Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ja riiklikele registritele (1 h), tutvumine järelepärimistele saadud vastustega (1,1 h), ajutise pankrotihalduri aruande koostamine (6 h). Kokku on tööks kulunud 9 h ning tunnitasu on 96 eurot tunnis. Lisaks on halduril tekkinud kulutused summas 136 eurot seoses bürookuludega (üürileandjale makstud keskmine üür koos kõrvalkuludega, arvestades halduri tehtud töö mahtu). 06.12.2016 kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik maksejõuetust ei tunnista. Avaldaja tasus 15.12.2016 pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1500 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXXOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 kirjaliku nõusoleku alusel Raivo Piirla. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 ja 4 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 5,12 eurot ning kohustusi summas 21 815,94 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning võlgniku majandustegevust sisuliselt ei toimu. Kuivõrd kohtu deposiitkontol oleva tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget XXXX(isikukood XXXX ilmuma isiklikult võlausaldajate koosolekule varade ja kohustuste vandega kinnitamiseks (PankrS § 86 lg 1). Vande andmise kohustuse rikkumisel võib kohus võlgniku juhatuse liiget trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 3). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 864 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada büroole 136 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud

tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades PankrS § 23 lg-t 6, tuleb kindlaks määrata ajutise halduri tasu summas 864 eurot ja kulud summas 136 eurot ning määrata selle tasumine Õigusbüroo Edikte OÜ arvelduskontole . Kohus ei saa määrata ajutise halduri tasu ja kulude tasumist kohtu deposiiti tasutu arvelt, sest kulutused tasutakse pankrotivarast ning pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks on PankrS §-s 146 sätestatud erikord. Menetluskulud TsMS § 438 lg 2 sätestab, et kohus otsustab otsusega menetluskulude jaotuse ja vastavalt sama seadustiku 18. peatüki 5. jaole menetluskulude rahalise suuruse. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud XXXXOÜ kanda. Menetluskulud kantakse XXXXOÜ pankrotivarast. Avaldaja taotleb õigusabikulude summas 765 euro, avalduselt tasutud riigilõivu 300 euro ning kohtu ettemaksukontole tasutud deposiitide kokku 2500 euro väljamõistmist. Lisaks taotleb avaldaja menetluskuludelt edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Võlgnik pole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Esmalt märgib kohus, et tasutud deposiitide osas kehtib erikord ning kohus neid avaldaja menetluskulude hulka ei arva. Avaldaja on tasunud deposiidi ajutise halduri kulude katteks 13.10.2016 1000 eurot ning deposiidi halduri kulude katteks 15.12.2016 1500 eurot. PankrS § 11 lg 2 ja § 30 lg 4 sätestavad, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. PankrS § 146 lg 1 p 4 sätestab, et enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (sh pankrotimenetluse kulud) kindlas järjekorras. PankrS § 150 lg 1 p 6 sätestab, et pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summad. Sealjuures käsitletakse menetluskulusid PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud deposiidist eraldiseisvalt. Eeltoodud tulenevast ei määra kohus tasutud deposiitide suurust kindlaks menetluskuludena ning avaldajal tuleb vastav taotlus esitada pankrotihaldurile pankrotimenetluses, kes saab need avaldajale hüvitada PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorra alusel (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12). Kohus märgib ka seda, et kuna pankrotimenetluse menetluskulude hüvitamise erikord on sätestatud PankrS §-s 146 lg-s 1 ning kuna menetluskulud kantakse võlgniku pankrotivarast ja väljamakseid pankrotivarast teeb pankrotihaldur, puudub alus menetluskulude (avaldaja tasutud riigilõivu ja õigusabikulude) väljamõistmiseks, vaid kohus saab üksnes määrata kindlaks avaldaja menetluskulude suuruse (vt ka Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-2313, p 12). Seega tuleb kohtul määrata kindlaks avaldaja menetluskulude (riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude) suurus. Kohtul tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja esindaja on taotlusest nähtuvalt teinud menetluses järgmisi toiminguid:

1) 03.05.2016 – materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, strateegia valimine – 1,5 h; pankrotiavalduse koostamine – 3 h; 2) 13.10.2016 – puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 15 min; 3) 24.10.2016 – menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 15 min; 4) 08.11.2016 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja sel osalemine – 45 min; 5) 09.11.2016 – kohtu määrusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 45 min; 6) 05.12.2016 – ajutise pankrotihalduri aruandega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 1,5 h; 7) 06.12.2016 – kohtuistungil osalemine – 1 h; 8) 09.12.2016 – kohtumäärusega tutvumine ja kliendile selgitamine – 0,5 h. Kohus on seisukohal, et menetlustoiminguteks esindajal kulunud aeg on kohati ülepaisutatud. Kohus leiab, et esimesed toimingud – materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja pankrotiavalduse koostamine kokku 4,5 h vältel olid põhjendatud. Avalduse esitamine ja eelnevalt selleks faktidega ja õigusliku olukorraga tutvumine on eelduslikult kõige mahukamad toimingud. Küll aga leiab kohus, et põhjendamatu on jätta võlgniku kanda avaldaja esindaja riigilõivu tasumata jätmisest tekkinud kulu seoses puuduste kõrvaldamise määrusega. Avaldaja esindajal pidi olema teada info riigilõivumäärade ja riigilõivu tasumise vajaduse kohta juba koos avaldusega. Selles osas vähendab kohus ajakulu 0,25 h. Kliendiga nõupidamine pärast avalduse menetlusse võtmist võis 15 min vältel olla vajalik. Samas ei pea kohus pärast asjaoludega eelnevat tutvumist ja avalduse koostamist põhjendatuks kulutada 08.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisele üle 0,5 h, arvestades ka asjaolu, et võlgnik vastuväidet ei esitanud. Kohus vähendab selles osas kirje nr 4 juures ajakuju 0,25 h. Arvestades, et kohtu 09.11.2016 määrusega määrati üksnes deposiidi tasumise võimalus, ei pea kohus selleteemalist suhtlust kliendiga põhjendatuks rohkem kui 15 minuti ulatuses. Kohus vähendab kirje nr 5 osas ajakulu 0,5 h. Põhjendatuks võib pidada ajutise pankrotihalduri aruandega tutvumisele ja kliendiga suhtlusele kulunud 1,5 h. Vähendada tuleb 06.12.2016 kohtuistungil osalemise ajakulu 0,5 h võrra, arvestades, et kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 0,5 h. Samuti pidi olema 09.12.2016 kohtumäärusega deposiidi tasumise kohta võimalik tutvuda maksimaalselt 15 minutiga. Kohus vähendab siin ajakulu 0,25 h võrra. Seega oli põhjendatud esindaja ajakulu asjas kokku 7,25 h (9 h – 1,75 h). Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind (85 eurot ilma käibemaksuta) ei ületa turu keskmist, mistõttu selle võib võtta kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 616,25 eurot. Sellele lisandub avalduselt 13.10.2016 tasutud riigilõiv 300 eurot (t lk 34). Kokku määrab kohus menetluskulude suuruseks 916,25 eurot. Avaldaja taotleb, et kohus määraks, et menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest arvates viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-8280 tehtud 06.01.2017 määruses leidnud, et pankrotimenetluses TsMS § 177 lg 4 ei kohaldu. Ringkonnakohus leidis, et kuna pankrotihaldur on pädev tegema PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseid ja pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi, on põhjendamatu viivise tasumise kohustuse märkimine menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Lisaks eelmärgitule oleks see ka vastuolus pankrotimenetluse normide üldise eesmärgiga asetada kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõue neil on

või millal see muutub sissenõutavaks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.