Maksu- ja Tolliameti taotlus XXX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven Enok Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse - XXX
Menetlustoiming
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele XXX arvelduskontodele kogusummas 46 687 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule.
ASJAOLUD
/.../
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa
andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele sama seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ning arestida pangakonto (MKS § 131 lg-d 1 ja 2).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1362 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt kontrollib MTA 28.07.2025 korralduse (dtl 13–15) alusel XXX käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober 2024 kuni juuni 2025. XXX ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ega täitnud MTA korraldust.
7.Kuna XXX ei ole esitanud teavet ega dokumente, tegi MTA XXX müügikäibe kindlaks XXX arvelduskonto ja käibedeklaratsioonil deklareeritavate arvete alusel. Maksuhaldur leidis, et kontrolliperioodis on XXX -l jäetud käibedeklaratsiooni andmete järgi 22% määraga käivet deklareerimata summas 240 798,84 eurot ja sellest käibemaksu 52 975,74 eurot. Pangakonto väljavõttest on näha, et XXX-ile laekub väikestes summades erinevatelt 2(4)
3-25-3209
äriühingutelt ja eraisikutelt arvete ja tööde eest raha, mis on XXX käibedeklaratsioonil deklareerimata. Seega lisaks käibedeklaratsioonil deklareerimata maksustatavale käibele on XXX jätnud deklareerimata ka pangakontolt nähtuvad muult müügitulult arvestatud maksustatava käibe summas 8053,27 eurot (9824,99 ÷ 1,22) ja sellelt käibemaksu 1771,72 eurot (8053,27 × 22%). MTA näeb XXX tehingupartnerite käibedeklaratsiooni andmetelt müüki XXX-ile , mida saab võtta sisendkäibemaksu arvestuses arvesse, kuna tehingud võivad olla seotud äriühingu äritegevusega. Maksuhaldur leidis, et seega on XXX -l võimalus sisendkäibemaksu arvestuses kajastada summat 8060,46 eurot.
8.Kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt järeldab MTA, et XXX on kontrollitaval perioodil oktoober 2024 kuni juuni 2025 jätnud deklareerimata ja tasumata käibemaksu kokku summas 46 687 (1771,72 + 52 975,74 – 8060,46) eurot. Deklareerimata on jäänud 22% määraga maksustatava käive summas 248 852,11 (240 798,84 + 8053,27) eurot, millest arvestatud käibemaks on 54 747,46 eurot (1771,72 + 52 975,74) eurot ning sisendkäibemaks summas 8060,46 eurot. Maksuhaldur peab võimalikuks, et kontrolli tulemusel suureneb XXX maksukohustus summas 46 687 eurot.
9.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
10.Täidetud on eeldus, et kontrollimenetluse tulemusel pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Maksuhalduril on kahtlus, et XXX on teadlikult varjanud enda maksukohustust ja hoidnud teadlikult kõrvale maksude tasumisest. On põhjendatud eeldada, et isik ei asu ka tulevikus vabatahtlikult maksukohustust tasuma. XXX väldib MTA-le dokumentide esitamist ja käibedeklaratsioonidel käibemaksu deklareerimist. XXX-ile - on korduvalt määratud sunniraha (dtl 94–95, 96–97), kuna äriühing ei ole täitnud korraldusi deklaratsioonide esitamiseks. Äriühing ei ole sunniraha tasunud ja sunniraha on kätte saadud arvelduskonto arestimise kaudu. Seega ei täida äriühing seadusest tulenevaid kohustusi. Äriühing ei ole kontrollimenetluses vastanud maksuhaldurile ega esitanud vajalikke dokumente. Samuti on äriühingul taotluse esitamise seisuga esitamata 2024. a majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtajaks oli 30.06.2025. Äriühingu pangakontolt nähtuvalt liiguvad summad pangakontole ja peaaegu samas suuruses sealt välja. Äriühingu ainukeseks registervaraks on liiklusregistri andmetel sõiduk MAN TGL 8.220 4X2 BL. Mistahes muu registervara äriühingul puudub ja äriühingu ainus likviidne vara on pangakontol asuv ja sinna laekuv raha. Maksukohustuslane võib ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma ja taolise olukorra vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
11.Arveldusarvele aresti seadmine on äärmuslik meede, mis võib halvata äriühingu majandustegevuse ja tuua kaasa pöördumatu kahju, mille tagajärjel võib äriühing muutuda maksejõuetuks. Seetõttu tuleb täitetoimingu luba taotledes valida meede, mis riivaks isiku õigusi vähem. Äriühingule kuulub liiklusregistri andmetel sõiduk MAN TGL 8.220 4X2 BL (registrimärk YYY). Maksuhaldur ei ole taotlenud sõidukile käsutuskeelu seadmise luba. Maksuhaldur asus seisukohale, et sõiduki müük võib võtta märkimisväärselt aega, sõltudes turuolukorrast ja sõiduki seisukorrast. Lisaks vähendavad võimalikud täitemenetluse kulud (nt hindamine, transport, hoiustamine, müügiorganisatsioonide teenused) reaalselt saadavat tulu veelgi.
12.Käesoleval juhul on äriühing sõiduki soetanud 06.12.2024. Liiklusregistri päringu kohaselt oli sõiduki esmane registreerimine 02.01.2013 ja läbisõit jaanuari 2025. a seisuga
3(4)
3-25-3209
peaaegu 400 000 kilomeetrit (dtl 106–108). Liikluskindlustusfondi andmetel on sõiduk osalenud kahel korral liiklusõnnetustes (dtl 113–114). Käesoleval juhul ei ole teada sõiduki väärtust ega seisukorda. Seetõttu on põhjendatud, et maksuhaldur ei ole taotlenud sõidukile käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist liiklusregistrisse. Kuna praegusel juhul ei ole võimalik tagada määratava maksusumma sundtäitmist vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega, on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletavas ulatuses eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne. Kohus leiab, et arvelduskontodele aresti seadmine taotluses märgitud asjaoludel ja suuruses on vajalik ja proportsionaalne.
13.Kohus möönab, et pangakonto arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, kuid maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb maksuvõla tekkimise eest vastutaval isikul seadusega lubatud piiranguid taluda. Riigikohus on märkinud, et maksukohustuste korrektse täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada piiranguteta oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 29).
14.Maksuhaldur on taotluses üheselt ja arusaavalt märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise nii eeldatava maksukohustuse kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.
15.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kohus rahuldab MTA taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.