Rahvastik › Välismaalased

viide võimalikule „avaliku korra ohule” EL õiguses nõutavat kõrget lävendit (Schengeni piirieeskirjad, põhjendus 27), kuivõrd puuduvad faktid kaebaja kohta. Haldusorgan ignoreeris kaebaja esitatud tõendeid reisi kohta (ametlik kutse, sünnitunnistus, arstitõend märgusega „vajab kõrvalist abi”). Samuti eiras vastustaja kaebaja tugevaid sidemeid elukohariigiga ja tema laitmatut käitumist. Sellega sekkus vastustaja ebaproportsionaalselt kaebaja perekonnaellu (EIÕK art 8), seda eriti lühiajalise viisa kontekstis, kuivõrd kaebaja ei taotlenud elamisluba. Ilma ajutise meetmeta muutuks kohtu lõplik õiguskaitse praktiliselt väärtusetuks, sest perekondliku hooldusvajaduse olukord on ajakriitiline ning tagantjärele ei ole võimalik heastada vahepealset kahju perekonnaelule (EIÕK art 13 koosmõjus art 8-ga). Kaebaja ema terviseseisund on arstlikult kinnitatud ja nõuab lähisugulase osalust. Kui kohus ei peata vaidlustatud otsuste kehtivust ega taga kiiret uuesti läbivaatamist, võimendub pöördumatu kahju (sh psühholoogiline ja hooldusvajadusest tingitud tegelik kannatus). See on klassikaline periculum in mora olukord ja viivitus ise põhjustab kahju, mida hilisem kohtuotsus ei kõrvalda. Kohaldatav abinõu on ka mõõdukas ja riigi huve säästev. Vaidlustatud otsuste peatamine üksnes säilitab olukorra kuni asja lahendamiseni; kiire uuesti läbivaatamine 10 päeva jooksul paneb haldusorgani lihtsalt täitma oma selgitamis- ja kaalumiskohustust; alternatiivne lühiajaline humanitaarkorra viisa on ajalises ja eesmärgilises mõttes rangelt piiratud (kuni 15 päeva), välistades püsiva immigratsiooniriski. Seetõttu ei põhjusta abinõu vastustajale varalist kahju ega kahjusta avalikke huve. Abinõu teenib avalikku huvi, tagades haldusmenetluse seaduslikkuse ja põhiõiguste kaitse, võimaldades kohtul langetada sisuline otsus ilma, et perekonnaelu kahjustamata.

korras viisa vajaduse, ei ole kaebaja suutnud tõendada ka esialgse õiguskaitse taotluse aluseks olevaid humaanseid põhjuseid. Kaebaja esitatud nõuded ei tagaks kaebaja huvide kaitset ka siis kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldaks. Vaideotsuse ning viisaotsuse kehtivuse peatamine ei anna kaebajale õigust riiki siseneda. Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Selleks võib olla näiteks pädeva asutuse antud viisa (VMS § 43 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamise raames ei saa anda kaebajale õigust riiki siseneda vaid vaidlusaluste otsuste kehtivuse peatamisega. Kaebuse perspektiivsuse hindamisel on oluline arvesse võtta, kas kaebaja soovitud kohustamisotsuse tegemine on üldse võimalik. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5 seavad kohustamiskaebuse esitamisele piirangud, võimaldades üldjuhul taotleda vaid asja uut otsustamist haldusorgani poolt, mitte aga konkreetse sisuga haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Seega ei saa kohus kohustada Välisministeeriumi väljastama kaebajale viisat. Lisaks on kaebajal võimalus kasutada kehtivast elamisloast tulenevaid õigusi. Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, samuti vaidlustusmenetluses tehtud otsuste aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet (VMS § 66 lg 2, 82 lg 3, § 1007 ). Viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti (VMS § 12 lg 2). Viisaotsustele ei kohaldu seega haldusmenetluse seaduse kohased haldusakti põhjendamisnõuded, vaid põhjendamiskohustus piirdub viisaeeskirjas sätestatud standardvormi kasutamise kohustusega. Viisaotsus on vastavalt vormistatud ning kaebaja on teadlik viisa andmisest keeldumise põhjustest. Kohtu põhjendused

praegusel ajal seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, mistõttu viisa andmata jätmisega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.