lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2735/6

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2735/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
901
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Kaire Pikamäe 13.10.2025, Tartu 3-25-2735 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2025. a otsusele nr 15.3-3.4/1169-3 ja 07.08.2025. a vaideotsusele nr 15.3-3.6/173 Kaebaja – X.X. Esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.08.2025 määrus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.07.2025. a otsusega nr 15.3-3.4/1169-3 X.X.-i pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39V992571 kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 2 p 2, § 16 ja § 243 alusel alates 17.07.2025, kuna X.X. viibis alates 24.10.2021 kuni elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseni väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike rohkem kui 12 järjestikust kuud.
2.X.X. esitas vaide, milles ta palus tunnistada kehtetuks PPA 17.07.2025. a otsus nr 15.3-3.4/1169-3.
3.PPA jättis 07.08.2025. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/173 X.X.-i vaide rahuldamata.
4.X.X. esitas 18.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles PPA 17.07.2025. a otsuse nr 15.3-3.4/1169-3 ja 07.08.2025. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/173 tühistamist ning

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-25-2735 esialgse õiguskaitse korras PPA 17.07.2025. a otsuse nr 15.3-3.4/1169-3 kehtivuse peatamist kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebuse kohaselt esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebaja soovib olla kohtuasja arutamise juures, toetada peret ja viibida neile lähedal ning asuda sügisest Eestis tööle.

5.Tartu Halduskohus jättis 27.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halduskohtumenetluse ajaks ei too kaebajale kaasa selliseid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse kohtuotsusega osutuks hiljem võimatuks või oluliselt raskendatuks. Kaebaja viibimine Eestis viimase viie aasta jooksul oli olematu. Kaebaja ei tõendanud ega põhistanud usutavalt, et võrreldes eelmise viie aastaga on olukord muutunud ja tema Eestis elavad perekonnaliikmed või ta ise vajavad pidevalt kohalolekut. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta kavatseb lähiajal asuda Eestis tööle. Kaebaja õde elab Eestis ning saab vajadusel ema toetada. Kaebaja väide, et tal on Venemaal poeg, kellele on määratud puue, kinnitab pigem, et kaebaja ei viibi ka tulevikus Eestis senisest tihedamini. Kaebajal on esindaja, kelle kaudu ta saab osaleda halduskohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.X.X. esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.08.2025. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: Kohus hindas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse puudumist ekslikult. Kuna kaebaja kavatses Eestisse tööle asuda 2025. a sügisel, siis ei ole tal võimalik oma kavatsust tõendada, kuna töölepingu sõlmimine pidi toimuma alles 2–3 kuud hiljem. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineb majanduslik vajadus. Avaliku huvi seisukohalt on positiivne, kui Eestis suureneb tööjõu ressurss. Kaebaja ema on 82-aastane ja tema tervislik seisund ei ole hea. Emotsionaalset ja moraalset tuge saab pakkuda vaid lähedase isiklik kohalolek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Tartu Halduskohus jättis 27.08.2025 a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halduskohtumenetluse ajaks ei too kaebajale kaasa selliseid negatiivseid tagajärgi, mille heastamine positiivse kohtuotsusega osutuks hiljem võimatuks või oluliselt raskendatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja esitab määruskaebuses suuresti samu väiteid, millele halduskohus on vaidlustatud määruses igati põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

2

3-25-2735

10.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus, s.t peab esinema olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist peab kaebaja vajadusel põhistama (HKMS § 250 lg 2). Kaebaja väide, et ta kavatseb 2025. a sügisesel Eestis tööle asuda, on endiselt tõendamata. Kaebaja põhjendas tõendite esitamata jätmist sellega, et töölepingut ei oldud jõutud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise hetkeks veel sõlmida, sõlmimine pidi toimuma alles 2–3 kuud hiljem. Kohus ei pea kaebaja väidet usutavaks, kuna kaebaja teatas juba 26.10.2024. a e-kirjas PPAle, et hakkab alates novembrist tööle oma õe firmas konsultandina. Ka on määruskaebuse esitamise hetkeks (11.09.2025) sügis juba käes, kuid kaebaja ei ole endiselt esitanud tõendeid tööle asumise kohta.
11.Ringkonnakohus leiab, et emotsionaalne ja moraalne tugi on vanemas eas isikule tõepoolest oluline, kuid emotsionaalset ja moraalset tuge saab pakkuda ka virtuaalsel teel näiteks helistamise ja videokõne kaudu. Kohus märgib, et senimaani ei ole kaebaja pidanud vajalikuks ema Eestis külastada. Kaebaja ei viibinud Eestis alates 24.10.2021 kuni pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseni 18.09.2024. Pärast elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamist viibis kaebaja Eestis ühe korra. Kohus järeldab sellest, et kuna kaebaja ei ole senimaani füüsilist kohalolekut emotsionaalse toe pakkumiseks vajalikuks pidanud, siis ei vaja ta seda ka edaspidi. Kaebaja ei ole põhistanud, et ema on seisukorras, mis nõuab just kaebaja füüsilist kohalolekut. Seejuures elab Eestis kaebaja õde, kes saab vajadusel ema toetada.
12.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.08.2025. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja