lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3239/8

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3239/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
901
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3239

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

X. X kaebus Eesti Suursaatkonna Moskvas 08.08.2025 otsuse ning Välisministeeriumi 24.09.2025 otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata kaebaja 21.07.2025 viisataotlus uuesti läbi Kaebaja – X. X , esindaja Vladimir Makarov Vastustaja – Välisministeerium Tallinna Halduskohtu 27.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Võtta X. X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.10.2025 määrus muutmata.
3.Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja nimi on asendatud tähemärgiga. Selgitused Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 1 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Eesti Suursaatkond Moskvas keeldus 08.08.2025 otsusega andmast viisat Venemaa Föderatsiooni kodanikule X. X-ile . Otsuses on märgitud, et viisat ei ole võimalik väljastada, kuna isikul on kehtiv Eesti elamisluba.
2.Välisministeerium jättis 24.09.2025 vaideotsusega X. X vaide rahuldamata.
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Suursaatkonna Moskvas 08.08.2025 otsus ja Välisministeeriumi 24.09.2025 vaideotsus ning kohustada Välisministeeriumi vaatama kaebaja 21.07.2025 viisataotlus uuesti läbi. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuste kehtivus kuni haldusasja lõpliku

3-25-3239 lahendamiseni ning kohustada vastustajat väljastama kaebajale ühekordne lühiajaline viisa kestusega kuni 15 päeva alates esmasest sisenemisest.

4.Tallinna Halduskohus tagastas 27.10.2025 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebajal puudub sisuline vajadus viisa järele. Välismaalaste seaduse (VMS) §-st 43 tulenevalt peab välismaalasel olema õiguslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. VMS § 43 lg 1 p 6 järgi on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Kaebajal on kehtiv elamisluba. Seega on kaebajal seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, mistõttu ei riku viisa andmata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi. Viisa andmisest keeldumise otsus on vormistatud nõuetekohaselt viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi blanketil. Otsuses on märgitud keeldumise alused vastavalt kehtivale vormile. Otsuse märkuste lahtris on märge: „Taotleja omab kehtivat elamisluba Eestis, viisa väljastamine ei ole võimalik.“ Ka vaideotsus on vormikohane. Esialgse õiguskaitse korras viisa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi juba kohtumenetluse ajaks, mistõttu peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel väga head eduväljavaated. Kaebus aga kuulub tagastamisele.
5.X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Halduskohus tugines ekslikule faktilisele eeldusele, justkui oleks kaebajal reaalselt kasutatav elamisluba ning sellest tulenev sisenemisõigus. Kaebajal ei ole elamisloakaarti. Kohus jättis hindamata perekonnaelu riive tegeliku intensiivsuse, proportsionaalsuse ja leebemate abinõude (humanitaarkorras viisa, kiirendatud uus läbivaatamine siduva tähtajaga) võimalikkuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Asi on võimalik lahendada Välisministeeriumilt seisukohta küsimata, arvestades et vastustaja on saanud esitada oma seisukohad 15.10.2025 vastuses halduskohtu kohtunõudele.
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte alusel saab kaebuse tagastada siis, kui korraga on täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Siinsel juhul on mõlemad eeldused täidetud.
8.Kaebus on perspektiivitu, kuna vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale väljastamast lühiajalist viisat. Viisat saab taotleda Eestis ajutise viibimise eesmärgil (VMS § 43 lg 1 p 1). Ajutine viibimine toimub viisaga kindlaks määratud tingimustel (VMS § 44 lg 1, § 56). VMS § 7 sätestab, et Eestis ajutine viibimine VMS tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. Järelikult on viisat võimalik väljastada välismaalasele, kellel ei ole Eesti elamisluba või elamisõigust. Kaebajal on kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba. VMS § 230 sätestab, et pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt VMSs sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on kaebajal olemas luba Eestisse saabuda ja siin viibida.
9.Asjaolu, et kaebaja ei ole endale taotlenud elamisloakaarti, ei tähenda, et talle oleks alust anda Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks lühiajalist viisat. Isikut tõendavate dokumentide 2(3)

3-25-3239 seaduse (ITDS) § 6 lg 2 sätestab, et Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart. Elamisloakaardi taotlemise kohustus on välismaalasel endal. VMS § 25 lg 4 kohaselt, kui välismaalasel ei ole VMS § 25 lg-s 2 nimetatud dokumenti (s.o ka elamisloakaarti), siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.

10.Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebuses esile toodud õigusi (soov külastada eakaid vanemaid) ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Juhul kui kaebajal ei ole võimalik piiri ületada elamisloakaardi puudumise tõttu, tuleb tal elamisloakaart endal taotleda. Kui kaebaja ei vaja pikaajalise elaniku elamisluba, on tal õigus taotleda selle kehtetuks tunnistamist VMS § 241 lg 2 p 1 alusel. Seejärel on tal võimalik taotleda lühiajalist viisat.
11.Arvestades viisa taotleja nõrka õiguslikku positsiooni ning kohtuliku kontrolli piiratust, on viisaasjad reeglina lahendatavad lihtmenetluses vastavalt HKMS § 133 lg-le 1 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2024 määrus asjas nr 3-23-2200, p 13, ja 01.09.2021 otsus asjas nr 321-1903). Siinses asjas vähendab kaebaja õiguste riive intensiivsust veelgi see, et tal on ka ilma lühiajalise viisata olemas seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida.
12.Kuna kaebus on perspektiivitu ja tagastatakse, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust kohtuotsuse täitmise võimatusest või raskendatusest (HKMS § 249 lg 1 esimene lause), tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1634, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja