Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-22-2681 19. november 2025 Maria Lõbus Iurii Martynovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. novembri 2022. a otsuse (tunnistada kehtetuks viisa nr EST001326310) tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Iurii Martynov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet esindaja Kristiina-Marita Alliksoo Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19. detsember 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
3-22-2681
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Vastustaja palus 6. oktoobri 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Vastustaja selgitas, et 23. novembril 2022 saabus kaebaja Venemaa Föderatsioonist Narva piiripunkti. I astme kontrollis tehtud küsitluse käigus väitis kaebaja, et suundub oma ema juurde. PPA ametnikul tekkis kahtlus kaebaja ütluste suhtes, kuna andmebaasist saadud info kohaselt lahkusid kaebaja ja tema ema koos Eestist Venemaale juba 15. augustil 2021 ning ema ei olnud Eestisse tagasi tulnud. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks suunati kaebaja II astme kontrolli, mille raames tehti kaebaja ütluste ja eelmiste piiriületuste põhjalikum kontroll. Selle käigus selgus tõsiasi, et kaebaja on korduvalt pärast seda, kui üheskoos emaga suunduti Venemaa Föderatsiooni, piiriületusel Eestisse tulles väitnud, et külastab ka Narvas elavat ema. Pärast eelneva tuvastamist viidi kaebajaga läbi vestlus, mille käigus kaebaja tunnistas, et tema ema elab alaliselt Venemaal alates 15. augustist 2021 ning pole Eestisse tagasi tulnud. Seega oli kaebaja mitmel korral andnud teadlikult valeandmeid Eestisse sisenemisel. Viisaeeskirja artikli 34 lõiget 2 arvestades tunnistas PPA kaebaja viisa kehtetuks, kuna viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning kaebaja esitas teadlikult ja korduvalt piirikontrolli jooksul valeandmeid. Seejuures ei ole oluline, et kaebaja on Narvas sündinud, tal on isikukood ja Narvas korter, mille eest ta õigeaegselt tasub, sest viisat antakse teistel eesmärkidel. Ühtlasi ei ole oluline, et kaebajale on alates 2009. aastast antud neljal korral viisa, kuna eelnev viisa andmine ei tähenda, et riik peaks uue viisa väljastama, vaid iga kord kontrollitakse viisa andmise tingimuste täitmist ja põhjendatust. Riik ei pea tolereerima olukorda, kus välismaalane soovib viisa alusel piiri ületada, tuues ettekäändeks ema külastamise, kuid tegelikkuses kasutatakse viisat selleks, et ema pensionit välja võtta ja ema korteri eest hoolitseda. Eelnevat saab korraldada ka teisiti, kui piiril valeütlusi andes. Näiteks on Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud pensionikindlustust käsitlev koostööleping, mis reguleerib pensionide vastastikust väljamaksmist ehk sellisel juhul saaks 2
3-22-2681 kaebaja ema oma pensioni kätte Venemaal. Kui kaebaja ema oma vanuse tõttu Eestisse enam elama ei tule, on võimalik Narvas asuv korter maha müüa. Viisa kehtetuks tunnistamisel ei avaldata välismaalasele täpsemaid põhjuseid, miks tunnistati viisa kehtetuks. Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhi on määratud kindlaks viisaeeskirjas. Otsuse vormil on PPA märkinud viisa kehtetuks tunnistamise alused ning rohkemat infot sellises olukorras välja ei anta. Ühtlasi ei kohaldata välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lõike 2 kohaselt viisamenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Kohtupraktikast tulenevalt ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus, arvestades VMS § 12 lõiget 2. Samuti ei näe seadus ette viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks olevate asjaolude ja põhjuste avaldamist (VMS §-d 79 ja 1008). Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. VMS § 7 kohaselt on Eestis ajutine viibimine Eestis viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta. Viisa puhul on välismaalase viibimine Eestis ajutine ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma. Järelikult ei saa isik viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras, nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. Euroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole mitte õigus, vaid lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema viisat ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri
3
3-22-2681
3-22-2681 enam ei elanud, ent sellest hoolimata jätkas kaebaja piiriületustel teadlikult valetamist, et läheb Eestisse ema külastama. Nagu öeldud, on ainuüksi see piisav alus kaebaja viisa kehtetuks tunnistamiseks ning vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja poolt kaebuses esile toodud asjaoludega.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.