Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 08.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-16-122340/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1201

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-122340

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2017.a Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-122340

Tsiviilasi

Bondora Servicer OÜ hagiavaldus J.T.’ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1241,76 krooni

Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora Servicer OÜ (rk 12831019, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); hageja lepinguline esindaja: Julianus Inkasso OÜ (e-post: [email protected] ) Kostja: J.T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)

Juhindudes VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6, § 113 lg.1, TsMS §162 lg.1, § 174, § 405, § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633

1.Rahuldada Bondora Servicer OÜ 22.11.2016 esitatud hagiavaldus kostja J.T.’u 08.01.2017 kirjalikul õigeksvõtul põhineva otsusega kirjalikus lihtmenetluses.

RESOLUTSIOON

2.Välja mõista J.T.’ult (ik xxxxxxxxxxx) Bondora Servicer OÜ (rk 12831019) kasuks Bondora AS-iga (endise ärinimega isePankur AS) 22.08.2014 sõlmitud laenulepingust ning 01.04.2016 nõude loovutusest tulenev põhivõlg 1036,59 eurot, intress 82,71 eurot ja otsuse tegemise seisuga 08.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 57,16 eurot, kokku 1176,80 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 80 senti).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Välja mõista J.T.’ ult Bondora Servicer OÜ kasuks asjas kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 400 € (nelisada eurot, sh riigilõiv summas 200 € ja kulutused lepingulisele esindajale summas 200 €). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab esitada kaebuse, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg.6) Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sai kostja J.T. 22.08.2014 veebikeskkonna www.isepankur.ee kaudu Bondora AS-ilt 36 kuuks laenu summas 1300 eurot intressimääraga 32% aastas ja igakuiste tagasimaksetega alates 20.10.2014, kostja 19.01.2015 taotlusel tagastamise lõpptähtaega pikendati 60 kuuni, kuni 18.11.2019.a. Bondora AS loovutas laenunõude 01.04.2016 hagejale. Kostja on tasunud laenu ja intressi tagasimakseid summas 263,41 €, kuid jättis alates maist 2016 need tasumata, mistõttu hageja ütles laenulepingu 03.06.2016 üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla summas 1036,59 eurot, lepingujärgse intressi seisuga 03.06.2016 summas 81.71 € ning 22.11.2016 hagi koostamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 39,22 eurot ja edasise viivise. Hageja palub määrata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel selliselt, et jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kindlaks määrata menetluskulud vastavalt nimekirjale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt asjas tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabi eest 950 eurot. Menetluse käik, kostja kirjalik vastus Kostja J.T. kirjalikus vastuses 08.01.2017.a hageja põhinõude ja kõrvalkulude osas kuni 1358,52 eurot võttis hagi õigeks ning tunnistas tema vastu suunatud nõuet. Kostja vaidleb vastu menetluskuludele, leides, et need on põhjendamatult suured, kuna tegemist on lihtmenetlusega ja sellel pole keerulisi nüansse. Kostja palub mitte lisada hageja õigusabi kulutusi võlgnevusele täies ulatuses. Samuti palub kostja määrata maksegraafiku, milles suudab tasuda kuni 100 € kuus iga kuu 15. kuupäeval. Kohtu seisukoht, kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 ja § 440 lg.1 ja 3 lihtmenetluses kirjalikult, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja pooled ei ole enda kohtus ära kuulamist lihtmenetluse raames ei taotlenud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94 kohaselt

2-16-122340 intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ning kuulub TsMS § 367 alates otsuse tegemisest väljamõistmisele protsendina põhinõudest. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga põhivõla 1036,59 €, intressi 82,71 € nõuetes ning samuti VÕS § 113 1 lõike teise lause järgi alates laenulepingu ülesütlemisele 03.06.2016 järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni 08.902.2017 möödunud 250 päeva eest summas 57,50 eurot ja edasise viivise nõudes alates 09.02.2017 kuni põhivõla täieliku rahuldamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja kõrvalnõuded summas 1176,80 eurot ja edasise viivise. Maksegraafiku kohta kohus märgib järgmist: hagi menetlusse võtmisel 06.01.2017 määruses kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse koostamise juhiste punktis 3, et asja kokkuleppel lahendamiseks tuleb kostjal võtta ühendust hagejaga. Kohtule ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks poolte allkirjadega kompromissi esitatud ega taotletud ka kompromissi sõlmimiseks tähtaja andmist. Kohus selgitab, et kostja saab kohe asuda võlga vähendama (hageja pangarekvisiidid toodud 28.09.2016 maksekäsukiirmenetluse avalduses), samuti tal on võimalik hageja kui sissenõudjaga võla osamaksetega tasumiseks läbirääkimisi pidada ka peale kohtumenetluse lõppu täitemenetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab asjas menetluskulud kostja J.T.. TsMS § 174 lg 1-2 tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus leiab, et vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub siinkohal täielikult kostja vastuväidetega ja leiab, et põhjendatud menetluskuluna, arvesse võttes asja minimaalset keerukust, sisulise vaidluse puudumist ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulud vähendatud ulatuses summas 200 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 400 €. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatavad menetluskulud ületavad 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik