2-16-17795 Seesam Insurance AS hagi Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju summas 2 749,25 eurot hüvitamiseks ning viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
3 338,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: jurist Martin Petermann, epost: [email protected] Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 750149, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn, epost: [email protected]) Kostja esindaja: Natalja Xxxx, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus •
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) Seesam Insurance AS kasuks kahjuhüvitis summas 1 374,63 eurot ning viivised summas 209,07 eurot.
3.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) Seesam Insurance AS kasuks viivised võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (1 374,63 eurolt) alates 09.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda.
6.Kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas 375 eurot hageja kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 08. veebruaril 2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.xxxx (Xxxx) poolt hagejale 03.02.2015 edastatud kahjuavalduse kohaselt sõitis Xxxx 26.01.2015 Tallinnas Printsu teel sõidukiga Toyota Corolla xxxx (sõiduk) üle sõiduteel olnud jääkonaruse, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Sündmuskohal fikseeris olukorra politsei avariigrupp. Sõiduk oli õnnetusjuhtumi ajal kindlustatud hageja juures, sõiduki omanik oli Rimi Eesti Food AS (kannatanu). Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahjustatud sõiduki taastamiseks vajalikud remondikulud summas 2 749,25 eurot. Hüvitamise aluseks võttis hageja enda poolt 09.02.2015 koostatud remondikalkulatsiooni. 19.03.2015 esitas hageja kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel regressinõude summas 2 749,25 eurot. Kostja tagasinõuet ei rahuldanud. Hageja leiab, et kuna kostja omandis oleval Printsu teel ei olnud 26.01.2015 ohutu liigelda (teeseaduse § 10 lg 1 rikkumine), on kostja kohustatud hüvitama kannatanule tekkinud kahju teeseaduse (TeeS) § 37 lg 6 sätestatud alustel. Jääkonarus oli vahetult tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Kuna liiklusmärk oli ohukohale lähedal, teel oli lausjää ning tänav oli valgustamata, on ebamõistlik nõuda, et juht oleks pidanud peatuma igasuguse takistuse ees. Seda ei nõua ka liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1. Käesolevas asjas ei ole hageja hinnangul võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 kohaldatav. Kuivõrd lumisel ja jäisel teel on sõiduki peatumisteekonna pikkuseks 50 km/h kiiruse juures 111 meetrit, siis Xxxx ei olnud võimalust kahju ära hoida. Kahju põhjustas kostja raske eksimus. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 749,25 eurot ning viivised kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastus hagile
2.Kostja ei vaidle vastu õnnetusjuhtumi faktilistele asjaoludele. Kostja tunnistab osaliselt tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et tegemist on nii kostja kui hageja kohustuste rikkumisega ning kahjuhüvitist tuleb poole võrra vähendada. Kostja palub rahuldada hagi pooles ulatuses summas 1 374,63 eurot.
Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus on asjakohasteks hinnanud kõik hagi lisadeks olevad tõendid ning kohus on vastu võtnud ka kõik kostja poolt esitatud tõendid.
6.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 26.01.2015 Tallinnas Printsu teel sõitis sõiduk Toyota Corolla xxxx üle jääkonaruse, mille tulemusena sai vigastada sõiduki esiosa (tl 10); 2) Printsu tee omanik on kostja (tl 35-36); 3) jääkonarus oli tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 47;102;103); 4) liiklusmärk oli paigutatud ohukoha ette (tl 7); 5) õnnetuse toimumise ajal oli Printsu tee valgustamata ja libedustõrje tegemata (tl 7); 6) õnnetuse toimumise ajal ei olnud Printsu tee vastavas teelõigus liiklust piiratud ega liiklust suletud; 7) sõidukil oli õnnetuse toimumise ajal hageja täiskindlustus (Superkasko) kannatanu omavastutusega 200 eurot (tl 11-28); 8) hageja kalkulatsiooni kohaselt vajas sõiduk remonditöid maksumusega kokku 2 949,25 eurot (tl 30-34); 9) hageja tasus sõiduki remondi eest 2 749,25 eurot (tl 29); 10) hageja esitas 19.03.2015 kostjale kahju hüvitamise tagasinõude (tl 37-38), kuid kostja keeldus 09.04.2015 kahju hüvitamisest (tl 39-40). Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks.
7.Hageja on seisukohal, et kannatanu sõiduki omanikuna omab kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja leiab, et kostja vastutuse alused tulenevad õnnetuse toimumise hetkel kehtinud TeeS § 10 lõikest 1; TeeS § 37 lõikest 6; VÕS §-ist 1043; VÕS § 1045 lõike 1 punktidest 5 ja
7.VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. TeeS § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda. TeeS § 37 lg 6 näeb ette teeomanikule kohustuse hüvitada kannatanule tee kasutuskõlbmatuse tõttu või teeseaduses sätestatud kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et VÕS § 492 lg 1 alusel on hageja omandanud kannatanule kindlustushüvitise tasumisega kannatanu kui kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõude kostja vastu (regressinõue).
8.Regressinõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsib kohus, kas hüvitise saajal (kannatanul) oli õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist õnnetuse toimumise hetkel kehtinud TeeS § 37 lõike 6 ning VÕS §-i 1043 alusel. Õnnetuse toimumise hetkel kehtinud TeeS § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tallinna tänavate liigitus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012 määrusega nr 46 „Tallinna teede liigid“. Printsu tee on liigitatud kooskõlas eeltoodud määruse lisaga kõrvaltänavaks juurdepääsuteena, millele on kehtestatud määruse lisaga 2 seisunditase 2. Tee seisundinõuded õnnetuse toimumise hetkel olid kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 (seisundinõuete määrus). Seisundinõuete määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Seisundinõuete määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kahju tekkimise koha näol Tallinnas Printsu teel on tegemist alaga, kus ei olnud kahjujuhtumi toimumise ajal 26.01.2015 nõutav tee seisunditase, mistõttu oli seal ohutu liiklemine raskendatud. Kostja tunnistab osaliselt tema vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet. Kostja on omaks võtnud tee seisundinõuetele mittevastavuse ning hagejale kahju tekitamise, mistõttu kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.
9.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kalkulatsiooni kohaselt vajas sõiduk remonditöid maksumusega kokku 2 949,25 eurot (tl 30-34) ning et hageja tasus sõiduki remondi eest 2 749,25 eurot (tl 29). Kohus lähtub kahju suuruse osas hageja poolt 09.02.2015 koostatud kalkulatsioonist summas 2 949,25 eurot ning leiab selle olevat põhjendatud ning asjaolust, et kannatanu on omavastutuse korras hagejale eeltoodust summast 200 eurot tasunud. Seega on käesolevas asja kahju suuruseks 2 749,25 eurot.
10.VÕS § 139 lõike 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja leiab, et tegemist on nii kostja kui hageja kohustuste rikkumisega ning kahjuhüvitise suurus tuleb vastavalt poole võrra vähendada. Kostja leiab, et kahju tekkimine on osaliselt põhjustatud sõiduki juhi hooletust käitumisest ning liikluskorralduse eiarmisest. Xxxx ei suutnud vähendada kiirust vajadusel kuni peatumiseni vastavalt LS § 50 lõikele 3, kuigi teeolud seda nõudsid. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „jääkonarused“ paigaldamisega on kostja andnud selgelt märku sellest, et tee on jääkonaruste
tõttu ebatasane, teel võib olla löökauke ning teekatte lõhenemisi ning märgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Riigikohus on varem leidnud, et VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse määramisel saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist, mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena täielikult välistada vaid erandina. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-713, p-d 30–31, 33). Riigikohtu otsuses 3-2-1-173-14 (p 14) on lisaks leitud, et ülaltoodud põhimõtted on ülekantavad ka olukorrale, kus kahju ei ole tekkinud kahe või enama mootorsõiduki kokkupõrkel, vaid üksnes ühe mootorsõiduki käitamise tulemusena. Kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamata jätta on analoogsetel juhtudel võimalik üksnes olukorras, kus kahju põhjuseks oli üksnes kahju tekitaja raske eksimus ning kus kannatanul ei olnud võimalik seetõttu enam õnnetust vältida. Sellisel juhul on kannatanu mootorsõidukist tulenev oht kahju tekitaja käitumise tõttu täielikult elimineeritud. Kohus leiab, et praegusel juhul sõidukile iseloomulik oht realiseerus sellel viisil, et Xxxx ei saanud sõidukit hetkel, kui ta märkas jääkonarust, kohe kinni pidada. Seisundinõuete määruse kohaselt pidi jääkonarusest tingitud liikluspiirang olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga (§ 3 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et auk, mida hageja sõiduk läbis, oli eraldi tähistamata, kuid teele oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Osutusmärk 152 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (liiklusmärkide määrus) § 5 lg 17 kohaselt hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Hageja on seisukohal, et kõnealune õnnetus sai toimuda ainult kostja raske eksimuse tõttu. Hageja märgib, et kahju toimumise hetkel oli tänav valgustamata, libedustõrje tegemata ning hoiatusmärk oli paigutatud ohukoha ette. Lumisel ja jäisel teel on sõiduki peatumisteekonna pikkuseks 50 km/h kiiruse juures 111m. Isegi kui Xxxx oleks pidurdanud juba liiklusmärgi ees (mis ei ole loogiline ja eluliselt võimalik), siis ei oleks olnud võimalik hageja hinnangul kahju tekkimist ära hoida. Ebatasase tee liiklusmärk ei anna juhile veel infot selle kohta, et tee ei ole läbitav ilma sõidukit kahjustamata ja on liiklejatele ohtlik. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud fotode väljatrükkidelt (tl 45;47) nähtub, et liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ oli paigutatud ohukoha ette ning liiklusmärgi ja ohukoha omavaheline kaugus oli ligikaudu 15-20 m, nii on seda selgitanud ka hageja (tl 7; 109). Samuti on hageja poolt esitatud väljatrükilt nähtuv, et liiklusmärgile nr 152 oli lisatud ebatasase teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“ 50 m, mis liiklusmärkide määruse § 21 lg 1 p 5 kohaselt näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust, milleks käesoleval juhul oli 50 meetrit (tl 47). TeeS § 37 lg 1 p 4 kohaselt liiklejaid ohustavas olukorras on tee omanik kohustatud paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad
liikluskorraldusvahendid. Seega oli jääkonarus etteulatuvalt tähistatud, kohtu hinnangul sobivas kauguses ebatasasusest, liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ ning mõjupiirkonnaks oli märgitud 50 meetrit. Kohtu hinnangul ebatasase tee liiklusmärk annab muuhulgas juhile infot selle kohta, et sõiduki kiiruse olukorrale mittevastavaks kohandamise korral võib tee läbimine sõidukit kahjustada. Liiklusmärkide määruse § 4 lg 1 kohaselt hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu.Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Pooled on küll ühel meelel, et tee seisundinõuded olid täitmata, kuid hageja ei ole tuginenud hagiavalduses asjaolule või esitanud tõendeid, millest tulenevalt oleks kohus saanud järeldada, et seisundinõuetele mittevastavus tähendas muuhulgas kostja kohustust paigaldada jääkonaruse ette lisaks mingi spetsiifiline liikluskorraldusvahend. Jääkonarusega ala oli tähistatud ebatasase teelõigu liiklusmärgiga koos ala pikkust tähistava lisatahvliga. Kohus leiab, et kostja oli teadlik, et teel olid ebatasasused ning seetõttu kostja paigaldas ohtliku teelõigu ette liiklusmärgi 152 „ebatasane tee“. Kohtu hinnangul on kostja sellega oma hoolsuskohustuse täitnud ning tegu ei olnud kostja raske eksimusega. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud tee liikluseks sulgema või suunama liikluse ümber teistele vähemohtlikele tänavatele. LS § 12 lg 5 alusel majandus- ja taristuministri poolt 05.01.2015 vastuvõetud liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise korra § 2 p 1 alusel on liikluspiirang kui kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Kohtu hinnangul ei olnud jääkonarus talvisel ajal ohuks, mis oleks automaatselt pidanud kaasa tooma vajaduse liikluse täielikuks sulgemiseks nimetatud teelõigul õnnetusjuhtumi toimumise ajal. Ühestki õigusaktist ei tulenenud, et kostjal lasus kohustus tee sulgeda. Seisundinõuete määruse § 3 lg 1 tuleneb, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Nimetatud sättest tuleneb, et tee sulgemine on viimaseks abinõuks ning juhul, kui ohust on teavitatud, võib liigelda ka teel, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase. Hageja on hagiavaldusele lisanud autokindlustuse kahjuavalduse, mille kirjelduse kohaselt tänav oli valgustamata ning tänaval puudus libedustõrje, pidurdamisest ei olnud kasu ning auto libises ilma igasuguse kiiruse vähendamiseta kahte järjestikusse auku (tl 7). Juhile on sätestatud kohustus LS § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Osutusmärk 152 liiklusmärkide määruse § 5 lg 17 kohaselt hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused järgnevad üksteisele. Kuivõrd ebatasasused ega nende järgnevus ei ole täpsemalt määratletud, tähendab ebatasasuste järgnevus teadmata arvu ebatasasusi, talvisel ajal ka teadmata suuruses ebatasasusi, teadmata järgnevusega, mis kohtu hinnangul, tulenevalt juhile LS § 50 lg 3 p 1 alusel pandud kohustusest tähendab, et Xxxx pidi sõidukiiruse valikul arvestama teeolusid (libedust) ning muid liiklusolusid (halba nähtavust), et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires liiklusmärgi 152
„ebatasane tee“ ees. Kuivõrd Pritsu teel ei olnud tänavalgustust ning libedustõrjet polnud tehtud, tähendas see Xxxxi erilist hoolsuskohustust LS § 50 lg 3 p 1 toodud kohustuste täitmisel. Kohtu hinnangul on kostja Xxxxi poolt LS § 50 lg 3 p 1 tulenevate kohustuste rikkumist kohtule põhistanud. Vastavalt ohu iseloomule pidanuks juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Kohtu hinnangul, kuivõrd sõiduk libises kahte järjestikusse auku (tl 7), ei olnud sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist vaidlusalusele teelõigule kohane. Antud asjaolule on oma vastuses hagile tuginenud ka kostja. Arvestades asjaoluga, et sündmus toimus talvisel ajal, kus Eesti kliimatingimustes tuleb libeduse võimalikkust teedel eeldada, saab teha järelduse, et Xxxx ei täitnud liikluses osaledes ise piisavalt hoolsuskohustust ega kohandanud liikluskiirust vastavalt ilmastikuoludele. Paljasõnaline on hageja väide, et Xxxx ei saanud jaanuari kuus ette näha, et teel võib olla jääkonarusi. Nimetatud potentsiaalsest ohust teavitas liiklejat teele paigaldatud liiklusmärk. Ka juhile peab olema ettenähtav, et teeolud talvisel ajal võivad meie kliimatingimustes olla muutlikud ja ta pidi vähemalt ette aimama võimalikku ohtu. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohtu hinnangul kostja omaksvõetud rikkumine ei olnud sellise intensiivsusega, et see elimineeris sõidukist lähtuva ohu või juhi hooletuse täielikult. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tekkis kahju osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Kuivõrd sõiduki juht on osundatud nõudeid vähemalt osaliselt eiranud, õigustab see ka kahjuhüvitise vähendamist poole võrra. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust kohtu põhjendustest tulenevalt on hageja regressinõue kostja vastu põhjendatud pooles ulatuses ning seetõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 1 374,63 eurot.
11.Hageja on palunud kohtul välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõikes 1 ette nähtud seadusjärgses määras põhinõudelt alates 20.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on esitanud kostjale esmakordselt nõude 19.03.2015 (tl 37). Riigikohus on otsuses 3-2-1-132-04 selgitanud, et kindlustusandjale läheb VÕS § 492 lg 1 kohaselt tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuigi hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kohtult selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni hagi esitamiseni ja edasi protsendina põhinõudest, rahuldab kohus
hageja taotluse selliselt, et kohus mõistab välja viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise väljamõistmiseks paragrahv 113 lõike 1 teises lauses ette nähtud seadusjärgses määras käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt (1 374,63 eurot) alates 20.03.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni (viivitatud päevi 692) summas 209,07 eurot ning alates 09.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab esitatud hagi põhinõude osaliselt, s.o. 50% ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei ole esitanud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on esitatud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot (tl 41) ja tõlkekulud summas 450 eurot (käibemaksuta) (tl 112-113), seega hageja menetluskulud moodustavad kokku 750 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu ja tõlkekulude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole sellekohast kinnitust andnud, mistõttu arvestab kohus hageja menetluskulud ilma käibemaksuta. Lähtudes eeltoodust ning arvestades kulude jaotust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 50 % menetluskuludest, s.o. 375 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.