X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. detsembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 1. juulil 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa juurde elama asumiseks. Abielu on sõlmitud Gruusias 7. juunil 2024.
2.PPA otsustas 16. septembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.2/583-1 keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. PPA on seisukohal, et taotluse teadaolevad asjaolud ei vasta VMS § 138 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Abielu vormistati kiiresti ning isikud ei olnud valmis perekonnaeluks. Lisaks kirjeldab PPA, et kaebaja ei ole esitanud nõutud teavet ega ravikindlustust tõendavat dokumenti, isikutel puudub legaalne sissetulek ning kaebaja on rikkunud 29. aprillil 2024 Eesti Vabariigis kehtivaid õigusnorme, ületades mootorsõidukit juhtides lubatud kiirust.
3.Kaebaja esitas 25. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 27. septembri 2024. a määrusega X kaebuse PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Vastustaja esitas kohtule 29. oktoobril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus otsustas 28. oktoobri 2025. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.
7.1.Vaidlusalune haldusakt ei ole õiglane ega proportsionaalne ning vastustaja lähtus lubamatutest kaalutlustest.
7.2.Kaebaja sai otsusest teada, et tema esitatud kindlustus ei sobi, kuid tegemist on kõrvaldatava puudusega, mille kõrvaldamiseks tuli kaebajale määrata tähtaeg. Kaebaja abikaasal on legaalne sissetulek alates 2024. a augustist ning see on tema vanust arvestades hea saavutus. Järgmisena soovivad isikud korraldada oma elu Eesti Vabariigis ning seejärel tehakse pulmapidu, kui vastavad rahalised vahendid on kogutud ning selleks esineb võimalus.
7.3.Abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. Abikaasad elasid koos juba kuus kuud ning mitte kolm kuud, nagu väidab PPA. Ka praegu elab kaebaja abikaasa tema juures Gruusias. Kaebaja abikaasa ei soovi alaliselt aga Gruusias elada. Ta on Eesti Vabariigi elanik ja soovib, et kaebaja elaks temaga koos Eestis. Jääb arusaamatuks, miks PPA ei ole arvestanud esitatud fotodega ja asjaoluga, et abikaasad elavad Gruusias ning on koguaeg koos. Fiktiivse abielu puhul oleks see ebatavaline. Vaidlusalusest otsusest ei selgu, mida vastustaja veel kaebaja kohta teada soovis.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
8.1.Kaebaja ei saanud alles PPA otsusest teada, et tema esitatud kindlustus ei sobi. PPA on juba oma 26. augusti 2024. a kirjas toonud välja, et tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks on ravikindlustuse olemasolu ning et PPA andmetel puudub kaebajal ravikindlustuse leping.
2
3-24-2682 Kaebaja esitas 28. augusti 2024. a kirjaga PPA-le ravikindlustuse asemel reisikindlustuse poliisi ning 5. septembri 2024. a arvamusega esitati uuesti seesama reisikindlustuse leping. Samuti ei ole PPA sisustanud VMS § 123 p 2 VMS § 117 lg 1 p-ga 4 ehk ravikindlustuslepingu puudumisega. Kui muud tingimused olnuks täidetud, siis oleks PPA saanud anda tähtajalise elamisloa ja seada tingimuseks, et ravikindlustusleping tuleb sõlmida ning tähtajalise elamisloa pikendamisel kontrollitakse, kas ravikindlustus on olemas.
8.2.Kuigi PPA otsuses ei ole eraldi viidatud VMS § 117 lg 1 p-le 3, siis on PPA otsuses välja toodud, et tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks on mh ka legaalne sissetulek, mis tagaks perekonna toimetuleku. Eeltooduga on tuginetud VMS §-le 139. Ka PPA 3. septembri 2024. a kirjas on viidatud VMS §-le 139. PPA on välja toonud, et taotluse esitamise hetkel puudus kaebajal legaalne sissetulek ning kaebaja abikaasa vormistati tööle pärast PPA poolset tähelepanu juhtimist. Asja puhul ei ole oluline, kas kaebaja abikaasa vanust arvates on tööle minemisega tegemist hea saavutusega või mitte, vaid tegemist on välismaalaste seaduses sätestatud nõudega, mis peab olema täidetud.
8.3.Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa juurde elama asumiseks pärast seda, kui PPA keeldus talle tähtajalise elamisloa andmisest lühiajaliseks töötamiseks VMS § 1762 alusel kaebaja toime pandud süüteo tõttu. Kaebaja väljendas 9. mail 2024, et 20. juunil 2024 oli planeeritud abielu sõlmimine kaebaja praeguse abikaasaga ning et tema abikaasa ei soovi elada Gruusias, mistõttu hakatakse elama alaliselt Eesti Vabariigis. Tegelikkuses sõlmiti abielu juba 7. juunil 2024 Gruusias. Eeltoodust nähtub, et abikaasadel oli abielu sõlmimisega kiire. Seejuures on tähelepanuväärne, et abikaasad tutvusid alles 1. märtsil 2024 ning juba 9. mail 2024 oli plaan abielluda.
8.4.Abielu sõlmiti juba kolm kuud pärast tutvumist ning PPA on oma otsuses viidanud kolmele kuule just selles kontekstis, mitte selles, kui kaua abikaasad on koos elanud. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud väidet, et koos on elatud juba kuus kuud. See eeldanuks, et kohe pärast seda, kui tutvuti, hakati ka koos elama. Esiteks ei ole see eluliselt usutav. Teiseks töötas kaebaja abikaasa alates 1. septembrist 2022 kuni 2024. a aprillikuu keskpaigani INNO COMMERCE OÜ-s täistööajaga puhastusteenindajana Tallinnas. Samal ajal Tallinnas töötades ei saanud ta elada juba märtsist kaebajaga koos Tartus. Vastustaja ei sea kahtluse alla abikaasade koos elamist Gruusias.
8.5.Tavapärastes olukordades eelneb abielu sõlmimisele abikaasade vahel psühholoogilise sõltuvuse tekkimine ning see tekib üldjuhul teatava aja jooksul. Samuti kujuneb koos elamise tulemusel välja see, kuidas ja kelle kanda jäävad igapäevased toimingud ühise kodu majandamisel. Samuti on omane, et abikaasadel kujuneb igapäevaste kulude katmise osas välja teatav jaotus. Ei ole eluliselt usutav, et kolme kuuga ehk enne abiellumist jõudis kaebajal ja tema abikaasal tekkida tugev psühholoogiline side, kuna üksteise tundma õppimise aeg oli lühike. Samuti puudus neil varasem kooselu, ühised ajaveetmised ja majapidamise loomine.
8.6.PPA soovis oma 26. augusti 2024. a kirjas esitatud küsimustega saada ettekujutust sellest, kuidas ja millal toimus isikute tutvumine, millised on abikaasade sidemed üksteise perekondadega jms. Kaebaja vastas PPA esitatud küsimustele lakooniliselt. Näiteks on kaebaja piirdunud tutvumise osas üksnes sellega, et tutvuti Tartu Space baaris 1. märtsil 2024, kuhu kaebaja abikaasa saabus koos oma sõpradega ja kus kaebaja ise töötas. Sellise vastusega ei ole tegelikkuses edasi antud, kuidas toimus abikaasade tutvumine. On ilmne, et tutvumine peaks toimuma mingil viisil ning tutvumiseks ei piisa sellest, et üks osapool töötab baaris kokana ja teine osapool saabub oma sõpradega baari ehk tutvumiseks ei piisa ainuüksi samal ajal ühes asukohas viibimisest. Ka vastuseks küsimusele, milline on perekonna igapäevaelu, kuidas on kohustused ära jagatud ning milline on elukorraldus, on kaebaja piirdunud üldise kirjeldusega, et nad teevad kõike koos, kooskõlastatult ning kohustused jagunevad samuti nende vahel võrdselt. Sisulist vaadet ei ole PPA-le selle vastusega edasi antud. Kui kaebaja ei
3
3-24-2682 pruukinud enne aru saada, et PPA-le tuleks anda sisulisemad vastused, siis PPA 3. septembri 2024. a kirja järgselt, kus juhiti tähelepanu, et elamisloa andmiseks peavad olema täidetud VMS § 138 lg-s 1 sätestatud tingimused, pidi kaebaja aru saama, et neil tuleb tõendada psühholoogilise sõltuvuse ja majandusliku sideme olemasolu. Oma 5. septembri 2024. a vastuses keskenduti aga perekonnaseaduses sätestatule ehk sellele, mida abiellumisega kohustutakse tegema. Samuti toodi välja, et võrreldes varasema elamisloa taotlemisega on muutunud olukord ja elamisloa saamise alus, millega tuleb arvestada.
8.7.Kaebaja ja tema Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa abiellusid tõenäoliselt selleks, et tekitada alus elamisloa saamiseks. Samas ei väida PPA, et tegemist oleks fiktiivse abieluga, vaid et abikaasadel ei ole sedavõrd lühiajalise tutvuse järel sõlmitud abielu puhul täidetud perekonnaelule sätestatud nõuded. Sisuliselt ei ole ühtegi PPA otsuses välja toodud argumenti ümber lükatud. Eesti Vabariigi kodanikuga abiellumine ei ole elamisloa saamise tagatiseks.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 õiguspärasus. Kaebaja hinnangul keeldus vastustaja ebaõigesti talle tähtajalise elamisloa andmisest abikaasa juurde Eesti Vabariiki elama asumiseks, vaidlusalune haldusakt on ebaproportsionaalne ning vastustaja ei ole õigesti teostanud kaalutlusõigust. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et kaebaja ei vastanud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
10.PPA keeldus 16. septembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.2/583-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel ning tulenevalt VMS § 138 lg-st 1 (dtl 14). Vastustaja ei ole elamisloa andmisest keeldumisel tuginenud VMS § 117 lg 1 p-le 4 ehk asjaolule, et kaebaja ei esitanud haldusorganile VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastavat ravikulukindlustuse lepingut. Vastustaja kinnitab, et elamisloa oleks saanud väljastada vaatamata eelkirjeldatud tingimuse täitmata jätmisele, sätestades elamisloa andmisel lisatingimuseks vastava kindlustuslepingu sõlmimise (dtl 30). Vastustaja märgib, et kuigi PPA otsuses ei ole eraldi viidatud VMS § 117 lg 1 p-le 3, siis on otsuses välja toodud, et tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks on mh ka legaalne sissetulek, mis tagaks perekonna toimetuleku, ning eeltooduga on tuginetud VMS §-le 139, mille kohaselt, kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, peab tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis. Vastustaja osundab, et ka PPA 3. septembri 2024. a kirjas on viidatud VMS §-le 139. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning vastavalt HMS § 56 lg-le 2 tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja ei ole vaidlusaluses haldusaktis tuginenud VMS § 139 tingimuste täitmata jätmisele. Vastustaja on küll legaalse sissetuleku puudumisele viidanud, kuid mitte viisil, millest oleks kohtule mõistetav, et tegemist on ühe elamisloa andmisest keeldumise alusega. Samamoodi on vastustaja viidanud ka nt ravikindlustuslepingu esitamata jätmisele, kuid selles osas on PPA hiljem märkinud, et ei ole VMS § 123 p 2 eeltoodud tingimuse täitmata jätmisega sisustanud. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks haldusakti põhjenduste kohtumenetluses täiendamist, kuid üksnes juhul, kui haldusorgan tõendab, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-19-292, p 17 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Käesoleval juhul ei ole vastustaja kohtu hinnangul veenvalt ära tõendanud, et tugines vaidlusaluse haldusakti andmise ajal VMS §-s 139 sätestatud tingimuste täitmata jätmisele.
4
3-24-2682
11.PPA on 16. septembri 2024. a otsuses nr 15.3-3.2/583-1 sisustanud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist VMS § 138 lg 1 tingimuste täitmata jätmisega, rõhudes ka õiguslikus argumentatsioonis abikaasade vahelise tiheda majandusliku sideme ja psühholoogilise sõltuvuse puudumisele. Seega kontrollib kohus, kas sellel alusel elamisloa andmisest keeldumine oli põhjendatud.
12.VMS § 138 lg 1 kohaselt võib elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde anda, kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu või kooselu ei ole fiktiivne. VMS §-de 137-1491 alusel antava elamisloa eesmärk on tagada abikaasadele võimalus elada Eestis perekonnaelu, kuid seejuures peavad olema täidetud seaduses sätestatud tingimused. Elamisloa andmiseks ei piisa üksnes abielu sõlmimise fakti tuvastamisest, vaid elamisluba antakse juhul, kui on täidetud ka seaduses sätestatud lisatingimused. Elamisloa andmise otsustamisel kontrollimist vajavate lisatingimuste seadmise eesmärk on vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-448, p 16; Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. a otsus asjas nr 5-18-5, p 56; 16. novembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-10, p-d 56-57).
13.Vastustaja ei väida, et kaebaja ja tema abikaasa abielu on fiktiivne, kuid leiab, et PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 tegemise seisuga ei olnud isikute vahel tihedat majanduslikku sidet ja psühholoogilist sõltuvust. Kohus nõustub vastustajaga. Kaebaja esitatud tõendid ja selgitused ei kinnita elamisloa andmise eelduste täidetust. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta pole kaebajalt piisavaid selgitusi küsinud ning et vaidlusalusest otsusest ei selgu, mida vastustaja kaebaja kohta veel teada soovis. Vastustaja on oma uurimiskohustuse täitnud ning kaebaja haldusmenetluses ära kuulanud (HMS §-d 6 ja 40). Vastustaja on 26. augustil 2024 kaebajale konkreetselt teatanud, millistele küsimustele haldusorgan vastuseid soovib ning mida kaebaja elamisloa menetluses tõendama peab (dtl 49). Pärast kaebaja 28. augustil 2024 esitatud selgituste ja tõenditega (dtl-d 53-59 ja 67) tutvumist on vastustaja kaebajale 3. septembril 2024 teatanud, et algatab tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise, kuna PPA hinnangul ei vasta kaebaja tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, andes kaebajale veelkord võimaluse omapoolne arvamus esitada. PPA selgitas kaebajale, et edastas talle 26. augustil 2024 täiendavad küsimused, et hinnata VMS § 138 lg 1 tingimuste täidetust. Lisaks juhtis PPA tähelepanu muudele taotluses esinevatele puudustele. Vastustaja märkis, et on elamisloa asjaolusid ja kaebaja selgitusi hinnanud ning kokkuvõtlikult leiab, et eluliselt ei ole usutav, et alates kaebaja ja tema abikaasa tutvumisest on isikute vahel tekkinud tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus (dtl-d 68-69). Seepeale ei ole kaebaja esitanud vastustajale täiendavaid põhjalikke selgitusi ja tõendeid oma paarisuhte kohta, vaid on 5. septembri 2025. a arvamuses esitanud haldusorganile üldsõnalised selgitused, mille kohaselt ei ole PPA otsus kooskõlas perekonnaseadusega, vastustajal tuleb arvestada isikute omavahelist abielu ning praegu elab kaebaja abikaasa temaga koos Gruusias, kuigi abikaasad soovivad oma elu korraldada Eesti Vabariigis (dtl-d 73-75). Samuti esitas kaebaja haldusorganile 6. septembril 2024 kaebajast ja tema abikaasast kaks täiendavat fotot (dtl-d 78-80). Kaebaja esitatud selgitused ja tõendid ei veena kohut selles, et tiheda majandusliku sideme ja psühholoogilise sõltuvuse kriteerium oli vastupidiselt PPA hinnangule täidetud.
14.Kaebaja esitatud selgitustest nähtub, kus isikud tutvusid, kuid mitte see, millisel viisil täpselt tutvumine toimus, kuidas jätkus nende suhtlus pärast tutvumist, mis viis isikute paarisuhteni jne. Kaebaja ja tema abikaasa tutvusid 1. märtsil 2024 (dtl 67) ning abiellusid
5
3-24-2682 juba 7. juunil 2024 (dtl 47), s.o ligikaudu kolm kuud pärast tutvumist. Sellise lühikese aja jooksul üksteise tundma õppimine, tugeva emotsionaalse sideme loomine, tulevase elukorralduse planeerimine jne on väga ebatõenäoline. Abiellumist pärast niivõrd lühiajalist tutvust ei saa pidada tavapäraseks, arvestades ka asjaolu, et isikutel puudus stabiilne sissetulek. Kohtule ei ilmne, et isikud oleksid olnud tegelikuks perekonnaeluks valmis. Kuigi kaebaja väitel olid isikud 2024. a septembriks koos elanud juba kuus kuud, siis ei ole see kohtule usutav. Sellise arvestuse järgi oleksid isikud pidanud kokku kolima koheselt pärast tutvumist. Samas elasid kaebaja ja tema abikaasa PPA esitatud tõendite kohaselt vähemalt kuni 2024. a aprillini erinevates Eesti linnades. Kaebaja elas Tartu linnas (dtl 34) ning tema abikaasa töötas täiskohaga Tallinnas ja seega pidi ka märkimisväärse aja veetma Tallinnas (dtl 82). Ka 28. augusti 2024. a selgituses märgib kaebaja, et tema ja tema perekond elab Tartus ning tema abikaasa teises linnas (dtl 67). Kohus ei pea tavapäratuks seda, et kaebaja ja tema abikaasa ei korraldanud abiellumisel suurt pulmapidu, arvestades, et isikute sissetulekud ei pruukinud seda võimaldada. Samas, kuigi kaebaja väitel viibisid abielu registreerimise juures kaebaja Gruusias elavad pereliikmed ja sõbrad, siis ei kinnita eeltoodut kaebaja vastustajale esitatud tõendid. Piltidel on üksnes kaebaja ja tema abikaasa (dtl-d 53-55). Üldjuhul tehakse abiellumisel pilte ka kohal viibinud lähedastega, mistõttu kahtleb kohus, kas kaebaja väide tema lähedaste abiellumise juures viibimisest vastab tõele.
15.Kaebaja selgitused teineteise perekondadega suhtlemise kohta ei kirjelda vastavaid suhteid põhjalikult ja sisuliselt ning tekitavad kahtlusi perekondade tegelike omavaheliste sidemete kohta. Kaebaja väitel tema ja tema abikaasa perekonnad tunnevad üksteist, kuid ei selgu, kuidas ja millal nad tutvusid või kohtusid, kuidas pereliikmed uue abikaasa vastu võtsid ja kuidas see suhe on edasi kujunenud. Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajal on tütar, kes elab Gruusias koos oma emaga (dtl 37), kuid selles osas ei ole kaebaja üldse oma selgitustes midagi märkinud, nt kirjeldanud lapse ja kaebaja abikaasa läbisaamist ja kokkupuuteid või võimalikke vanemlikke suhteid. Kaebaja ja tema abikaasa kirjeldavad üksteist napisõnaliselt ega too välja detailselt üksteist iseloomustavaid asjaolusid. Tõendid ei kinnita, et isikud üksteist sügavuti tunneksid määral, mida abielulisele suhtele omaseks saab pidada. Kaebaja ei ole kirjeldanud tema ja tema abikaasa kultuuride sobivust, vaid on üksnes kinnitanud, et nad armastavad nii Eesti kui ka Gruusia kultuure. Kuigi eeltoodu võib vastata tõele, ei kinnita see, et kaebaja ja tema abikaasa tõeliselt üksteise kultuuriruume ja võimalikke probleemseid kohti veel mõistaksid. Kaebaja kinnitus, et nad oma igapäevaelus teevad kõike koos ja kooskõlastatult, ei anna samuti edasi seda, kuidas isikute perekonnaelu tegelikult välja näeb, kuidas on erinevad kohustused ära jagatud ja milline on isikute täpne elukorraldus (nt kes ja millal tööl käib, süüa ja majapidamistöid teeb, arveid tasub jne). Kuigi paarisuhtes võivad partnerid panustada kohustuste täitmisel samaväärselt, siis üldjuhul tekib isikute vahel siiski teatud jaotus, kes ja mida rohkemal määral teeb, kasvõi eelistustest tulenevalt, kelle kanda on suuremas osas finantsilised kohustused jne. Kaebaja selgitused ei kinnita tegeliku ühise majapidamise ja kooselu väljakujunemist. Kaebaja kirjeldused nende tulevikuplaanide kohta on napisõnalised. Kaebaja märgib, et neil on väike pereäri, mida nad kavatsevad arendada, kuid ei selgu, millise äriga on tegemist, kuidas seda arendada plaanitakse ning millised on isikute rollid arendustegevuses. Kaebaja esitatud põhjendused ei veena kohut isikute vahelises tegelikus majanduslikus sidemes ja psühholoogilises sõltuvuses, vaid pigem kinnitab PPA hinnangut, et isikud abiellusid kiirelt peaasjalikult kaebajale tähtajalise elamisloa väljastamise eesmärgil. Kohus peab usutavaks, et kui kaebajal puudunuks soov Eesti Vabariigis tähtajalist elamisluba saada, siis ei oleks isikud niivõrd kiirustades abiellunud. Eeltoodu ei tähenda, et isikute vaheline side üldse puuduks või et tegemist oleks fiktiivse abieluga, vaid seda, et abiellumise ajal ja 2024. a septembris ei olnud isikute vaheline side selline, mis vastaks VMS § 138 mõttes perekonnaelule esitatavatele nõuetele.
6
3-24-2682
16.Vastustaja ning ka kohus ei sea kahtluse alla, et isikud on koos Gruusias elanud ja aega veetnud, kuid see ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. Kohus peab hindama PPA 16. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.2/583-1 õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuigi praeguseks võib abikaasade vaheline suhe olla võrreldes 2024. a muutunud ning nende majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus suurenenud, siis haldusakti andmise seisuga ei olnud VMS § 138 lg 1 tingimused täidetud ning PPA on õiguspäraselt VMS § 123 p 2 alusel kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
19.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.