev emotsionaalne side oma pojaga, kes Teie eest hoolitseb. Lisaks selgitasite Te, et Kolumbia hoolekandesüsteem ei suuda Teid aidata, Teil ei ole võimalik saada pensioni, sest Teil puudub 20 aastat tööstaaži ning ülalpidamine on päritoluriigi info kohaselt perekonna kohustus. PPA selgitab, et PPA on oma varasemas keelduvas otsuses teadlik Menieri tõvest ja asjaolust, et episoodi korral ei ole Te võimeline üksi olema. Lisaks selgitasite Te varasema taotluse menetluses, et Teie haiguse põdemine ei kvalifitseeru puudeks ja hooldust vajate ainult siis kui tekib pearinglusperiood ja Te olete sunnitud jääma voodisse, sest Teil ei ole tasakaalu. Ka varasemas taotluses selgitas Teie poeg, et Teil ei ole Kolumbias pensionifondi ehk siis Teie käesolevas taotluses ei ole esitatud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis Teil ei olnud teada esimese taotluse menetluse juures. Samuti ei lisanud Te ka käesoleval ajal asukohariigi kinnitust, et Teil ei ole võimalik asukohariigis hooldust saada. Teie taotluse juurde lisatud 13.06.2024 OÜ Jürgenson PAK arst A.V’i esitatud tõendis kirjeldatakse Menieri tõbe. Lisaks selgitati tõendis, et Menieri tõbi on olnud Teil põhiliseks probleemiks 15 aastat; haiguse sagedus on juhuslik nagu ka sümptomite tugevus. Arst lisas, et hetkel ta ravi ei muuda ehk siis ühte ravimit tuleb Teil tarbida püsivalt ja teist ravimit 2

vajadusel. PPA tutvus Teie taotluse juurde lisatud 13.06.2024 väljastatud tõendiga. Arstitõendist ei nähtu, et Te vajaksite püsivat hooldust ehk siis esitatud tõendist ei nähtu, et Te vajaksite terviseseisundist tulenevat hooldust. Esitatud tõendi puhul ei ole tegemist uue olulise tõendiga asjaolude kohta, mis ei olnud Teie eelmise taotluse menetlemise ajal teada, mistõttu on Teie taotlus põhjendamatu“ (dtl 9-10).

2.Y.K esitas 25.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.10.2024 tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata jätmise otsuse nr 15.3-3.1/2456-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis 04.11.2024 kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebuse põhjendus. 3.1 Eestis elatud aja jooksul aset leidnud episoodid kirjeldavad konkreetselt kaebaja viimase aja terviseseisundit, mis ei saanud olla teada eelmise taotluse esitamise ajal. Selle põhjal vajab kaebaja poja poolset hooldust ka majandusliku toimetuleku jaoks, sest praegune terviseseisund ei võimalda kaebajal Kolumbias toimetulekuks piisavat sissetulekut teenida ning riigi pensionisüsteem ei kompenseeri puudujääki. Informatsioon kaebaja Kolumbias toime tulemise võimaluste kohta tema hetkelise tervisliku seisundi valguses on ilmselgelt uus informatsioon, mis toob samuti kaasa taotluse VMS § 219 lg 1 p 1 alusel läbivaatamata jätmise õigusvastasuse. 3.2 PPA peaks arvestama päris mitmeid aspekte hoolduse vajaduse hindamisel. Näiteks et kas on võimalik hoolduse osutamine välisriigis, kas on olemas takistusi. PPA ei saa eeldada et on võimalik saada päritoluriigilt või hoolekandesüsteemilt igapäevaelus toimetulekuks vajalikku hooldus. Sama otsuse kohaselt ei ole kaebajal kohustust ise esitada lisatõendeid mis ei ole PPA poolt või seaduse kohaselt nõutud. Seega, PPA etteheite, et kaebaja ei ole lisanud asukohariigi kinnitust, et tal ei ole võimalik asukohariigis hooldust saada, on alusetu. PPA pole praeguse menetluse raames kaebajalt sellise tõendi esitamist nõudnud ega maininud et see on vajalik.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 4.1 Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga 13.06.2024 tõendile. Esmalt, tegemist ei ole arsti väljastatud tõendiga, vaid anamneesi väljavõttega. Teiseks, ei nähtu anamneesist kaebaja hooldusvajadust. Pelgalt arsti konstateering, et episoodi esile kutsuvaks teguriks on stress ning kindla tugisüsteemi olemasolul võiksid episoodid olla harvemad, ei ole arsti kinnitus, et kaebajal on hooldusvajadus või et kaebaja peaks hooldust saama justnimelt Eestis. Kolmandaks, ei ole tegemist uue olulise tõendiga asjaolu kohta, mis ei olnud kaebajale eelmise elamisloa taotluse menetluse ajal teada. Kaebaja teadis juba eelmise elamisloa taotluse menetluse ajal, et tal on Menierei tõbi ning ta esitas selle kohta Kolumbias väljastatud tõendid. Asjaolu, et ta ei esitanud Eesti arsti kinnitust tõve olemasolu kohta, ei olnud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise põhjuseks. Seega ei ole anamneesi väljavõte oluline tõend, mis tõendaks asjaolu, mis oli kaebajale eelmise taotluse menetluse ajal teadmata. 4.2 Praegusel juhul ei oma tähtsust kaebaja võimalused Kolumbias pensioni saada, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mis ei oleks olnud kaebajale eelmises menetluses teada. Samuti ei ole Eestis esinenud episoodide arv vastustaja hinnangul praeguses vaidluses asjakohane. 3

Otsuses märgitu, et kaebaja ei ole esitanud kinnitust selle kohta, et tal ei ole võimalik asukohariigis hooldust saada, ei olnud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise põhjuseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 14.10.2024 otsus nr 15.3-3.1/24561 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PPA on otsust piisavalt põhjendanud. Kohus nõustub nimetatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Kuna kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine on õiguspärane, puudub alus ka vastustaja kohustamiseks kaebaja taotluse läbivaatamiseks.
6.Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Kaebaja ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud talle eelmise taotluse menetluse ajal teada. Tähtajalise elamisloa taotlusele lisatud kaebaja ravilugu ei ole selliseks tõendiks. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud dokument ei kinnita kaebaja väidetud hooldusvajadust – sellist arsti otsust kaebaja raviloost ei nähtu. Raviloost nähtub, et kaebajal on 15 aastat Menierei tõbi ning et arst on ravi jätnud muutmata (dtl 41). Seega haigus ja selle ravi olid kaebajale teada juba eelmise taotluse menetluse ajal ning selle üle puudub ka vaidlus. Samuti olid kaebajale eelmise taotluse menetluse ajal teada tema toimetulekuvõimalused Kolumbias (tõendeid seoses sellega esitatud ei ole). Seega ei ole kaebaja esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud talle eelmise taotluse menetluse ajal teada, mistõttu kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus on ilmselgelt põhjendamatu ja jäetud VMS § 219 lg 1 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata.
7.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja