Y.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.07.2024 tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 15.33.1/1921-1 ning 09.09.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052281936 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.D Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja kaebaja e-posti aadressid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.12.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.D saabus viimati Eestisse 22.03.2024 C-liiki viisa alusel, kehtivusajaga 20.03-02.05.2024. Viisa alusel oli Eestis lubatud viibida 29 päeva. Y.D esitas 19.04.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse abikaasa juurde elama asumiseks (dtl 102). Taotlusesse märkis kaebaja e-posti aadressiks YYY (edaspidi esimene e-posti aadress). 19.04.2024 esitas kaebaja e-posti aadressilt XXX (edaspidi teine e-posti aadress) taotluse juurde lisadokumendi (dtl 69). PPA esitas isikule taotluse kohta küsimusi (dtl 118119) ning jättis 31.07.2024 otsusega taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 31 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna isik ei esitanud tõendeid ega vastanud küsimustele (dtl 120). PPA otsus avalikustati PPA veebilehel 14.08.20241.
2.PPA koostas 09.09.2024 Y.D suhtes lahkumisettekirjutuse nr 1052281936, millega isikule määrati Eestist vabatahtlikult lahkumiseks 10 päeva, hiljemalt 20.09.2024, ning kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks.
Ettekirjutuse kohaselt saabus Y.D Eestisse C-viisa alusel pere külastamiseks 29 päevaks kehtivusajaga 20.03-02.05.2024. Isik esitas tähtajalise elamisloa taotluse 19.04.2024, kuid 31.07.2024 edastati isikule e-mailile teavitus, et tema taotlus on jäetud läbi vaatamata, kuna temaga ei saadud kontakti ning isik ei ole vastanud PPA küsimustele. Haldusakt avalikustati PPA kodulehel 06.08.2024. Taotleja väidab, et e-posti aadress on õige, kuid temale teadmata asjaolude tõttu see aadress ei töötanud ja ta ei saanud PPA-lt enne 28.08.2024 migratsiooninõustaja poole pöördumist mingeid teavitusi ega e-kirju. Välismaalasel on kohustus jälgida, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud tähtaegselt. Isikul on Eestis abikaasa, kuid abikaasa elab ja töötab Eestis elamisõiguse alusel, välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis viibida ning abikaasadel on võimalik elada pereelu ka väljaspool Eestit.
3.Y.D esitas 11.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse 09.09.2024 ettekirjutuse tühistamiseks ning täiendas kaebust ka 31.07.2024 otsuse tühistamise nõudega. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja esitas elamisloa taotluse õigel ajal. Taotluse esitamisel selgitati, et taotluse läbivaatamise aeg on 3 kuud ja kaebaja võib menetluse ajaks Eestisse jääda. Kaebaja oli varasemalt elamisloa saamise tõttu uue elamisloa saamises kindel. Kaebajast sõltumatu tehnilise vea tõttu peatus tema taotluse läbi vaatamine. Sellest teadasaamisel võttis kaebaja kohe tarvitusele kõik vajalikud meetmed.
2.Kaebaja ei saanud elamisloa menetluses dokumente vastu võtta tehnilise vea tõttu. Taotluse esitamise hetkel e-postkast töötas ning kaebaja kontrollis seda pidevalt. Samuti andis kaebaja PPA-le enda koduse aadressi ja telefoninumbri.
3.Sissesõidukeeld on ülemäärane. Kaebaja ei rikkunud Eestis viibimise tingimusi tahtlikult. Kui kaebaja peab Eestist lahkuma, jääb tema puudega abikaasa vajalikust arstiabist ilma, sest ta vajab korrapäraselt ravimite manustamist. Abikaasa ei saa koos kaebajaga Eestist lahkuda. Kui kaebaja viibis Venemaal, keelati tal sealt lahkuda.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
1.Menetleja suhtles kaebajaga üksnes taotluses märgitud e-posti teel. Otsuse edastamisel lähtus menetleja VMS § 37 lõikest 1, mis ütleb, et haldusakti võib isikule kätte toimetada posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt, ja VMS § 36 lõikest 2, mille kohaselt teavitatakse isikut taotluses või avalduses näidatud kontaktandmetel. Kaebaja rahvastikuregistri elukoha registreering lõppes 04.10.2023, mistõttu ei olnud PPA kohustatud saadetud e-kirju paberkandjal kätte toimetama.
2.Menetleja poolt saadetud e-kirjad tagasi ei tulnud, samuti polnud veateateid. Seega ei olnud alust eeldada, et kaebajal puudub võimalus tutvuda PPA kirjadega. Kaebaja ei teavitanud PPA-d, et tema e-postkast ei tööta ja ta soovib PPA-ga suhelda teise kanali kaudu. Kaebaja pole esitanud tõendeid, et pärast taotluse esitamist läks tema postkast töökorrast välja. Kaebaja pidi ise tagama oma e-postkasti kontrollimise ja korrasoleku. E-posti aadress, millelt kaebaja saatis kindlustuspoliisi, on taotluse kohaselt kaebaja Venemaal elava isa e-posti aadress. Dokument toimetatakse kätte vaid menetlusosalisele, mis tahes muule isikule dokumendi kättetoimetamise kohustust PPA-l ei ole.
3.Kaebajal ei olnud alates C-viisa kehtivuse lõppemisest õigust Eestis viibida. Alates viisa kehtivusaja lõppemisest, s.t alates 03.05.2024 ei olnud kaebajal enam viibimisalust Eestis. Vastustaja möönab, et eksis kaebaja Eestis viibimise ebaseaduslikuks muutumise kuupäevas, kuid kaebaja ise ei ole viisa kehtivusaja lõppemisel Eestist lahkunud. Välismaalane peab ise vastutama, et tal oleks Eestis viibimisalus. Kui kaebaja ei olnud kindel oma viibimise seaduslikkuses, võis ta pöörduda migratsiooninõustajate poole.
4.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu üldjuhul maksimaalseks ajaks, st 3 aastaks. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks ja kaebaja puhul võttis vastustaja arvesse, et kaebajal elab Eestis abikaasa. PPA eksimus kaebaja seadusliku viibimisaja lõppemises ei muuda sissesõidukeeldu õigusvastaseks, sest PPA eksis kaebaja kasuks. Käesoleval juhul ei esine humaanseid kaalutlusi, mis oleksid tinginud sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Abikaasa osaline töövõime ei tähenda seda, et abikaasa ei ole suuteline enda eest hoolitsema. 2(6)
Kaebaja on kinnitanud, et ta ei pea abikaasa eest hoolt kandma. Kaebaja viibis Eestist eemal alates 18.06.2023 ning naasis Eestisse alles 20.03.2024. Kaebaja abikaasa viibis vaid lühiajaliselt Eestist eemal ning tema terviseseisund ei ole takistanud tal reisimast.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine
5.Haldustoimiku kohaselt oli tähtajalise elamisloa taotluse menetluse ja selle läbi vaatamata jätmise otsuse menetluskäik järgnev: - kaebaja esitas 19.04.2024 tähtajalise elamisloa taotluse abikaasa juurde elama asumise alusel. Kaebaja kontaktandmetena oli märgitud e-posti aadress YYY (dtl 102); - kaebaja edastas 19.04.2024 e-posti aadressilt XXX PPA-le kindlustuspoliisi (dtl 69-70); - vastustaja saatis 13.06.2024 kaebajale e-kirja taotluses märgitud e-posti aadressile ja palus kaebajal vastata elamisloa taotluse menetluses tekkinud küsimustele ning esitada tõendid kaebaja legaalse sissetuleku olemasolu kohta hiljemalt 27.06.2024 (dtl 118); - kaebaja ei reageerinud vastustaja kirjale (dtl 117 ja 118); - vastustaja saatis 22.07.2024 kaebajale meeldetuletuse ja palus küsimustele vastata ning tõendeid esitada hiljemalt 25.07.2024 (dtl 118); - kaebaja ei reageerinud vastustaja kirjale (dtl 117 ja 118 jj); - vastustaja edastas 31.07.2024 kaebajale VMS § 31 lg 2 alusel tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse. Vastustaja palus kaebajal kinnitada otsuse kättesaamist kirjalikult hiljemalt 06.08.2024 (dtl 117); - kaebaja ei kinnitanud otsuse kättesaamist. Vastustaja avaldas 14.08.2024 otsuse resolutiivosa vastustaja veebilehel.
6.VMS § 31 lg 1 sätestab, et isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. VMS § 31 lg 2 kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul. Isikut teavitatakse VMS alusel antud haldusaktidest ja sooritatud toimingutest taotluses või avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt või Eestis registreeritud elukoha aadressi kohaselt, kui isik ei ole avaldanud soovi saada teavet teistsuguste kontaktandmete või elukohaandmete kohaselt (VMS § 36 lg 1 ja 2). Välismaalase Eestis elamise menetluses võib menetlusdokumendi edastada isikule haldusorgani veebilehe kaudu isikuandmeid avaldamata, elektrooniliselt, posti teel, haldusorgani asukohas või muul sobival viisil ning menetlusdokumendi edastamise viisi valib haldusorgan (VMS § 39 lg 1).
7.PPA edastas 13.06.2024 ja 22.07.2024 e-kirja täiendavate küsimustega kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile ja selgitas kohtumenetluses, et teine e-posti aadress oli taotluses märgitud kaebaja Venemaal elava isa e-posti aadressina ja kaebaja rahvastikuregistrijärgse aadressi kehtivus Eestis lõppes 04.10.2023. Kuna dokument toimetatakse kätte vaid taotlejale, mitte muule isikule, ei pidanud PPA vajalikuks ega võimalikuks edastada kirju teisele e-posti aadressile ega Eestis asuvale postiaadressile. Kohtule nähtub kaebaja elamisloa taotlusest, et kaebaja märkis kontaktandmetesse nii Eestis asuva postiaadressi, esimese e-posti aadressi kui ka telefoninumbri (dtl 102, 104). Teise e-posti aadressiga, millelt kaebaja edastas elamisloa menetluses kindlustuspoliisi, sarnane e-posti aadress on taotluses märgitud tema Venemaal elava isa e-posti aadressina (dtl 106). Arvestades VMS § 39 lõikes 1 sätestatut, võis vastustaja valida kaebaja taotluses nimetatud e-posti aadressi viisiks, millele edastatakse elamisloa taotluses menetlusdokumente. Kuigi teisel e-posti 3(6)
aadressil kirja edastamist ei saa pidada vastustaja jaoks ülemäära koormavaks ja vastustajale oli teine e-posti aadress ka kindlustuspoliisi edastamise tõttu teada, oli sarnane e-posti aadress märgitud taotluses kaebaja isa kasutatava e-postina, mistõttu ei saanud vastustaja eeldada, et kiri sel viisil kaebajani jõuab. Küll aga ei saa kirja saatmist taotluses nimetatud Eestis asuvale aadressile ja kaebajaga telefoni teel ühenduse võtmist pidada ebamõistlikuks pingutuseks. Taotluses märgitud Eestis asuv aadress oli sama kaebaja abikaasa aadressiga (dtl 102 ja 104). Arvestades, et kohtumenetluses on kohtul õnnestunud kaebajaga kontakti saada kaebaja abikaasa kaudu, võib eeldada, et ka vastustajal oleks olnud võimalik kaebaja ja tema abikaasa ühisele aadressile kirja saates kaebajale küsimused edastada. Seejuures viibis kaebaja 13.06.2024 ja 22.07.2024 kirjade saatmise ajal Eestis. Kohtule ei nähtu ka, et vastustaja oleks teinud mõistlike jõupingutusi kaebaja riigis viibimise, mille õiguslik alus lõppes mais 2024. a (dtl 81), välja selgitamiseks. Samas oleks kaebaja Eestis viibimise väljaselgitamine ja lisaküsimuste edastamine taotluses märgitud postiaadressile ning kaebajaga telefoni teel ühendust võtmine võinud viia võimaluseni saada elamisloa taotluse lahendamisel oluline teave.
8.Kuigi vastustajal oli võimalus täiendavate küsimuste küsimisel kasutada ka muid taotluses nimetatud kontaktandmeid, ei muuda nende võimaluste kasutamata jätmine 31.07.2024 otsust õigusvastaseks.
8.1.Kaebaja väitis nii lahkumisettekirjutuse menetluses kui ka kohtumenetluses, et e-posti aadress on õige, kuid temale teadmata asjaolude tõttu see aadress ei töötanud, sj on kaebaja väitnud tehnilisi probleeme. Välismaalasel on kohustus jälgida, et tal oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud tähtaegselt. Ennekõike peab taotleja ise hoolitsema selle eest, et tema antud kontaktaadressid toimiksid. Kui kaebajale saabusid taotluse menetlemise ajal e-postkasti kirjad, tuleb mõistlikult eeldada, et sinna saabusid ka PPA teavitused (postkast ei olnud täis vms). Kui kaebaja sai muul viisil aru, et tema kontaktaadress ei toimi, st kõikide kirjade saabumine katkes, pidi kaebaja ise otsima võimalikku põhjust ning teavitama haldusorganeid, kellele on see kontaktaadress esitatud mõne taotluse lahendamiseks.
8.2.Kohus on siinses asjas korduvalt kaebajalt küsinud teavet selle kohta, kas ja kuidas ta elamisloa taotluse menetluses vastustajaga suhtles. Kokkuvõtvalt on kohus esitanud kaebajale küsimusi nii selle kohta, kas kaebaja tundis pärast elamisloa taotluse esitamist ja viisa kehtivuse lõppu elamisloa taotluse vastu huvi, miks kasutas ta menetlejaga suhtlemiseks ka teist e-posti aadressi, millal sai kaebaja aru, et esimene e-posti aadress ei toimi korrapäraselt kui ka esitama nende asjaolude kohta tõendeid (vt 11.09.2024, 18.09.2024, 10.10.2024, 07.01.2025 määrused). Kohus selgitas 16.09.2025 kirjaliku menetluse määramise määruses, et 31.07.2024 otsuse osas on kohus kaebajale selgitanud e-posti kohta tõendite esitamise võimalust, millega kaebaja saaks oma väiteid tõendada. Tõendite esitamata jätmisel võib kohus lugeda, et kaebaja väited on paljasõnalised (tõendamata). Kaebaja ei ole kohtu küsimustele vastanud ega nõutud tõendeid esitanud.
8.3.Tallinna Ringkonnakohus tugines käesolevas asjas 15.05.2025 määruses, et kaebaja on ise kinnitanud, et talle saadeti küsimused e-kirja teel ning teda ajendas vastustaja poole pöörduma see, kui ta oli tutvunud tema e-posti aadressile saadetud 31.07.2024 otsusega (p-d 14 ja 16).
8.4.Kaebaja siinsed selgitused küsimuste mittesaamise kohta on ebausutavad ja ka vastuolus ringkonnakohtu poolt tuvastatuga. Kaebaja ei ole esitanud postkasti väljavõtet, mis võimaldaks veenduda kirjade saabumise ajas. PPA selgitas samas, et kaebaja esimesele e-posti aadressile saadetud kirjad tagasi ei tulnud, samuti ei saanud PPA ühtegi veateadet. Kohtu hinnangul on 4(6)
üldtuntud asjaolu, et e-postkasti tehnilise rikke puhul, mis ei võimalda saadetud kirju kohale toimetada, edastatakse saatjale üldjuhul veateade. Seejuures on ka kohus saanud kohtumenetluse vältel veateateid, kui kaebaja kasutatavale teisele e-posti aadressile ei õnnestunud kirju kohale toimetada (dtl 186-202). Kui isikule saab teatavaks, et tema postkast ei toimi ja tal on pooleli oluline menetlus, tuleb isikul sellest haldusorganit teavitada ja edastada kontaktandmed, millelt on võimalik teda kätte saada. Kaebajal pidi ka teadma, et tema senine viibimisalus (C-liiki viisa) lõppes 02.05.2024, s.o peatselt pärast elamisloa taotluse esitamist. Seega pidi kaebaja ka ise jälgima enda Eestis viibimise seaduslikkust ning oleks pidanud elamisloa taotluse osas ise huvi tundma ja vastustaja poole pöörduma. Kaebaja ei ole esitanud tõendite asemel või nendele lisaks ka muud usutavat versiooni, millest saaks järeldada, millal sai kaebaja e-postkasti mittetoimimisest aru, miks ta ei pöördunud seejärel PPA poole ning millal need kirjad sellegipoolest kaebajani jõudsid. Kaebaja senised selgitused, arvestades ka tõendite puudumist, ei loo ühtset tervikut, mida kohus saaks pidada eluliselt usutavaks sündmuste käiguks selle kohta, miks kaebaja ei saanud vastustaja küsimustele vastata ega samas alternatiivselt PPA-d teavitada.
9.Eelnevat arvestades, sh et kaebaja väited esimese e-posti aadressi mittetoimivuse ja tehniliste probleemide kohta ei ole tõendatud, leiab kohus, et kaebaja pidi vastustaja 13.06.2024 ja 22.07.2024 e-kirjad kätte saama ning vastamata jätmise tõttu võis vastustaja VMS § 31 lg 2 ja HMS § 15 lg 2 ja 3 alusel elamisloa taotluse 31.07.2024 otsusega läbi vaatamata jätta. Tegemist on elamisloa andmisel oluliste asjaoludega (dtl 119), mille kohta selgituste ja tõendite esitamist tuleb eeldada nimelt taotlejalt endalt. Seetõttu ei pidanud vastustaja asuma neid asjaolusid ise muul viisil või teistelt isikutelt välja selgitama, vaid võis jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3). Lahkumisettekirjutus
10.Kuna kaebaja on Eestist lahkunud ja lahkumiskohustus täidetud, mistõttu võib eeldada, et kaebaja huvi on vaidlustada lahkumisettekirjutust vaid sissesõidukeelu osas (dtl 137 ja kohtu 10.10.2024 määrus). Samas ei ole kaebaja seda kohtule allkirjastatult kinnitanud. Kohus leiab, et lahkumisettekirjutuses pandud lahkumiskohustus oli õiguspärane. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Kaebajal oli viimati C-liiki viisa kehtivusega kuni 02.05.2024 (k.a). Kuna kaebaja viibis Eestis C-liiki viisa alusel, oli ta hiljemalt viisa kehtivuse lõppemisel kohustatud Eestist lahkuma (VMS § 74). Kaebajal ei tekkinud Eestis viibimise alust sellest, et ta esitas elamisloa taotluse. Välismaalase Eestis viibimine on seaduslik tema elamisloa taotluse läbivaatamise ajal üksnes juhul, kui välismaalane on taotlenud uut elamisluba või olemasoleva pikendamist senise elamisloa kehtivusajal või vahetult pärast elamisloa kehtivusaja lõppu (VMS § 130 ning § 43 lg-d 4 ja 5). Kaebaja viibis aga Eestis viisa alusel ehk tema viibimisõigus lõppes viisa kehtivusaja lõppemisega ning ta pidi Eestist hiljemalt 02.05.2024 lahkuma. Kaebaja ei saanud ka, arvestades väidetavaid PPA selgitusi, et elamisloa taotluse läbivaatamine võtab kolm kuud, eeldada, et ta saab elamisloa veel viisa kehtivusajal.
11.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse välismaalasele lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib määrata lühemaks tähtajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Riigikohus selgitas 15.05.2025 otsuses nr 3-23-1317, et sissesõidukeeld on täiendav meede hoidmaks ära ebasoovitava välismaalase naasmist teatud aja jooksul (VSS § 6 lg 1). Sissesõidukeeld on mõeldud ennetava tõkendina Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika usaldusväärsuse suurendamiseks ega ole karistava iseloomuga (p 31). Samas asjas pidas Riigikohus sissesõidukeelu 5(6)
kohaldamist kolmeks aastaks olukorras, kus isik sisenes Eestisse seaduslikult, käitus õiguskuulekalt ja PPA-l ei olnud isiku tegevusele Eestis viibimise ajal etteheiteid, ebaproportsionaalseks (p 37).
12.Kohus leiab, et käesoleval juhul on sissesõidukeeld kestusega 2 aastat proportsionaalne.
12.1.Vastustaja on kaebaja sissesõidukeelu kestust põhjendanud kaebaja ebaseadusliku Eestis viibimisega ja sellega, et kaebajal on Eestis elamisõiguse alusel elava abikaasaga võimalik pereelu elada ka kaebaja kodakondsusjärgses riigis. Seejuures hinnati kohtule nähtuvalt kaebaja Eestis ebaseaduslikult viibimise aega lühemana (alates 06.08.2024), kui see tegelikult on (alates 03.05.2024). Seega arvestas vastustaja kaheaastase sissesõidukeelu määramisel kaebaja kasuks ebaseaduslikult Eestis viibimise aega valesti.
12.2.Kaebaja on peamise argumendina sissesõidukeelu liiga pika kestuse osas välja toonud Eestis elava abikaasa ja viimase terviseseisundi. Samas on kaebaja abikaasa terviseseisund tekkinud enne nende abiellumist (kohtute infosüsteemis rahvastikuregistri päringu andmete kohaselt 18.12.2020). Kaebaja poolt kohtule esitatud andmed abikaasa tervise kohta pärinevad ajavahemikust oktoober 2016 – oktoober 2020 (dtl 21 jj). Hilisemad andmed kaebaja abikaasa terviseseisundi ja tegeliku abivajaduse kohta puuduvad. Abivajadust ei kinnita ka töövõimekaart osalise töövõime kohta (dtl 8). Kaebaja lahkus eelmise elamisloa kehtivuse ajal 18.06.2023 ega naasnud enne 22.03.2024 (dtl 80 ja 122). Kaebaja abikaasa on samal ajal viibinud üksnes lühiajaliselt Eestist eemal: 18.23.06.2023, 27.08-14.09.2023, 17.-21.12.2023 ja 29.12.2023-04.01.2024 (dtl 127 ja 129, loetav allalaadimisel – kohtu märkus). Seega on kaebaja abikaasa võimeline oma terviseseisundile vaatamata reisima ning samuti viibima üksi Eestis. Kaebaja selgitas ka 09.09.2024 küsitluse protokollis, et ta abikaasa on invaliidsusega, kuid kaebaja ei kanna abikaasa eest hoolt (dtl 100). Seega ei ole kaebaja abikaasa terviseseisund selline, mis oleks nõudnud kaebaja vältimatut Eestis viibimist. Sissesõidukeeluga kaasneb küll perekonnapõhiõiguse riive, kuid haldusasjast nähtuvalt on kaebaja abikaasa võimeline siiski reisima, mistõttu ei ole välistatud ka pereelu elamine sissesõidukeelu kehtivuse ajal (osaliselt) kaebaja kodakondsusjärgses riigis. Arvestades, et kaebaja täitis kohtule teadaolevalt lahkumiskohustuse tähtaegselt, otsuse tegemise ajaks kestab sissesõidukeeld veel vähem kui aasta ning kaebaja abikaasa elab Eestis, võib kaebajal olla võimalik esitada vastustajale põhjendatud taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või lühendamiseks (VSS § 7 5 lg 1 ja 2, § 32 lg 1).
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.