2-16-103896/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 18.11.2015 hagejale nõude Joosep Kinksi vastu põhisumma 162.27 eurot väljamõistmiseks koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga liitumislepingu nr XXXXXXX ja selle lisa nr XXXXXXX 13.11.2012, liitumislepingu nr XXXXXXX 01.03.2014 ja liitumislepingu nr XXXXXXX 19.12.2013, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Järelmaksulepingust tulenevalt on järelmaksusummade mittetähtaegsel tasumisel Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt kogu kauba eest tasumata järelmaksu korraga tasumist. Kostja jättis järelmaksu maksed tasumata, mistõttu Elisa Eesti AS nõudis kogu summa tasumist. Vastavalt lepingule ja üldtingimustele on viivise määr tasumata summalt 0,15 % päevas. Hageja arvutab viivist alates lepingu lõpetamisest, kuid lähtub iga arve maksetähtajast. Hageja on arvutanud viiviseid sumas 200.06 eurot, kuid vähendab nõuet põhivõla suuruseni ja nõuab kostjalt viivist 162.22 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg, sissenõutavaks muutunud viivis selle vähendatud ulatuses ning hageja menetluskulud. Kostja vaidles hagile vastu. 13.11.2012 sõlmitud järelmaksulepinguga soetatud mobiiltelefon HTC ONE V ei töötanud korralikult: telefonil puudus levi, telefon lülitas ennast ise välja ja vahepeal katkesid kõned iseenesest. Kostja pöördus Elisa teenindusse ja palus telefoni saata garantiihooldusesse. 31.05.2013 teatas Elisa, et ei ole nõus kõnealuse mobiiltelefoni puuduseid likvideerima, sest mobiiltelefoni korpusel on tavapärasest kasutamisest tulenevad kriimud. Kostja hinnangul ei ole kriimud korpusel seotud telefoni puudustega, kuid asjakohast vastust Elisa Eesti AS-lt ei ole kostja saanud. Kui kostja soovis telefoni kätte saada, teatas Elisa Eesti AS-i esindaja, et mobiiltelefon on kadunud ja selle asukoht on teadmata. Kuigi kostjal ei olnud võimalik mobiiltelefoni kasutada Elisast tuleneval põhjusel, jätkas Elisa sellest hoolimata arvete saatmist, Alles 12.11.2013 saadeti kostjale teade, et telefon on leitud. Telefon oli Elisa Eesti AS-i valduses 31.05.-12.11.2013. 15.09.2016 otsustas kostja, nähes, et Elisaga ei ole võimalik kokku leppida, tasuda hageja nõude 162 eurot Elisa Eesti AS-i arveldusarvele. Kostja ei teadnud Elisa Eesti AS-i poolt nõude loovutamisest OÜ-le Aktiva Finants. VÕS § 169 lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale, teadmata nõude loovutamisest, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.

OÜ Aktiva Finants tunnistas oma kirjalikus seisukohas 162 euro laekumist Elisa Eesti AS-ile käesolevas asjas esitatud nõude katteks, kuid luges makses selgituse puudumise tõttu summa tasutuks viivise katteks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga liitumislepingu nr XXXXXXX ja selle lisa nr XXXXXXX 13.11.2012, liitumislepingu nr XXXXXXX 01.03.2014 ja liitumislepingu nr XXXXXXX 19.12.2013, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja müüs kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni HTC ONE V ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole hagis märgitud arveid summas 162.27 eurot tasunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue põhivõla tasumiseks on põhjendatud. Alates märtsist 2014 on muutunud kostja kasutuses olev mobiilinumber (Mobiiliteenuste arve tl 34), seega on tõenditega kooskõlas hageja seisukoht, et kostja kasutas puudustega telefoni remondis oleku ajal teist mobiilinumbrit ning seega ka Elisa Eesti AS-i poolt pakutavat teenust. Käesolevaks ajaks on kostja tasunud Elisa Eesti AS-le 162 eurot (15.09.2016 maksekorraldus tl 104), kuid ei ole märkinud, millise nõude katteks on nimetatud summa määratud. Hageja on arvutanud kostja poolt tasumata summadelt viivist vastavalt liitumislepingutes kokkulepitule 0,15% päevas. VÕS § 88 lg 4 kohaselt Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Pärast seda, kui hageja teatas, et on kostja poolt Elisa Eesti AS-le tasutud 162 eurot lugenud viivise katteks ja viivisest on tasumata veel 22 eurosenti, on kohus selle viivitamatult teinud teatavaks kostjale. Kostja ei ole kohtule teatanud, millise kohustuse katteks on tehtud 15.09.2016 makse, mistõttu hageja poolt makse lugemine osaliselt viivise katteks ei ole seadusevastane. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kogu 162 euro lugemine viivise katteks on seadusega vastuolus. VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus märgib, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude