Rahvastik › Kodakondsus

3-25-1617

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja on ilma kodakondsuseta välismaalane, kes elab Eesti Vabariigis juba üle 40 a ning ta on soovinud saada eesti kodakondsust. Esimesel korral pöördus kaebaja Innove poole 2015. a-l ning siis vabastati ta 15.05.2015 otsusega nr 686 eesti keele eksami sooritamisest osaliselt. Kaebaja üritas 2015. a eksamit sooritada, kuid eksami alguses keelati tal kõrvalise abi kasutamine ning tema abiline saadeti eksamiruumist välja. See asjaolu heidutas kaebajat sedavõrd, et ta ei olnud enam võimeline talle esitatavatele küsimustele keskenduma ning eksam tuli katkestada. Sellest on möödunud 10 a. Kaebaja ei tööta enam, ta on kodune pensionär, tema tervislik seisund on vahepealse aja jooksul oluliselt halvenenud. Kui 2015. a hinnati tema töövõime kaotuseks 90%, siis 2018. a tuvastati tal täielik töövõime puudumine. Lisaks füüsilistele puuetele on tal tekkinud psüühilised probleemid ja mäluhäired, mille tulemusena määrati talle raske puue.

2(10)

3-25-1617 2) Vastustaja ei ole objektiivselt hinnanud antud asjas kõiki asjaolusid ja tugineb varasemale keelduvale otsusele, jättes arvestamata kaebuse esitaja vanuse suurenemise ja tema tervise olulise halvenemise 10 a jooksul. Kaebaja soovib jätkuvalt saada Eesti kodakondsust. 3) Kuna kaebaja oli äsja haiglast koju saanud, ei osalenud ta eksperdikomisjoni 08.04.2025 istungil isiklikult. Talle helistas keegi komisjoni liikmetest ja vestles temaga telefoni teel. Väga täpselt kaebaja vestluse sisu ei mäleta, kuid mäletab, et vestlus käis vene keeles. Ta ei mäleta, et juttu oleks olnud ukraina keelest, nagu seda on otsusest lugeda. Samuti ei käi kaebajal mitte ühtegi ajalehte, kuid ta oskab kasutada mobiiltelefoni ning aeg-ajalt loeb ta selle kaudu uudiseid. Arvutit tal ei ole ja selle kasutamise kogemused on vähesed. Kodumaja ümber on aiamaa, kus ta käib koos oma eaka abikaasaga puhkamas. Raske on mõista, mida komisjon pidas silmas aias töötamise all, kuna tema tervis ei võimalda füüsilist tööd teha ja see on dokumentaalselt tõestatud. Kaebaja ei nõustu, et tema tervislik seisund võimaldab tal vaatamata vanusele ja kroonilistele haigustele sooritada kodakondsuse ja eesti keele eksameid. Tema tervis ei ole sedavõrd paranenud, et võrreldes aastaga 2015 oleks ta nüüd võimeline eksameid paremini sooritama. Kaebaja on pikka aega pidanud tarvitama erinevaid ravimeid, mis mõjutavad tema keskendumisvõimet ja põhjustavad mäluprobleeme, ta on korduvalt olnud haiglaravil, viimati käesoleva aasta oktoobrikuu algul ning aastatega on talle vanust lisandunud. Tal on fikseeritud töövõime kaotus ja määratud puue. Ei ole loogiline, et pensionieas kodune inimene paraneb vanuse lisandudes sedavõrd olulisel määral, et see tõstab tema võimekust eksameid sooritada. Kaebaja emakeeleks on ukraina keel, kuid kuna tema abikaasa on venekeelne, siis igapäevaselt kasutab ta kodus vene keelt. Enne pensionile jäämist oli kaebaja pikka aega invaliiduspensioni saaja, kuid varem oli ta töötanud kaupluses klienditeenindajana ja suhtles klientidega ka eesti keeles. Praegu, olles kodune pensionär, on tema suhtlusring piiratud. Samuti ei ole kaebajal kodus arvutitki, mistõttu on kummaline vastustaja vastusest lugeda, et kaebaja loeb igapäevaselt ajalehti. kaebajal on olemas kaasaegne mobiiltelefon, mille abil ta oskab internetis surfata. Kas seda saab nüüd lugeda ajalehtede lugemiseks, on raske hinnata. Kuna kaebajal on parema käe õlaliigese vigastus, mida ei ole õnnestunud isegi vaatamata operatsioonile parandada, ei ole ta võimeline oma paremat kätt täiel määral kasutama, mistõttu on arusaamatu, kuidas sai vastustaja telefonivestlusest aru, et kaebaja teeb koos abikaasaga aiatöid. Isegi kui see oleks tõsi, ei oleks see tõendiks kaebaja vaimse võimekuse kohta sellisel tasemel, mis võimaldaks tal õppida ja sooritada eesti kodakondsuse saamiseks vajalikke eksameid. Samas on kaebaja jätkuvalt soovinud saada eesti kodakondsust, mis on igati tervitatav ning peaks olema riiklikult toetatav, mittekodanikest elanikkonna vähendamist silmas pidades.

3(10)

3-25-1617 vestlust, kaebaja individuaalseid asjaolusid, sh tervislikku seisundit, suhtlusvõimet ja elukorraldust. 3) Kaebaja esitas enda 08.09.2017 haigusloo väljavõtte ning 16.11.2020 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla raviarsti kokkuvõte. Kõige hilisemat tervislikku seisundit kirjeldab 16.11.2020 haiguslugu. Haigusloos on märgitud, et kaebajal on Parkinsoni tõbi, mis põhjustab liikumisraskust, värinaid, jäikust ja tasakaaluhäireid. Aju-uuring (SPECT) näitas, et aju ei tooda enam piisavalt hästi dopamiini ehk ainet, mis aitab närvisüsteemil kontrollida liikumist. Raviks on antud dopamiini toimet toetavaid ravimeid ja nende abil ei ole liikumisprobleemid märgatavalt halvemaks läinud. Kaebajat uuriti spetsiaalse testiga (Tilt test ehk keha vertikaalasendisse tõstmise test), siis vererõhk ei langenud märgatavalt, kuigi inimesel tekkis halb enesetunne ja raskustunne peas. See tähendab, et selget tõendit autonoomse närvisüsteemi häire kohta ei leitud. Teised uuringud – aju MRT ja EEG – ei näidanud midagi erilist ega haiguslikku. 4) Kaebaja esitas koos taotlusega terviseseisundit kirjeldavate dokumendina ka 28.11.2022 SKA otsuse nr P26O-2022-86316 puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuse määramise kohta. Tuvastatud on raske liikumispuue, mis nõuab regulaarset kõrvalist abi. Kaebajal kirjeldatud kõnnaku raskust, käte nõrkust ning peenmotoorika häireid. Kordusekspertiisiks on määratud 2027. a. Kui terviseseisundis on muutusi, on kaebajal võimalus puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitada ennetähtaegselt. Kaebaja ei ole kordusekspertiisi taotlenud, seega komisjon hindas, et terviseseisundi muutust ei ole ning saab lähtuda otsuses kirjeldatud seisundist. 5) Liikumispuude olemasolul peab eksperdikomisjon hindama, kas inimene on võimeline tulema eksamiruumi, viibima seal eksami sooritamise aja ning kas on võimeline kirjutama. Kuna kaebajal ei olnud võimalik eksperdikomisjoni koosolekul kohal viibida, leidis komisjon, et lisaks esitatud dokumentidele on vajalik kaebaja küsitlemine (haldusmenetluse seaduse § 6). Eksperdikomisjon võttis kaebajaga ühendust telefoni teel. Komisjoni esimehe K. K selgituste kohaselt võeti kaebajaga ühendust eksperdikomisjoni toimumise ajal (kogu komisjon sai telefonivestlust kõlarist kuulda). Vestlust alustati eesti keeles, kuid kehva keeletaseme tõttu mindi kiiresti üle vene keelele. Vene keel sorav, adekvaatne, rääkis käte värisemisest ja sellest, et mees aitab teda aias. Ütles, et loeb venekeelseid ajalehti, kasutab internetti, oskab ukraina keelt jms. Kaebaja oli heas tujus, vitaalne. Liikumise osas rääkis kaebaja, et saab töötada aias. Silmas on peetud nende toimetuste tegemist, mida kodusel aiamaal on igapäevaselt vajalik teha. Vastustaja hindas esitatud dokumentidest ja peetud vestlusest, et kaebaja ei ole liikumisvõimetu ning eksami sooritamisel tuleb arvestada kõrvalabi vajadusega. Kuna kaebajal on kirjeldatud ka käte nõrkust ning peenmotoorika häireid, otsustati kaebaja vabastada eksami kirjalikust osast (essee kirjutamisest) ning võimaldati kaebajal sooritada eksam individuaalselt koos isikliku abistajaga. 6) Kaebaja on märkinud, et lisaks füüsilistele puuetele on kaebajal tekkinud ka psüühilised probleemid ja mäluhäired, mille tulemusel määrati talle raske puue. SKA otsusest ei selgu, et raske puue oleks määratud psüühiliste probleemide ja mäluhäirete tõttu. Märgitud on: „Piirangud esinevad – raskele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle“. Puude raskusastme tuvastamisel on SKA aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis (www.digilugu.ee) sisalduvad andmed, perearst F. F poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed ning sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti P. P arvamuse. Esitatud andmetest ei ole psüühilisi probleeme ja mäluhäireid tuvastatud. Vastustaja märgib, et 16.11.2020 haigusloos on kirjeldatud, et kaebajat on 4(10)

3-25-1617 hinnanud neuropsühholoog. Kaebajal on kognitiivne düsfunktsioon, mis väljendub eelkõige mälu- ja tähelepanuprotsesside osas, kuulmismälumaht on märgatavalt piiratud, raskusi püsiva tähelepanu hoidmisel, muu segava pidurdamisel. Mitteverbaalse info analüüsimine ja meenutamine õnnestuvad paremini, kuid infotöötluskiirus on aeglane. Samas dokumendis on märgitud, et füsioterapeudi poolt teostatud apraksia testides saadud tulemus 45-st 39 punkti. Apraksia test hindab, kui hästi inimene suudab liigutusi teha – eriti selliseid, mis nõuavad tahtlikku planeerimist ja täpset liigutuste juhtimist. 39 punkti 45-st näitab, et enamik ülesandeid sooritati õigesti, kuid esinesid mõned vead või raskused. See viitab kergele apraksiale – inimesel võib olla natuke raskusi teatud liigutuste täpse tegemisega, eriti keerulisemates ülesannetes. 16.11.2020 dokumendi osas pealkirjaga „Haiguse kulg“ on märgitud, et patsient on nõus arsti kaugvisiidiga; patsiendi seisund muutusteta. Sellest järeldas komisjon, et kui arst on kaugvisiidi määranud, on ta hinnanud, et patsiendile ei valmista raskusi arsti jutust arusaamine, kui seda vahendatakse telefoni teel. 7) Selleks, et täiendavalt hinnata kaebaja vaimset seisundit, kasutati toimunud vestlust ning hinnang anti ka selle põhjal, kuidas kaebaja suhtles ning küsimustele vastas. Kaebaja väidab kaebuses, justkui ei mäleta vestlusest midagi ja ei saanud aru. Vastustaja selgitab, et eksperdikomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele eksperdikomisjoni liikmete eriteadmisi kasutades. Vestlust hindas lisaks logopeedidele, eripedagoogidele ning eksamite peaspetsialistile ka kliiniline psühholoog S. S. Vestluse käigus ei ilmnenud kognitiivset disfunktsiooni, mis tähendaks suutlikkuse olulist pärssimist. Kaebajaga vesteldes oli kaebaja kõne sorav ja adekvaatne. Psüühilisi häireid või kõrvalekaldeid ei avaldunud. Tulenevalt eelnevast leidis komisjon, et viiteid vaimse võimekuse piirangutele, mis pärsiks õppimist, ei tuvastatud, ning täielik vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kaebaja on võimeline keelekasutuseks ja eksami sooritamiseks võimaldatud kohandustega (abistaja, individuaalne eksam ning võimalus kasutada lisa aega, mida võimaldatakse üle 65-aastastele isikutele). 8) Vastustaja on seisukohal, et haldusaktiga antud leevendavad meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaebaja vabastati täielikult kirjutamise osast. Arvestades kaebaja vanust, füüsilist ja vaimset seisukorda, ei pea kaebaja seetõttu pikaajaliselt vaimselt pingutama, pikalt istuma ega olema sundasendis. Kaebajale võimaldatakse vajadusel ka lisaaega, et oleks võimalik kohaneda ning rahulikult mõelda. Leevendus tehakse ka rääkimise osas, kus eksaminandil võimaldatakse kaasa võtta toetav isik. Leevendavad meetmed on vajalikud. Eksperdikomisjon on oma otsuses leidnud, et isiku täielik eksamitest vabastamine ei ole põhjendatud, kuid vajalik on võimaldada sooritada eksam üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil. Kaebaja taotles eksamikohustustest täielikku vabastamist ning see oleks isikule ka kõige vähem piirav. Meetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta, et eesti keele ja kodakondsuseksami sooritamise kohustus on määratud kodakondsuse taotlejatele riigi keele ning avalike huvide kaitseks. Eksperdikomisjonil lasub kohustus leida era- ja avalike huvide kaalumisel optimaalne lahendus. Õigusi võib piirata just niipalju, kui on vajalik kollisioonis olevate õiguste lepitamiseks. Eksperdikomisjoni tehtud leevendused võimaldavad saavutada kaebajal kodaniku kohustuste täitmise temale võimalikult säästval viisil. Meetmed on mõõdukad, kuna eksamite sooritamise tingimuste leevendamisega soodustatakse isiku kodakondsuse taotlemise olukorda. Kaebaja on vabastatud kirjaliku osa sooritamisest,

5(10)

3-25-1617 mis on terviseseisundit arvestades ka tema probleemseim osa. Lugemise ja rääkimise osas on arvestatud täiendavate abistavate meetmetega. 9) Seoses kaebaja poolt esitatud töötaja riigikeeleoskuse tunnistusega nr 083035, milles on märgitud, et kaebajale on omistatud kategooria B, märgib vastustaja, et nimetatud dokument ei tõenda eesti keele oskamist kodakondsuse taotlejale nõutud tasemel. Keeleseaduse § 39 lg 2 kohaselt enne 01.07.1999 välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust arvestati keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Käesoleval juhul ei ole tegemist töö- või ametikohal töötamiseks tõendava keeleoskusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(10)

3-25-1617 või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord.“ Määruse nr 247 §-s 2 on sätestatud, et isiku, kes terviseseisundi tõttu soovib eksamid sooritada üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil või soovib nendest eksamitest vabastamist, terviseseisundit hindab raviarst, kes väljastab tema terviseseisundi kohta teatise. Määruse § 3 lg 1 kohaselt määrab eksperdikomisjon, tuginedes raviarsti teatisele ja täiendavatele dokumentidele, eksami sooritamise ulatuse ja viisi. Määruse § 6 lg 2 kohaselt võib eksperdikomisjon vabastada isiku mõne eksami osa sooritamisest, samuti näha ette eksami suulise osa asendamise kirjalikuga ja vastupidi. Sama paragrahvi lõige 3 lubab inimese eksamite sooritamisest täielikult vabastada juhul, kui tema terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil.

3-25-1617 teada antud, et ta peaks olema komisjoni koosoleku ajal telefonitsi kättesaadav ning valmis selleks, et kui komisjonil tekib vajadus täpsustada tema terviseseisundi osas, võidakse kaebajale koosoleku ajal helistada (dtl 76). Vastustaja vastuse järgi võetigi komisjoni esimehe K. K selgituste kohaselt kaebajaga ühendust telefoni teel eksperdikomisjoni toimumise ajal ning kogu komisjon sai seda kõlarist kuulda. Vaidlustatud otsuses ja protokollis on selle kohta samuti fikseeritud, et komisjoni esimees võttis kaebajaga eksperdikomisjoni toimumise ajal telefoni teel ühendust ja veendus selle käigus, et taotleja vestles soravalt ja adekvaatselt vene keeles ning väitis, et oskab rääkida ka ukraina keeles, samuti loeb ta enda sõnul venekeelseid ajalehti, orienteerub internetis, töötab aias.

8(10)

3-25-1617 Parkinsoni tõvest põhjustatud pearingluste, koordinatsioonihäirete, kõnnaku raskuste, käte nõrkuse, tuimuse ja peenmotoorika häirete tõttu on tuvastatud raske tegutsemispiirang liikumise ja enesehoolduse valdkonnas ning eakohasest suurem, regulaarne kõrvalise abi vajadus nii liikumisel, riietumisel kui hügieenitoimingutes igal ööpäeval. Seega ei saa siinse asja materjalide põhjal teha järeldust, et raske puue määrati psüühiliste probleemide ja mäluhäirete tõttu.

3-25-1617 kaitseks ja seejuures lasub eksperdikomisjonil kohustus leida era- ja avalike huvide kaalumisel optimaalne lahendus. Ainuüksi eesmärk vähendada mittekodanikest elanikkonda ei anna eksperdikomisjonile alust inimeste vabastamiseks eesti keele ja kodakondsuseksami sooritamise kohustusest ega ole määrusest nr 247 lähtuvalt ka kaalutluseks, mida eksperdikomisjonil otsuse tegemisel arvestada tuleks. Kohus nõustub vastustajaga, et eksperdikomisjoni tehtud leevendused võimaldavad praegusel juhul kaebajal sooritada eksami temale võimalikult säästval viisil.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.