X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135 ja 28. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052 tühistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X-i kaebus osaliselt.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 26. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101250045135 ja 28. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101250046052.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja varaline kahju 1000 eurot. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kantud menetluskulude katteks välja 29 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. detsembril 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-25-867
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Narva-1 piiripunkti ametnik koostas 26. märtsil 2025 Xile sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135, mille kohaselt keelduti teda riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 263-264).
2.PPA Narva-1 piiripunkti ametnik koostas 28. märtsil 2025 X-ile sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052, mille kohaselt keelduti teda RiPS § 91 alusel riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme EL liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (dtl 265-266).
3.Tartu Halduskohtusse ja Tallinna Halduskohtusse saabusid 3. aprillil 2025 X-i kaebused (haldusasjad nr 3-25-862, 3-25-867). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 3-10, 12-21, 2528, 72, 153-160, 162-171, 175-178, 222).
4.Tallinna Halduskohus andis 4. aprilli 2025. a määrusega haldusasjas nr 3-25-862 kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (dtl 226-227).
5.Kaebaja esitas 7. aprillil 2025 haldusasjas nr 3-25-867 puuduste kõrvaldamise avalduse ja 9. aprillil 2025 täpsustuse (dtl 86-91, 93-150, 247-249).
6.Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2025. a määrusega haldusasjas nr 3-25-867 kaebaja kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (dtl 270-272).
7.Kaebaja esitas 17. aprillil 2025 haldusasjas nr 3-25-867 puuduste kõrvaldamise avalduse ja menetlusabi taotluse täpsustused (dtl 294-303, 308).
8.Tartu Halduskohus liitis 25. aprilli 2025. a määrusega haldusasjad nr 3-25-862 ja 3-25-867 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-25-867, jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtaja, ning jättis haldusasjas nr 3-25-862 esitatud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (dtl 321-325).
9.Tartu Halduskohus võttis 28. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 339-341).
10.PPA esitas 29. mail 2025 vastuse kaebusele (dtl 365-368).
2
3-25-867
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja nõuab sisenemiskeelu otsuste tühistamist ning PPA-lt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) Kaebaja seost Soomega ja EL-s viibimise seaduslikkust kinnitab kaebajale väljastatud Soome elamisluba, mis väljastati töölepingu alusel. Ajutine töö puudumine ei tühista kehtivast elamisloast tulenevaid õigusi. 2) 26. märtsil 2025, mil kaebaja üritas Eestisse siseneda läbi Narva piiripunkti, oli kaebajal kaasas Soome elamisluba ning reisi eesmärk oli lühiajaline turismireis Itaaliasse ja tagasi. Kõik vajalikud dokumendid, sh hotellibroneeringud ja piletid olid vormistatud ja ette tasutud. Siiski keelati kaebajal Eestisse siseneda, kuid konkreetseid selgitusi kaebajale ei antud. Kaebajale väljastati dokumendi koopia, kuid teist eksemplari kaebajale ei näidatud. 3) Kaebaja proovis järgmisena siseneda Eestisse 28. märtsil 2025. Seekord märkis kaebaja reisi eesmärgiks Soome, kus ka hotelli eest oli makstud. Kaebaja selgitas, et reisib töö asjus, mis vastab kaebaja elamisloale. Reisi eesmärgi sõnastuse muutmine (näiteks turismist tööotsingutele või vastupidi) ei ole EL õiguse rikkumine, kui mõlemad eesmärgid vastavad kehtivale elamisloale. Kaebaja esitas lisaks tõendina töölepingu oma viimasest töökohast. Kui kaebajalt nõuti tõendit kaebaja viimase palga kohta, keeldus kaebaja lisateabe andmisest. Riiki sisenemise keelamisel seekord kaebajale dokumendist koopiat ei antud. 4) Mõlemal sisenemiskatsel ei antud kaebajale korrektseid juriidilisi selgitusi ja PPA ametnikud survestasid kaebajat. Kaebaja veetis 26. märtsil 2025 piiripunkti ruumides kolm tundi või enam. Kaebajale esitati küsimusi tungivalt ja kahtlustatavalt, mistõttu tundis kaebaja psühholoogilist survet. Teisel sisenemiskatsel viidi kaebaja dokumendid uuesti kontrollimiseks ära ilma ooteaega määramata. Mõne aja pärast seisid kaebaja vastas kolm piiripunkti töötajat ja pidasid vestlust viisil, mis tekitas kaebajas psühholoogilist ebamugavust. Ametnikud väljendasid kahtlust reisi eesmärgi suhtes, hoolimata mõjuva aluse olemasolust. 5) Piirivalvurite käitumine näitas teatud erapoolikust seoses kaebaja kodakondsusega. Kogu Narva piiripunktis viibimise aja koges kaebaja survet, millega kaasnes ärevus ja sisemine pinge. Piirivalvurid kasutasid keelt, mida kaebaja tajus trotsliku, agressiivse ja halvustavana. Mõned rääkisid käskival toonil, teised iroonia või sarkasmiga. Toimunut saatis surve ja usaldamatuse õhkkond, mis riivas kaebaja inimväärikust ja suurendas emotsionaalset stressi. 6) Sisenemiskeeldude tulemusena lisati kaebaja passi erimärgid, mis muudavad dokumendi edasiseks rahvusvaheliseks reisimiseks praktiliselt sobimatuks, kuna need tähistavad kaebajat isikuna, kellel oli varem Schengeni tsooni sisenemine keelatud. Isegi hilisema õigusliku taastamise korral võib selline märk teiste riikide vastuvõtuotsuseid negatiivselt mõjutada. Kaebaja vajab kaebuse rahuldamisel kohtult kinnitust, mis näitab, et Schengeni tsooni sisenemisest keeldumine, mille tulemusena tehti kaebaja välispassi vastavad märgid, tunnistati ebaseaduslikuks. 7) Kaebajal diagnoositi 2021. aastal süsteemne veresoonte haigus, mis mõjutab otseselt ajuvereringet ja võib põhjustada neuroloogilisi tüsistusi. Samuti on kaebajal muud kroonilised terviseprobleemid (selgroo song, anamneesis südameoperatsioon), mis süvenesid. Terviseprobleemid, mis ilmnesid pärast juhtumit, ei saanud meditsiiniliselt fikseeritud. PPA
3
3-25-867 tegevusest kogetud psühholoogiline surve, alandus, õiguskindluse puudumine ja abitustunne olid kaebaja terviseseisundile ülimalt ohtlikud ning ohustasid kaebaja heaolu. Kaebaja ei saanud pärast juhtumit mitu ööd hästi magada. Kogetud surve ja ebakindlus ei tekitanud ärevust mitte ainult kaebajas, vaid ka kaebaja emas, mis suurendas kaebaja emotsionaalset koormust, isiklikku vastutust ja sisemist pinget. Kaebaja nõuab inimväärikuse alandamise eest kahjuhüvitisena 4800 eurot ja tervise kahjustamise eest 200 eurot. 8) Kaebajale tekkis varaline kahju umbes 1000 eurot (piletid, hotellibroneeringud jne).
12.PPA vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Kaebaja piiriületused tõkestati põhjusel, et kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme EL liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. 2) RiPS § 11 sätestab, et kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma EL liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades EL õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi. 3) Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega EL õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks sisenemiseks. 4) 26. märtsil 2025 toimunud piirikontrolli käigus ei suutnud kaebaja politseiametnikule selgelt ja arusaadavalt selgitada oma reisi eesmärki ega sihtkohta. Kaebaja väitis, et soovib minna turismireisile Itaaliasse, kuid tal ei olnud kaasas ei piisavalt rahalisi vahendeid ega pagasit. Samuti ei suutnud kaebaja selgitada, mis eesmärgil ta soovib siseneda Eesti Vabariigi territooriumile. Ta märkis, et ei soovi minna Soome Vabariiki, kuna on sealt töölt vabastatud ning tal puudub hetkel töökoht Soomes. Tulenevalt eeltoodust edastas II astme ametnik teabe kaebaja kohta Soome ametiasutustele, kes alustasid kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust. Kõiki asjaolusid arvesse võttes tekkis piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus kaebaja ütluste usaldusväärsuses ning tema piiriületus 26. märtsil 2025 tõkestati. 5) 28. märtsil 2025 toimunud piirikontrolli käigus selgitas kaebaja II astme ametnikele, et soovib minna Soome Vabariiki töötama. Kaebaja ei suutnud oma reisi eesmärki tõendada, kuna tal puudus kehtiv tööleping ning korteris, kus ta väidetavalt pidi Soomes elama, elas piiriületuse ajal teine isik. Koostöös Soome kolleegidega tegi II astme ametnik kindlaks, et kaebaja ei olnud saanud Soomes palka juba neli kuud ning seoses 26. märtsi 2025. a piiriületusega olid Soome võimud algatanud kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Võttes arvesse kõiki uuritud ja kinnitatud asjaolusid, jõudis II astme ametnik järeldusele, et kaebaja reisi eesmärk ei ole seotud töötamisega Soomes. Kõiki asjaolusid arvesse võttes tekkis piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus kaebaja ütluste usaldusväärsuses ning tema piiriületus tõkestati. 6) Sisenemiskeelud väljastati piiripunktis ajaliselt piiratud olukorras ning II astme kontrolli piiriametnik andis kogutud tõenditele ja teabele hinnangu ja otsustas kohaldatava tagajärje üle ning tõkestas kaebaja piiriületused.
4
3-25-867
7) Sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, võib kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja EL vahelisi piire. Haldusakt on täidetud ja kaebaja suundus tagasi kodakondsusjärgsesse riiki.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Vaidluse all on PPA 26. ja 28. märtsi 2025. a sisenemiskeelu otsuste õiguspärasus. Nimetatud otsustega keelati piiril kaebaja Eesti Vabariiki sisenemine. Samuti on kaebaja esitanud hüvitamisnõude PPA tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus hindab esmalt PPA poolt kaebajale väljastatud sisenemiskeeldude õiguspärasust kui ühte kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduse täidetust (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1) ning lahendab sisuliselt kaebaja nõude PPA 26. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135 ja 28. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052 tühistamiseks (I). Seejärel võtab kohus seisukoha ülejäänud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste täidetuse ja kahjunõude rahuldamise võimalikkuse osas (II) ning teeb menetluskulude jaotust ja muid menetluslikke küsimusi puudutavad otsustused (III). I
14.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Tegemist on sisenemiskeelu otsusega Schengeni piirieeskirjade art 14 tähenduses. Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 1 kohaselt on kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile Schengeni piirieeskirjade art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu art 6 lg-s 5 osutatud isikute kategooriasse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile.
15.Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p c sätestab, et kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused: nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kuhu lubamises nad on kindlad, või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p e näeb lühiajalise viibimise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ühe tingimusena ette, et isik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p a sätestab ühe erandina, et kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või pikaajaline viisa, on lubatud elamisloa või pikaajalise viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks. Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 2 kohaselt võib sisenemise keelata üksnes põhjendatud otsusega. Otsus koos keeldumise täpsete põhjustega antakse Schengeni piirieeskirjade V lisa B osas esitatud standardvormi kujul. Täidetud standardvorm tuleb asjaomasele kolmanda riigi kodanikule kätte anda.
5
3-25-867
16.Kaebaja suhtes on 26. ja 28. märtsil 2025 vastav vorm täidetud ning tehtud on sisenemiskeelu otsused (dtl 263-266). Vaidlust pole selles, et 26. märtsi 2025. a sisenemiskeelu otsus anti kaebajale kätte. Kaebaja väited 28. märtsi 2025. a sisenemiskeelu otsuse kättesaamise kohta on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja, et dokumendi koopiat talle sel korral ei antud, teisalt selgitab kaebaja, et talle anti kaks koopiat sisenemiskeelu dokumendist, viidates art 6 lg 1 p-le e, kuid kaebaja keeldus neile alla kirjutamast, sest ei olnud otsusega nõus. Vastustaja on 8. septembril 2025 täiendavalt selgitanud, et kaebajale anti sisenemiskeelu vormistamise käigus otsus kahes eksemplaris. Kaebaja keeldus nii 26. märtsi kui ka 28. märtsi otsuse allkirjastamisest. Selle kohta on mõlemale otsusele tehtud vastav märge, mille kinnitasid oma allkirjaga kaks PPA II astme piiriametnikku (dtl 392-395). Schengeni piirieeskirjade V lisa A-osa lg 1 p a kohaselt, juhul, kui kolmanda riigi kodanik keeldub allkirja andmast, teeb piirivalveametnik märke sellise keeldumise kohta vormi jaos „kommentaarid“. Sellest tulenevalt leiab kohus, et PPA on täitnud oma kohustuse sisenemiskeelu otsuste kaebajale kätteandmisel.
17.Otsuste tegemisel on viidatud RiPS §-le 91, mille lg 1 sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse EL õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades EL kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Sisenemiskeelu kohaldamise põhjendusena on vaidlusalustes otsustes välja toodud, et isikut peetakse ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (alus (I)). Seega võiks vaidlusalustest sisenemiskeelu otsustest järeldada, et PPA lähtus otsuseid tehes Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-st e, leides, et kaebaja ohustab avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Kohtumenetluses on selgunud, et nii see siiski ei ole.
18.Kohus palus vastustajal selgitada, millistest normidest lisaks RiPS § 9 1 lg-le 1, § 11 lg-le 4 ja § 17 lg 1 p-le 1, PPA otsuseid tehes lähtus (dtl 386). Vastustaja täpsustas 8. septembri 2025. a menetlusdokumendis (dtl 397), et lähtus sisenemiskeelu vormistamisel Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p-st c, mille kohaselt peavad kolmandate riikide kodanikud tõendama kavandatava viibimise eesmärki ja tingimusi ning omama piisavaid elatusvahendeid nii kavandatava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks päritoluriiki või reisimiseks kolmandasse riiki, kuhu nende lubamine on tagatud, või olema suuteline need vahendid seaduslikul teel hankima. Kuigi vastustaja selgitas, et lähtus Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p-st c, on piirieeskirju lugedes ilmselge, et vastustaja on pidanud silmas art 6 lg 1 p c kohaldamist. Vastustaja poolt ekslikult viidatud art 6 lg 5 p c on kohaldatav olukorras, kus kolmanda riigi kodanikel, kes ei täida ühte või mitut lõikes 1 sätestatud tingimust, võib liikmesriik lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.
19.Kohus leiab, et juhtumil, kus vastustaja hinnangul ei suutnud kaebaja selgelt ja arusaadavalt selgitada oma reisi eesmärki ega sihtkohta, samuti puudusid tal elatusvahendid, tulnuks sisenemiskeelu otsuste põhjendamisel täita Schengeni piirieeskirjade standardvormil lahtri „I“ asemel lahtrid „E“ (puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi) ja/või „G“ (puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud dokumendid). Samuti pidanuks otsustes olema viide VSS § 282 lg-le 1.
6
3-25-867
20.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja Vene Föderatsiooni kodakondsusega, kes saabus Narva-1 piiripunkti 26. märtsil 2025. Kaebaja selgitas piirikontrolli käigus, et reisi eesmärgiks on lühiajaline turismireis Itaaliasse ja tagasi. Kaebajal on olnud plaan 27. märtsil 2025 lennata Ryanairi lennuga nr FR5605 Tallinnast Rooma ja 1. aprillil 2025 airBalticuga Milaanost Riiga ning Riiast Tallinna (lennud BT630 ja BT317). Roomas on kaebaja plaaninud 27. märtsist kuni 29. märtsini 2025 ööbida hotellis MF Hotel. Edasi on kaebaja 29. märtsil plaaninud sõita Roomast Milaanosse ja ööbida 29. märtsist 1. aprillini 2025 hotellis Hotel Lugano. Kõik vajalikud dokumendid, sh hotellibroneeringud ja piletid, olid vormistatud ja tasutud ette. Kaebuse kohaselt teavitas kaebaja PPA-d reisi eesmärgist ja kinnitas broneeringute olemasolu ja valmidust seda dokumentidega tõendada. Kaebajal oli kaasas kehtiv Soome elamisluba ja Vene Föderatsiooni pass (dtl 254-255). Kaebaja selgitas ametnikule, et tal on kaasas viis eurot sularahas ja tuhat eurot pangakaardil. Menetleja jõudis kontrolli teostades järeldusele, et isiku reisi eesmärk on ebaselge – ta soovib minna Itaalia turismireisile, raha puudub, pagas puudub, ei suuda seletada, millega tegelema hakkab (dtl 259).
21.Olukorras, kus PPA ei ole väitnud, et kaebaja selgitused pangakaardil oleva tuhande euro, lennupiletite ja hotellibroneeringute kohta on valed, jääb kohtule arusaamatuks, kuidas jõudis PPA järeldusele, et kaebajal puudub raha ja isik ei suuda seletada, millega turismireisil tegelema hakkab. On täiesti usutav, et nädalasel turismireisil Itaalias saab käia tuhande euroga, eriti, kui varasemalt on tasutud piletite ja majutuse eest. Samuti ei pea reisimiseks vältimatult olema kaasas sularaha, sest nii Tallinnas, Riias, Roomas kui Milaanos saab maksta pangakaardiga. Ka ei ole selles midagi üllatavat, kui inimestel ei ole puhkusereisiks seatud suuri plaane.
22.Samuti nähtub asja materjalidest, et 28. märtsil 2025 saabus kaebaja taas piiripunkti, märkides seekord reisi eesmärgiks Soome. Kaebaja selgitas, et reisib tööasjus, mis vastab ta elamisloale. Ta näitas töölepingut oma viimasest töökohast. Menetleja on märkinud dokumenti „Piiriületuse üldandmed ja objekti andmed“, et isikul puudub kehtiv tööleping (eelmine kord ütles, et vallandati); puuduvad peatuskoha andmed (rendilepingul oleval aadressil elab teine isik); 4 kuud pole Soomes palka saanud; Soome migratsiooniamet on alustanud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust; on alust arvata, et isiku tegelik plaan ei ole seotud Soomes töötamisega (dtl 262). Nagu kohus eelnevalt selgitas, märkis PPA ka 28. märtsi 2025. a sisenemiskeelu otsuse põhjusena „(I) Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“.
23.Vastustaja 8. septembri 2025. a selgitustest järeldub, et PPA pidas oluliseks vaid kolmandate riikide kodanikele territooriumile sisenemise tingimust, et nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid. PPA ei ole arvestanud sellega, et Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p a näeb ette erandi art 6 lg-st 1. Kolmanda riigi kodanikul, kes ei tõenda kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning tal ei ole piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui tagasisõiduks, on lubatud elamisloa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, kui tal on elamisluba. Vastustaja on korduvalt kinnitanud, et kaebajal on kehtiv Soome Vabariigi poolt väljastatud elamisluba. Samuti on vastustaja kinnitanud, et kaebaja kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatust sisenemiskeelu eesmärgil. Lisaks puudub hoiatusteade sisenemiskeeldude registris. Seega ei ole olnud PPA-l takistusi Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p a erandi arvestamiseks. Eelnevat arvestades ei vastanud kaebaja Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 1 tingimustele.
7
3-25-867
24.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et PPA tegevus kaebajale piiriületuse mittevõimaldamisel, ei olnud kooskõlas asjas kohalduvate õigusaktidega. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus PPA 26. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135 ja 28. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052. II
25.Kaebaja on esitanud ka kaebuse PPA tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, inimväärikuse alandamise eest kahju hüvitamist summas 4800 eurot ja tervise kahjustamise eest kahju hüvitamist summas 200 eurot. Kaebaja märgib, et tervisekahju osas puuduvad tal kahju tõendavad dokumendid, kuna terviseprobleemid, mis ilmnesid pärast juhtumit, ei saanud meditsiiniliselt fikseeritud. Kaebaja selgitab, et tal on varasemad diagnoosid, kuid need ei tõenda seost juhtunuga. Samuti nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on seotud inimväärikuse alandamise ja psühholoogilise survega.
26.Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teo või tegevusetusega; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab lisaks nende eelduste täidetusele olema tegemist avaliku võimu kandja süülise õigusvastase teo või tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust.
27.RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Varalise kahju näol on tegemist igasuguste mittevabatahtlike negatiivsete tagajärgedega isiku varalises seisundis (vt P. Varul jt (koost.). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2016, § 128 kommentaar 4.2.1). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju tekib, kui isiku vara väheneb (vt Riigikohtu 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-201449, p 29.2). Kahju hindamisel tuleb lähtuda hüpoteesist, milline oleks olnud kaebaja faktiline olukord ilma hüvitamisnõude aluseks oleva haldusakti või toiminguta (vrd RVastS § 8 lg 1 teine lause ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2024. a otsus nr 3-22-1337, p 25).
28.Kaebaja nõuab PPA-lt varalise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, esitades kahju tekkimise kohta nõuetekohased tõendid. Kaebusele on lisatud LuxExpressi 26. märtsi 2025. a bussipilet liinil Sankt-Peterburg-Tallinn hinnaga 47 eurot. Samuti on esitatud tõendid selle kohta, et kaebaja on 19. märtsil 2025 bussipiletite eest tasunud 47 eurot. Kuna kaebaja ei jõudnud 26. märtsil 2025 ibis Tallinn Center majutusse, määrati talle mitteilmumise eest trahv 8
3-25-867 57,60 eurot. Ka selle kulu tekkimise kohta 31. märtsil 2025, on tõendid esitatud. Tõenditest nähtub, et kaebaja on ostnud lennupileti, et sõita 27. märtsil 2025 Ryanairiga Rooma. Pileti hind on 72,63 eurot ja pileti eest on tasutud 19. märtsil 2025. Kaebaja on plaaninud 27. märtsil 2025 sõita bussiga Rooma Ciampino lennujaamast Ciampinosse, makstes selle eest 19. märtsil 2025. a 2,70 eurot. Samuti on kaebajal olnud soov 27. märtsil 2025 sõita bussiga Ciampinost Rooma, makstes selle eest samuti 2,70 eurot. Kaebaja on 20. märtsil 2025 maksnud 98 eurot Rooma majutuse eest hotellis MF Hotel perioodil 27. märts kuni 29. märts 2025. 29. märtsil 2025 on kaebaja soovinud Roomast sõita Milaanosse ja on selle eest 21. märtsil 2025. a maksnud 79,90 eurot. Milaano majutuse eest hotellis Hotel Lugano ajavahemikus 29. märts kuni 31. märts 2025, on kaebaja 20. märtsil 2025 tasunud 105,80 eurot. Kaebaja on 21. märtsil 2025 broneerinud 1. aprilli 2025. a lennud Milaanost Riiga ja Riiast Tallinna, makstes selle eest airBalticule 137,99 eurot. 21. märtsil 2025 on kaebaja broneerinud majutuse perioodiks 31. märts kuni 1. aprill 2025 Hotel Luganos, tasudes 21. märtsil 2025 45 eurot. Kaebaja on 21. märtsil 2025 tasunud majutuse eest Tallinnas perioodiks 1. aprill kuni 2. aprill 2025 Tallink Express Hotelis hinnaga 50,22 eurot. Kaebaja on 21. märtsil 2025 tasunud 1. aprilli 2025. a pileti eest Milaanost Malpensa lennujaama summas 13 eurot. 31. märtsil 2025 on kaebaja plaaninud sõita Milaanost Zürichi pearaudteejaama, makstes 21. märtsil 2025 55,50 eurot. Samal päeval on kaebaja soovinud Zürichist Milaanosse naasta, makstes samuti 55,50 eurot. Seega kaebaja kulud kokku on olnud 823,56 eurot (47 + 57,60 + 72,63 + 2,70 + 2,70 + 98 + 79,90 + 105,82 + 137,99 + 45 + 50,22 + 13 + 55,50 + 55,50 = 823,56).
29.Arvestades 26. märtsi 2025. a PPA otsust, kus kaebaja läbi Eesti Itaaliasse minna ei saanud, on kaebaja teinud järgmisi kulutusi. Lennupilet 29. märtsiks 2025 Helsingist Milaanosse hinnaga 150,89 eurot. Kaebaja on plaaninud majutust 28. märtsist kuni 29. märtsini 2025 Soomes hotellis Omena Hotel Helsinki Lönnrotinkatu, tasudes 27. märtsil 2025 selle eest 61,20 eurot. Kaebaja on soovinud sõita 28. märtsil 2025. a LuxExpressiga Narvast Tallinna, tasudes selle eest 14 eurot. Kaebaja on tasunud ka bussisõidu eest Kingissepast Sankt-Peterburgi 28. märtsil 2025 650 rubla, mis on tema arvutuste kohaselt umbkaudu 7 eurot. Kokku on kaebaja kandnud kulusid 233,09 eurot (150,89 + 61,20 + 14 + 7 = 233,09).
30.Kohus leiab, et kaebajale tekkinud varaline kahju on tõendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja teinud kulutusi lennupiletitele, rongipiletitele ja majutusele, kuid ei ole saanud neid teenuseid kasutada. Seetõttu on asjatult rahalise kulutuse tegemine tõendatud. Kõnealust kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui PPA ei oleks õigusvastaselt keeldunud teda
26.märtsil ja 28. märtsil 2025 Eesti riiki lubamast ja takistanud tal bussisõitu jätkata. Seega on PPA õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud varalise kahju vahel põhjuslik seos.
31.Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal võimalik talle PPA tegevuse tõttu kahju tekkimist mingil viisil vältida. Küll aga olnuks kaebajale kahju tekkimist võimalik vältida PPA-l kaebajaga seotud asjaolude kontrollimisel ja kohalduvate õigusaktide väljaselgitamisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine PPA vastutust piiravaid asjaolusid RVastS § 13 lg 1 tähenduses.
32.Kuna kaebaja kulutused on kokku 1056,65 eurot (823,56 + 233,09 = 1056,65) on põhjendatud mõista kaebaja soovitud varaline kahju summas 1000 eurot PPA-lt kaebaja kasuks välja.
33.Kohtu hinnangul ei põhjustanud PPA kaebajale mittevaralist kahju.
9
3-25-867
34.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning see võimalus on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt Riigikohtu 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-31-9-17, p 13 ja seal viidatud praktika). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Selleks, et lugeda isiku hingelisi üleelamisi mittevaraliseks kahjuks VÕS § 128 lg 5 mõttes, peab nende raskus ületama teatud lävendi ehk mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (vt Riigikohtu 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p-d 30.4, 30.5). Inimväärikus on põhiseaduse aluspõhimõte ja kõigi põhiõiguste alus. Samuti ei saa inimväärikuse alandamist eeldada pelgalt väidetava õigusvastase haldusmenetluse tõttu. Selleks peab rikkumine olema süüline ning ületama teatud raskusastme (Tartu Ringkonnakohtu 1. juuli 2021. a otsus nr 3-19-2435, p 17). Inimväärikuse alandamine on tihedalt seotud isiku subjektiivsete tunnetega. Kohtlemine on inimväärikust alandav, kui see tekitab isikule kannatusi, hirmu, ängistust või alaväärsustunnet (vt nt Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2023. a otsus asjas nr 3-22-1245, p 63).
35.Kaebaja on PPA-le ette heitnud umbusklikku suhtluskeskkonda, mis oli talle psühholoogiliselt rõhuv. Kaebaja väidab ka, et kui ametnikud nõudsid kaebajalt tõendit kaebaja viimase palga kohta, tundis ta survet ja keeldus seetõttu lisateavet andmast. RiPS § 11 lg 4 sätestab, et kõik isikud on välispiiri ületamisel kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Lisaks sellele peab kolmanda riigi kodanik andma selgitusi oma Euroopa Liidu liikmesriiki sisenemise, liikmesriigis viibimise ja liikmesriigist lahkumise asjaolude kohta ning tõendama neid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute või seadusega sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajale põhjustatud tagajärjed tavapärasest eluriskist intensiivsemad.
36.Kaebaja tervisekahju tekkimine ei ole tõendatud ja selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. III
37.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).
38.Riigilõivu tasumisel on kaebaja lähtunud riigilõivuseaduse § 60 lg-st 2, mille kohaselt tasutakse halduskohtule kahju kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kuna kaebaja nõudis PPA 26. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250045135 ja 28. märtsil 2025 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101250046052 tühistamist, varalise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, inimväärikuse alandamise eest kahju hüvitamist summas 4800 eurot ja tervise kahjustamise eest kahju hüvitamist summas 200 eurot, tuli kaebajal tasuda riigilõiv summas 174 eurot ((1000+4800)×0,03). Arvestades kaebaja nõutud hüvitiste (6000 eurot) ja kaebajale välja mõistetud hüvitiste (1000 eurot) vahekorda, loeb kohus kaebuse rahuldatuks 1/6 ulatuses. Kaebuse rahuldamise proportsioonist lähtudes tuleb
10
3-25-867 seega vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja mõista 29 eurot (174÷6). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
39.Kohus asendab HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes ja kaebaja isikuandmete kaitseks käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.