Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Anneli Sannik Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – G.R
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kogusummas 40 938,10 eurot G.R (isikukood: YYY) omandis olevale kinnistule registriosa nr-ga wwwwwww, asukohaga XXX-i.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus G.R-ile. Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja taotluse põhjendused /.../
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 136 1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1).
8.Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega G.R suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on selgitanud, et seisuga 11.11.2025 pole OÜ-le QQQ veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust 29.01.2025 korraldusega nr 12.23/065902-1 (lisa 2 dtl 362-368), mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja tööjõumaksude määramine kogusummas 34 576,90 eurot, millele lisandub intress (maksuotsust ei ole veel koostatud). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna 2
Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks samuti olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kuigi OÜ-le QQQ ei ole veel maksuotsust tehtud ning maksumenetlus on pooleli, ei takista see asjaolu vastutusmenetluse alustamist taotluses märgitud 34 576,90 eurot puudutavas osas. Alustatud vastutusmenetluses leiab maksuhaldur, et G.R on juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning et tema tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus G.R-ilt tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab OÜ QQQ maksustamisperioodide september–detsember 2024 deklareerimata jäänud tasumisele kuuluv käibemaks 11 360,30 (14 407,54 - 3047,24) eurot (vt taotluse punktid 2.2 ja 2.3) ja aprill 2024 – jaanuar 2025 deklareerimata jäänud tööjõumaksud kokku 23 216,60 eurot (vt taotluse punkt 2.4). Maksuhalduri hinnangul ei ole G.R taganud äriühingu rahaliste kohustuste õigeaegset täitmist (seda nii varjatud maksukohustuse kui olemasoleva maksuvõla osas). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. G.R on äriregistrist nähtuvalt olnud OÜ QQQed ainuke juhatuse liige kontrollitava perioodil. Seega oli G.R äriühingu juhatuse liige ajal, mil äriühingule tekkis taotluses märgitud maksuvõlg summas 34 576,90 eurot, mille kujunemist on taotluses selgitatud ning mille kohta on taotluse juurde lisatud vastavad dokumendid. Niisiis on võimalik, et G.R vastutab äriühingu maksuvõla eest.
9.Kohus nõustub taotlejaga, et on tõenäoline, et G.R võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab G.R käitumine OÜ QQQed juhatuse liikmena. G.R pole taganud äriühingu maksukohustuste täitmist ning maksuhalduri taotlusest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on G.R OÜ QQQed juhatuse liikmena üritanud äriühingu maksukohustust tõenäoliselt teadlikult ja tahtlikult tegelikust väiksemana näidata. Maksuhaldur viitas ka sellele, et TSD lisa 1 andmetel ei ole G.R-ile 2024. ja 2025. aastal väljamakseid tehtud. 2024. aastal on ta saanud dividende TKM GRUPP AS-ilt aprillis 14,40 eurot, TALLINK GRUPP AS-ilt juulis 12 eurot, LHV GROUP AS-ilt aprillis 3,90 eurot. Väljamakseid kokku oli 2024. aastal 30,30 eurot. 2025. aastal on ta saanud dividende TKM GRUPP AS-ilt aprillis 13 eurot, TALLINK GRUPP AS-ilt juulis 6 eurot, LHV GROUP AS-ilt aprillis 2,70 eurot, millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Seisuga 10.11.2025 on G.R-il maksuvõlg 13,31 eurot, sh maamaks 7,87 eurot ja mootorsõidukimaks 5,44 eurot. Seega puuduvad isikul sellised sissetulekud, mis võimaldaks ka ajapikku vastutusotsuse täita oma sissetuleku arvelt. Kokkuvõtvalt on usutav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib G.R tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
10.MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes. Maksuhaldur ei tugine taotluse esitamisel asjaolule, et OÜ-lt QQQed pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või et äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot, küll on maksuhaldur leidnud, et OÜ QQQed vahenditest maksuvõla tasumiseks ei piisa. Kohus nõustub, et olukorras, kus 3
kinnistusregistri ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel puudub OÜ-l QQQed registervara ning äriühingu omandis on üksnes sõiduk registreerimismärgiga HHH on 2003. a Opel Combo väärtusega 1000-3000 eurot ja puuduvad muud andmed äriühingu vara kohta, on tõenäoline, et ilmselt ei ole võimalik maksuotsusega määratavat maksukohustust täita. Lisaks tõi taotleja välja, et OÜ-lt QQQ on 11.02.2025 viimane laekumine 3818 eurot intresside tasumiseks. OÜ QQQ ei ole 2025. aastal esitanud mitte ühtegi käibedeklaratsiooni. Töötamise registri andmetel on kõikide töötajatega, kelle ametinimetuseks on märgitud „teemantpuurija ja -saagija“, töölepingud 2025. aastal lõpetatud. Eelnev viitab asjaolule, et majandustegevus äriühingus tänaseks puudub. 10.11.2025 seisuga on OÜ-l QQQ maksuvõlg 25 eurot (mootorsõidukimaks). Ettemaksukontol raha pole. Esitamata on perioodi 04.09.2023–31.12.2024 majandusaasta aruanne (esitamise tähtpäev 30.06.2025). Eelnev viitab sellele, et majandustegevus OÜ-s QQQed sisuliselt puudub, mistõttu ei ole ka äriühingu majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksuvõlga rahuldada. Seetõttu ei takista kohtu arvates täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmist ka asjaolu, et äriühingult ei ole praeguseks üritatud kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda ning et äriühingu suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti.
11.Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Maksuotsusega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg algab varaseimast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk aprillist 2024). Seega isegi 3-aastase aegumistähtaja kohaldamisel algab maksusumma määramise aegumine alles alates 10.05.2027.
12.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu G.R suhtes, kui ta esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Taotlusest selgub, et tagatise summa 40 938,10 eurot tuleneb võimalikust maksukohustusest suuruses eurot 34 576,90 ja sellele liidetud täitekuludest 6361,20 eurot. Kui G.R soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 34 576,90 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus peab täitetoimingute valikut põhjendatuks. MTA kasuks kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 40 938,10 eurot G.R omandis olevale kinnistule registriosa nr-ga wwwwwww, asukohaga XXX-i on nõude suurust arvestades põhjendatud ega riiva tema õigusi ebaproportsionaalselt.
14.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.