B.R-i ja G.Y kaebus Rae valla vastu eralastehoiu kulude hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebajad
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Rae valla dokumendiregistrist asja toimikusse 12.11.2023 arupärimine lasteaia kohtasu kohta ja Rae Vallavalitsuse 24.11.2023 vastus arupärimisele nr 16/11871-1.
2.Rahuldada B.R-i kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt B.R-i kasuks välja kahjuhüvitis summas 510,17 eurot (põhinõue 483,54 eurot ja viivis 26,63 eurot).
3.Rahuldada G.Y kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt G.Y kasuks välja kahjuhüvitis summas 10,90 eurot (põhinõue 10 eurot ja viivis 0,90 eurot).
4.Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgmiselt: - B.R-ile põhinõudelt 483,54 eurot alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni; - G.Y-le põhinõudelt 10 eurot alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Mõista vastustajalt B.R-i kasuks välja menetluskulu 19,80 eurot ja G.Y kasuks välja menetluskulu 18,60 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
6.Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja isikukoodid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.11.2025 a.
– B.R (isikukood XXX) ja G.Y (isikukood YYY ) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(8)
1.B.R esitas 09.12.2024 Rae vallale taotluse lastehoiu teenuse kasutamise eest enammakstud raha hüvitamiseks (dtl 12, 41). Rae vald jättis 16.12.2024 vastusega nr 10-1.1/1413-1 taotluse rahuldamata (dtl 9).
2.B.R ja G.Y esitasid 20.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovivad ajavahemikul 01.09.2023-23.08.2024 tekkinud eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamist kokku summas 498,30 eurot. Kaebajad soovivad, et B.R-ile hüvitataks 487,55 eurot ja G.Y-le 10,75 eurot. Samuti soovivad kaebajad kahjunõudelt viivise tasumist alates 09.12.2024. Kaebuse põhjendused:
1.Rae vald jättis mõistliku menetlusaja jooksul kaebajate lapsele lasteaiakoha võimaldamata. Kaebajate 23.09.2021 sündinud laps, kes on Rae valla elanik alates sünnist ja alates 28.09.2021 lasteaiakoha järjekorras, sai lasteaiakoha alates 26.08.2024. Laps käis alates 01.09.2023 eralastehoius.
2.Ajavahemikul 01.09.2023-23.08.2024 tasusid kaebajad eralastehoius rohkem kohatasu ja söögiraha, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Samuti ei olnud võimalik saada 2024. aastal eralastehoiu kohatasult tulumaksutagastust. 2023. aasta septembris ja oktoobris esitas lastehoid kohatasu arved summas, mis vastas täpselt Rae valla 17.09.2019 kehtestatud määrusele nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise kord“1 (edaspidi määrus nr 42). Munitsipaallasteaedadele ja paljudele eraasutustele andis vald aga teada väiksema kohatasu summa (108 eurot) ja teavitas samuti, et viga ei parandata ning edaspidi peavad kõik valla alusharidusasutused kohatasu küsima 108 eurot. Lastehoid on jätnud tagantjärele tasaarvelduse tegemata. Viga tulnuks lahendada vallal ja hoiul omavahel vahetult vea tekkimise järgselt.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Rae vallale esitati lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 28.09.2021 sooviga saada lasteaiakoht alates 23.03.2023 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 26.08.2024. Koolieelse lasteasutuse seaduse2 (KELS) § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selle realiseerimiseks sõlmisid pooled 23.05.2023 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2023-0100.
2.Lepingu punktide 2.2 ja 3.1.5 kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda ületava lastehoiu teenuse kulu tasus lepingu kohaselt vald. Eralastehoid on esitanud arved, mis vastavad määruse nr 42 §-le 2. Seega ei ole vastustaja tegevusetuse tõttu kaebajale kohatasu osas 1,5 euro suurust kahju tekkinud.
3.Sõlmitud leping ei näinud ette lastehoiu toidukulude hüvitamist valla poolt. Vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem tasuma lastehoius toidukulu täies ulatuses ise. Arvestades eelnevat ning privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju tekitanud.
4.Väidetavalt enamtasutud tulumaksu hüvitamiseks puudub alus. Kaebusest ega kaebusele hiljem lisatud e-maksuameti väljavõttest tulumaksu hüvitamise nõude kujunemist ei nähtu.
5.Eeltoodu tõttu ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
1 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001?leiaKehtiv Kehtetu alates 01.09.2025
2(8)
4.Kaebajad lisasid kaebuse punkti 3.8 lingid kahele vastustaja dokumendiregistris registreeritud dokumendile selgitamaks vastustaja poolset viga kohatasude erinevuses 2023. aasta septembris ja oktoobris. Lingid viivad Rae Vallavolikogu liikme 12.11.2023 arupärimisele Rae vallavalitsusele lasteaia kohatasu kohta 3 ja vallavalitsuse 24.11.2023 vastusele nr 1-6/11871-14. Kohus lisab need dokumendid HKMS § 62 lg 1 alusel haldusasja toimikusse. Dokumendid sisaldavad teavet, mis tõendab lasteaia kohatasu suurust vastustaja munitsipaallasteaedades 2023. aasta septembris ja oktoobris. Kuigi dokumente ei ole seni toimikusse lisatud, ei ole tegemist hilinenult esitatud tõenditega (HKMS § 62 lg 1 teine lause), kuna viited dokumentidele sisaldusid juba algselt esitatud kaebuses. Tegemist on ka vastustaja enda dokumentidega ja vastustajal on olnud võimalik nendega kaebuses esitatud viidete kaudu tutvuda.
5.KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd 23.09.2021) taotleti lasteaiakohta 28.09.2021 (dtl 8, 42). Laps hakkas erahoius käima 01.09.2023 (lepingu p 3.1.2; dtl 44). - Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.09.2023 seisuga ei olnud laps lasteaiakohta saanud. - Laps käib alates 26.08.2024 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (kaebuse p 4.4, dtl 3; vastustaja 24.03.2025 seisukoha p 2.3; dtl 70).
6.Asjaolu, et kaebaja B.R võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiu-teenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu ei tähenda seda, et kaebajad oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajatel oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Kaebajad on kaebuses selgitanud, et otsisid lapsele koha erahoius, kuna vald lapsele vaatamata taotluse esitamisele lapse 1,5-aastaseks saamisel munitsipaallasteaiakohta ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks lasteaiakohta pakutud ja kaebajad oleksid sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebajad oleksid keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
7.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. 3 4
See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi kohatasu erinevuse põhjuseid 2023. aasta septembris ja oktoobris ning toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud kohatasu ja toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
8.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja kaebaja kohtule esitatud selgitustest.
8.1.Kohatasu erinevus Kaebajate esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus kaebaja B.R septembris ja oktoobris erahoius kohatasu 108,75 eurot (dtl 33, 31, 39) kui samal ajal oli vastustaja munitsipaallasteaedades kohatasu 108 eurot. Vastustaja hinnangul ei vastuta vastustaja kohatasude erinevuse osas (s.o kokku 1,50 eurot) kahju tekkimise eest, kuna kaebaja kohustus tasuma kohatasu vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5, erahoid on esitanud arved kooskõlas määruse nr 42 §-ga 2 ning tõendatud ei ole, et kaebajate lapse munitsipaallasteaias käies oleks kohatasu pidanud maksma vähem, kui vallas kehtestatud 108,75 eurot. Kohus leiab, et kaebaja B.R-ile on kohatasu erinevuse osas kahju tekkinud ja kahju tekkimine on vastustaja õigusvastase tegevusetusega, s.o kaebajate lapsele koha munitsipaallasteasutuses õigeaegselt pakkumata jätmisega, põhjuslikus seoses. Vastustaja esitas 30.06.2025 Rae Vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 199, mille p 2 kohaselt on lapsevanemate poolt kaetav kohamaksu suurus sama määruse nr 42 §-s 2 sätestatud määraga (dtl 91), s.o 108,75 eurot. Samas on kaebuses viidatud Rae valla dokumendiregistris registreeritud arupärimisele ja selle vastusele, mille kohus käesoleva otsusega asja toimikusse võttis. Arupärimise küsimustest 5-7 ja vastustest neile küsimustele nähtub, et 2023. aasta septembris ja oktoobris oli kohatasu vastustaja munitsipaallasteaedades tegelikkuses 108 eurot. Seega on kaebaja tasunud 2023. aasta septembris ja oktoobris kokku 1,50 euro võrra kohatasu enam, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Asjaolu, et lepingu punktiga 2.2 võttis kaebaja kohustuse kohatasu tasuda määruse nr 42 §-s 2 sätestatud määras, kohtu järeldusi ei muuda. Esiteks, nagu kohus eelnevalt sedastas, ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebaja oleks lepingu sõlminud vabatahtlikult (vt otsuse p 6). Teiseks on leping vanema poolt kaetava kohatasu osas vastuoluline – lepingu p 2.2 seob kohatasu suuruse vanema jaoks määruse nr 42 §-ga 2, mis septembris ja oktoobris 2023 oli 108,75 eurot, kuid lepingu p 3.1.5 kohaselt oli vanema kaetava osa suurus kohatasu maksmisel 80 eurot. Arvestades kahju hüvitamise eesmärki panna kaebaja olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud, on oluline üksnes see, milline oli samal ajavahemikul munitsipaallasteaia kohatasu tegelikult.
8.2.Toiduraha lisakulud B.R Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 290 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Ka kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebaja tasus lastehoius toiduraha 290 eurot rohkem, kui oleks samal ajal tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. 4(8)
Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades kaebaja ja lapse elukohta (dtl 2 ja 42) ja Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“5 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema eelistusega arvestamist. Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks märgitud 2,50 eurot ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ja kohtule on ka varasematest kohtuasjadest teada, et toiduraha päevatasu oli Rae valla lasteaedades 2,5 eurot päevas (nt 3-24-2940 ja 3-25-187).
Kuu September 2023
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
2,50 €
5,00 €
Arvestatud toidupäevade arv (hoiu arvete järgi, sh tasaarvestus) 13
Tasutud toiduraha (hoiu arvete järgi) 65,00 €
Toiduraha vahe (hoiu arvestuse Tõend (dtl) järgi) 31, 6
Oktoober 2023
32,50 € 0,00 €
November 2023
2,50 €
5,00 €
9
45,00 €
17, 6
22,50 €
Detsember 2023
2,50 €
5,00 €
12
60,00 €
19, 6
30,00 €
Jaanuar 2024
2,50 €
5,00 €
10
50,00 €
37, 6
25,00 €
Veebruar 2024
2,50 €
5,00 €
7
35,00 €
27, 6
17,50 €
Märts 2024
2,50 €
5,00 €
7
35,00 €
15, 6
17,50 €
Aprill 2024
2,50 €
5,00 €
14
70,00 €
25, 6
35,00 €
Mai 2024
2,50 €
5,00 €
12
60,00 €
23, 6
30,00 €
Juuni 2024
2,50 €
5,00 €
12
60,00 €
21, 6
30,00 €
Juuli 2024
2,50 €
5,00 €
10
50,00 €
13, 6
25,00 €
August 2024
2,50 €
5,00 €
10
50,00 €
35, 6
25,00 €
116
580,00 €
290,00 €
G.Y Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta lastehoius 2023. aasta oktoobri eest toiduraha 10 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Kohtu hinnangul on kaebaja kahjuarvestus, sh arvestades kaebaja B.R-i osas eelnevalt toodud, õige.
Kuu Oktoober 2023
Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses
Toiduraha päevatasu erahoius
2,50 €
5,00 €
Arvestatud toidupäevade arv (hoiu arvete järgi, sh tasaarvestus)
Tasutud toiduraha (hoiu arvete järgi)
4
20,00 €
4
20,00 €
Toiduraha vahe (hoiu arvestuse Tõend (dtl) järgi) 29, 6
10,00 €
8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus
5
10,00 €
https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050
5(8)
Kaebajate esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi B.R-il 2024. aasta eest saamata tulumaksutagastus koolituskuludelt summas 196,80 eurot. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2024 oleks kaebaja tasunud kohatasu 123 eurot kuus, s.o kokku 861 eurot (123×7). Kaebajate laps käis alates 26.08.2024 munitsipaallasteaias ja vastustajalt ei ole alust välja mõista hüvitist saamata jäänud tulumaksutagastuse osas aja eest, mil vastustaja oma kohustuse täitis (s.o alates 26.08.2024). Seega tuleb augusti 2024 osas saamata jäänud tulumaksutagastuse aluseks oleva kohatasu suurusena arvestada kohatasu, mida kaebaja oleks tasunud munitsipaallasteaias ajavahemikul 01.-25.08.2024. Määruse nr 42 § 4 lg 2 kohaselt arvestatakse esmakordselt lasteasutusse astumisel esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest lasteaiapäevast. Kuigi kohtule ei ole esitatud munitsipaallasteaia arvet august 2024 kohta, oleks kaebaja määruse nr 42 § 4 lõikes 2 sätestatut arvestades ajavahemiku 26.-31.08.2024, s.o 6 kalendripäeva eest pidanud tasuma 23,81 eurot (123÷31×6=23,806451613≈23,81). Munitsipaallasteaia kohatasu ühes kuus oli 123 eurot, seega ajavahemiku 01.-25.08.2024 eest oleks kaebaja munitsipaallasteaias tasunud kohatasu 99,19 eurot (123-23,81). Seega oleks kaebaja ajavahemikul 01.01.-25.08.2024 tasunud munitsipaallasteaias kohatasu kokku 960,19 eurot (861+99,19). MTA vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei kasutanud 2024. aastal TuMS § 28 2 lõikes 1 sätestatud mahaarvamisi, s.o mahaarvamisi jäi kasutamata 1200 euro ulatuses (dtl 83). Seega oleks kaebajal olnud võimalik koolituskulusid maha arvata 960,19 euro ulatuses, millelt tagastatav tulumaks oleks olnud 192,04 eurot (960,19×0,2=192≈192,038)6. 8.4 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja B.R lapse erahoius käimisega munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu – 1,50 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 290 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2024. aastal – 192,04 eurot;
seonduvalt
võrreldes
Seega on kaebaja B.R-i kahju seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–25.08.2024 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 483,54 eurot (1,50+290+192,04). Kaebaja G.Y tasus lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaias 10 eurot rohkem toiduraha, mis on kaebaja kahjuks seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–25.08.2024 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega.
9.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 33-1-66-14 p 19). 6
Tulumaksumäär 2024. aastal oli 20% - https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/ maksumaarad#maksumaarad-2024
6(8)
Kaebajad taotlevad viivise hüvitamist alates 09.12.2024. Kaebajatele lõppes kahju tekkimine 26.08.2024, seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue mõlema kaebaja osas enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud sissenõutavaks. TuMS § 46 lõigete 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus 2024. a tulumaksutagastuse 192,04 eurot ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2025. Kohus esitab B.R-i viivisenõude enamtasutud kohatasu, toiduraha ja 2024. aasta tulumaksutagastuse kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi. Kohus ei esita iga kahjuliigi kohta viivisearvestust selle mahukuse tõttu eraldi. Küll aga oli VÕS kohane viivisemäär: - 09.12.2024-31.12.2024 – 4,25%7 ja viivisemäär kokku 12,25%; - 01.01.2025-30.06.2025 – 3,15%8 ja viivisemäär kokku 11,15%; - 01.07.2025-06.10.2025 – 2,15%9 ja viivisemäär kokku 10,15%. Kahju liik
Summa
Ajavahemik
Päevade arv
Viivis
Kohatasu
1,50 € 09.12.2024-06.10.2025
302
0,14 €
Toiduraha
290,00 € 09.12.2024-06.10.2025
302
26,17 €
2024. aasta tulumaksutagastus
192,04 € 01.10.2025-06.10.2025
6
0,32 €
KOKKU
26,63 €
Kaebaja G.Y viivisenõue enamtasutud toiduraha kohta on eelnevat arvestades järgmine: Kahju liik Toiduraha
Summa
Ajavahemik
Päevade arv
10,00 € 09.12.2024-06.10.2025
Viivis 302
0,90 €
Kaebajad on taotlenud viivist alates 09.12.2024. Seega taotlevad kaebajad viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
10.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja laste-asutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,57
aastaseks saamisest oli kaebajate lapse 1,5-aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul enam kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
ka vastustaja
võimalusi
probleemide
11.Kohus mõistab kaebajale B.R kokku välja 510,17 eurot (põhinõue 483,54 eurot ja viivis 26,63 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kaebajale G.Y mõistab kohus välja kokku 10,90 eurot (põhinõue 10 eurot ja viivis 0,90 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 1 1). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.
12.Kaebuselt on tasutud riigilõivu 40 eurot, s.o kummagi kaebaja eest 20 eurot. Kohus rahuldas kaebuse B.R-i põhinõudes 483,54 eurot ja G.Y põhinõudes 10 eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas B.R-i põhinõude ca 99 % ulatuses (483,54÷487,55=0,9917752025≈0,99), mistõttu tuleb vastustajalt tema kasuks välja mõista riigilõiv 19,80 eurot (20×0,99=19,8) HKMS § 108 lg 2 alusel. G.Y põhinõude rahulas kohus ca 93% ulatuses (10÷10,75=0,93023255814≈0,93), mistõttu tuleb vastustajalt tema kasuks välja mõista riigilõiv 18,60 eurot (20×0,93=18,6). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.