Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue i Building System OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 07.02.2017 ja pankrotihalduriks määrati Raivo Piirla. i Building System OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks ja osanikuks oli K K (isikukood xxx). Pankrotimenetluses on võlausaldajateks Maksu- ja Tolliamet (nõue 1038,98 eurot) ja V R (nõue 23 692,16 eurot). Pankrotihaldur veendus raamatupidamisdokumentide põhjal, et võlgniku püsiv maksejõuetus on tekkinud hiljemalt 31.05.2015. Swedbank AS-s asuvalt võlgniku pangakontolt nr XXX ilmneb, et 2015. aastal kanti O Kle (juhatuse liikme abikaasa, lähisugulane) perioodiliste ülekannetega kokku 56 020 eurot. O K on 2015. a kandnud võlgniku pangakontole tagasi 3935 eurot, kuid kokkuvõttes on tagastamata 52 085 eurot. Ülekannete juures puuduvad selgitused ning neid pole võimalik seostada i Building System OÜ (pankrotis) majandustegevusega. Swedbank AS-i pangakonto järgi on võlgnik teinud tehinguid kuni 2015. aasta septembri-oktoobrini. Hageja palub tagasivõitmise korras antud tehingud kehtetuks tunnistada. Alternatiivselt palub hageja käsitelda ülekandeid tähtajatu laenulepinguna ja kohustada kostjat üle kantud summad tagastama laenulepingu sätete alusel, sest laenuleping lõppes võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Hilisemas menetluse staadiumis 18.10.2018 on hageja asunud seiskohale, et loeb alates hagi esitamisest laenulepingu ülesöelduks. 18.10.2018 on hageja kohtu nõudel esitanud hagi tervikteksti, kus on asunud seisukohale, et tagasivõidetav või tagastamisele kuuluv summa on 53 780 eurot. Hageja täpsustab, et summa on kujunenud perioodil 19.01.2015-17.09.2015 tehtud ülekannete tulemusel. Ülekanded on tehtud Swedbank AS-s asuvalt i Building System OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr XXX O K Danske Bank A/S Eesti filiaalis asunud arvelduskontole nr XXX. 04.03.2019 kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 2500 euro võrra ning lõplik nõutav summa on 51 280 eurot. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et kostja poolt esile toodud arvelduskontol olnud vahendite väidetavalt majandustegevusele kulunud summad on kokkuvõttes väiksemad kui 2015.a üle kantud summade koguväärtus ning lisaks ei kajastu need pankrotihaldurile esitatud raamatupidamisdokumentides. Pankrotihaldur on seisukohal, et kostja on kasutanud i Building System OÜ (pankrotis) rahalisi vahendeid isiklikes huvides. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on avaldanud, et 2015. a kestel üle kantud summad olid tehtud i Building System OÜ (pankrotis) juhatuse liikme K K (isikukood xxx) lähetuste, töötasu ja sõiduauto kasutamisega seotud kulude katmiseks. Kostja selgitab, et K K (isikukood xxx) tasus kostja arvelduskonto kaudu majandustegevusega seotud kulusid kokku 37 812,57 eurot, i Building System OÜ (pankrotis) tasus kostjale ja K Kle

(isikukood xxx) töötasu katteks 6000 eurot ja majandustegevuse teostamiseks kasutati i Building System OÜ (pankrotis) sõidukit, millele kulus 2918,92 eurot. Lisaks seab kostja kahtluse alla 17.09.2015 tagaseljaotsuse õiguspärasuse, millega mõisteti võlausaldaja V R kasuks võlgnevus. Kostja märgib, et K K (isikukood xxx) tasus 17.06.2015 võlausaldaja V Rile 2500 eurot ning seega ei saanud võlgnevus olla 20 000 eurot (nagu tagaseljaotsuses), vaid 17 500 eurot. Kostja leiab, et kuivõrd tegelikult ei oleks tohtinud sellist tagaseljaotsust teha ja V Riga töövõtulepingu sõlmimine pole tõendatud, siis ei saanud ülekannete tegemine kahjustada võlausaldajaid. Samuti leiab kostja, et pole tõendatud i Building System OÜ (pankrotis) makseraskuste tekkimine 31.05.2015. Kostja leiab, et seisuga 31.05.2015 teadaolevad võlausaldajad puudusid. Kostja märgib täiendavalt, et vaidlusalused rahaülekanded polnud tehingud ning nende tagasivõitmine pole seetõttu õiguslikult võimalik. Samuti pole tõendatud kostja ja i Building System OÜ (pankrotis) vahel üle kantud summade osas laenulepingute sõlmimine. Hageja poolt esitatud nõude kujunemine pole selge kostja hinnangul, sest hageja pole täpsustanud, milliste konkreetsete ülekannete summad moodustavad kokku nõutava summa. Kostja selgitab, et vaidlusalused ülekanded tehti küll kostja kontole, kuid seda kontot kasutas ka i Building System OÜ (pankrotis) juhatuse liige K K (isikukood xxx) võlgniku majandustegevuse läbiviimiseks. K K (isikukood xxx) omas muu hulgas vastava konto jaoks pangakaarti ja paroole internetipanga kasutamise jaoks. Kostja täpsustab, et kandis perioodil jaanuar-september 2015 vaidlusalusele arvelduskontole raha kokku summs 14 646,22 eurot ning kasutas kontol olevast rahast isiklikes huvides 11 966,65 eurot. Seega ei saanud kostja mingit kasu ülekannetest. Lisaks leiab kostja, et kui hageja on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on kasutanud vääralt võlgniku raha, siis tuleks esitada nõue vastava juhatuse liikme vastu, mitte kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud asjas esitatud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et i Building System OÜ (pankrotis) juhatuse liige K K on teinud perioodil 19.01.2015-17.09.2015 ülekandeid Swedbank AS-s asuvalt i Building System OÜ (pankrotis) arvelduskontolt nr XXX O K Danske Bank A/S Eesti filiaalis asunud arvelduskontole nr XXX kokku summas 51 280 eurot (sh arvestatud kostja poolt i Building System OÜ (pankrotis) arvelduskontole tagastatud summad). Pooled ei vaidle ka selle üle, et K K ja O K olid ülekannete tegemise perioodil abikaasad. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on olnud i Building System OÜ (pankrotis) majandustegevusega seotud ülekannetega või mitte. Kohus on tuvastanud antud asjas, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-16-14954 07.02.2017 määrusega välja kuulutanud i Building System OÜ (pankrotis) pankroti ning vastav määrus on jõustunud 28.02.2017 (kd I, tl 5-7). Viidatud lahendiga rahuldati võlausaldaja V Ri pankrotiavaldus. Enne vastava pankrotiavaluse esitamist oli Harju Maakohus tsiviilasjas nr 215-11559 teinud 17.09.2015 tagaseljaotsuse, millega mõisteti i Building System OÜ-lt (pankrotis) V Ri kasuks välja põhivõlgnevus 20 000 eurot ja lisaks jooksvad viivised sellelt summalt (kd I, tl 17-18). Vastav tagaseljaotsus jõustus 31.10.2015. Pooled ei vaidle selle üle, et antud tagaseljaotsuse suhtes pole esitatud kaja. Seega pole vaidluse all võlausaldaja V Ri nõude olemasolu ja i Building System OÜ (pankrotis) püsiv maksejõuetus.

Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-14954 07.02.2017 tehtud pankrotimäärusest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur asunud seisukohale, et i Building System OÜ (pankrotis) makseraskuste tekkimise aeg oli 2015. a september ning 2015. a lõpuks kujunes välja püsiv maksejõuetus (kd I, tl 5 pöördel). Seega on tõendatud, et vaidlusalused ülekanded on teostatud i Building System OÜ (pankrotis) juhatuse liikme poolt oma abikaasale samal aastal, kui i Building System OÜ (pankrotis) osas ilmnesid makseraskused ning kujunes välja püsiv maksejõuetus. Hageja tugineb õiguslikult PankrS § 109 lg 1 ja PankrS § 110 lg 1 p-le 3, PankrS § 110 lg 3, PankrS § 117 lg 2 p-le 1 ja 6. Seega nõuab hageja tehingute kehtetuks tunnistamist põhjusel, et need olid tehtud lähikondsete vahel ja kahjustasid võlausaldajate huve. Alternatiivselt on hageja palunud ülekantud rahasummade tagastamist VÕS § 396 lg 1 alusel leides, et ülekandeid võib käsitleda alternatiivselt ka laenuna. Menetluse kestel on nõude võimalikku õiguslikku alust täpsustanud ja selgitanud ka kohus 29.01.2019 kohtuistungil (kd II, tl 40-41). Kohus on selgitanud, et kui hageja nõuab rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmist, siis võiks hagi õiguslikuks aluseks olla PankrS § 113. Kohus viitas sellele põhjusel, et kostja on enda poolt esile toodud asjaoludes märkinud, et ülekanded on justkui tehtud võlgniku kohustuste täitmiseks (lähetuste, töötasu ja sõiduauto kasutamise kulude katteks). Täiendavalt on kohus selgitanud, et antud olukorras võib olla nõude õiguslikuks aluseks ka VÕS § 1028, kui ilmneb, et tegelikult ei olnud vastavaid kohustusi olemas. Viimast on kohus selgitanud põhjusel, et hageja hinnangul on ülekannetel puudunud õiguslik alus. Kohus on seisukohal, et antud juhul pole tuvastatav, et ülekannete aluseks oleks olnud tehinguline suhe võlgniku ja kostja vahel. Hageja pole tõendanud kohtule ega põhistanud esitatud eluliste asjaoludega, et võlgniku ja kostja vahel eksisteeris mingi tehing, mille alusel vastavad ülekanded tehti. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Antud juhul ei täida kohtu hinnangul üksnes raha ühelt kontolt teisele kandmine tehingu eeldusi ning esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt pole võimalik tuvastada, mis võis olla sellise tehingu sisuks ehk millise tehingu tegemisele oli poolte või i Building System OÜ (pankrotis) tahe suunatud. Ka Riigikohus on selgitanud, et pankrotivõlgniku poolt raha maksmine ei ole käsutustehing, mida saab tehinguna tagasi võita (Riigikohtu lahendid nr 3-21-92-16, p15; 3-2-1-115-07, p 13) Kuivõrd ei ole võimalik antud juhul tuvastada ülekannete tehingulist alust (võlaõiguslikku alust), siis ei saa kohtu hinnangul hageja nõude õiguslikuks aluseks olla PankrS § 109 ja § 110, mis eeldab tehingu olemasolu, mida oleks võimalik antud sätetele tuginedes kehtetuks tunnistada. Eeltoodu alusel ei saa hageja nõude õiguslikuks aluseks olla ka VÕS § 396 lg 1, sest see eeldaks samuti tehingu (laenulepingu) olemasolu. PankrS § 113 alusel on võimalik kohtul tühistada rahalise kohustuse täitmine võlausaldajale. Tegemist on olukorraga, kus kohustust ennast ei tunnistata kehtetuks, vaid tühistatakse üksnes sooritus ehk kohustuse täitmine. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 113 näeb pankrotimenetluses erandina ette rahalise kohustuse tagasitäitmiseks võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tühistamise võimalused raha pankrotivarasse tagasisaamise eesmärgil ilma kohustust ennast kehtetuks tunnistamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-07, p 13). Siinkohal on oluline rõhutada, et tühistada saab kohustuse täitmist juhul, kui on tuvastatud, et eksisteeris mingi kohustus, mida väidetavalt täideti. Kui sellist kohustust pole võimalik tuvastada, siis ei saa kohaldada ka PankrS § 113. Kohus märgib, et hageja on korduvalt

asunud seisukohale, et ülekanded on tehtud õigusliku aluseta ning hageja pole esile toonud elulisi asjaolusid, millest võiks järeldada või tuvastada mingite kohustuste olemasolu, mille täitmiseks vastavad ülekanded on tehtud. Riigikohus on tõendamiskoormisega seonduvalt märkinud, et kui hageja soovib nõude esitada PankrS § 113 alusel, peab ta tõendama tagasivõidetava rahalise kohustuse täitmist võlausaldajale ning tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 kohustuste täitmisega võlausaldajate huvide kahjustamist. Seega pole hageja täitnud enda tõendamiskoormist, kuivõrd kohustuste olemasolu, mille täitmiseks ülekanded tehti, pole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul hageja nõude õigulikuks aluseks olla ka PankrS §

eksisteerivat kohustust. Kostja on samas väitnud, et vaidlusalused ülekanded tehti lähetuste, töötasu ja sõiduauto kasutamise kulude katteks. Seega on vajalik hinnata VÕS § 1028 kohaldamisel kostja väiteid väidetavalt eksisteerinud kulude hüvitamise kohustuse kohta. Kohtule pole esitatud raamatupidamisdokumente ega tõendeid, millest nähtuks, et i Building System OÜ-l (pankrotis) oleks tekkinud lähetuste, töötasu ja sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise kohustused O K ees. Samuti pole tõendatud, et i Building System OÜ (pankrotis) oleks täitnud K K kirjeldatud kulutuste hüvitamise kohustusi O K arvelduskonto kaudu. Kirjeldatud kohustuste olemasolu pole tõendamist leidnud ning kostja vastupidised väited on tõendamata ning paljasõnalised. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11, p 40). Kostja ei ole toonud esile ühtki tõendit ega eluliselt usutavat asjaolu, mille põhjal oleks alust järeldada, et ülekanded on tehtud lähetuste, töötasu ja sõiduauto kasutamise kulude katteks. Kohtu hinnangul puudub mõistlikult seletatav põhjus, miks oli vajalik i Building System OÜ-l (pankrotis) tekkinud kulusid tasuda kolmanda isiku arvelduskonto kaudu. Kostja pole suutnud selgitada, mis asjaoludel oleks selline tegevus põhjendatud ja loogiline, kui ettevõte saaks vajalikud maksed teostada otse õigustatud isikule. Sealjuures peaksid eksiteerima ka vastavad raamatupidamisdokumendid, kuid neid ei ole kohtule esitatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ei ole tõendatud, et ülekannete aluseks oleks olnud tegelikult eksiteerivad kohustused. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb mõni VÕS § 1028 lg 2 sätestatud alus, mis välistaks üleandja õiguse saajalt saadut tagasi nõuda. Kohus leiab, et kõik lõikes 2 sätestatud alused eeldavad kohustuse eksisteerimist mingil ajahetkel, kuid antud juhul on kohus tuvastanud eespool, et ei ole tõendatud selliste kohustuste olemasolu, mis tinginuks ülekannete tegemise vajaduse. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. VÕS § 1033 lg 1 sätestab, et saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1035 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Antud juhul on kohus tuvastanud, et i Building System OÜ (pankrotis) ainsaks juhatuse liikmeks oli K K ja ülekannete adressaadiks oli K K abikaasa O K. Kuivõrd antud juhul on kohus tuvastanud, et tegelikult puudusid kohustused, mille täitmiseks oleks olnud vajalik vaidlusaluseid ülekandeid teha ning raha faktiliseks ülekandajaks oli O K abikaasa, siis pidi O K teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Eeltoodu tõttu ei ole kohaldatav VÕS § 1033. Arvestades eespool tuvastatud asjaolusid on kohus seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada VÕS § 1028 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista perioodil 19.01.201517.09.2015 i Building System OÜ (pankrotis) poolt tehtud ülekannete tulemusel saadud raha summas 51 280 eurot.

Kohus märgib selgitavalt, et antud juhul ei oma tähendust väljamõistetava summa suuruse puhul asjaolu, et O K on teinud sissemakseid enda arvelduskontole, kuhu tehti ka vaidlusalused ülekanded. Ainuüksi O K poolt tehtud sissemaksed tema enda kontole ei tõenda, et need summad oleksid tasutud i Building System OÜ (pankrotis) kasuks või vaidlusaluste ülekannete nö tagasimaksetena. Asjakohane pole ka kostja väide, et nõue tuleks esitada K K vastu, kes oli võlgniku juhatuse liige. Kohus on tuvastanud, et kostja sai õigusliku aluseta raha enda arvelduskontole ning asjas pole tõendamist leidnud, et kostja arvelduskontole kantud raha oleks kasutatud i Building System OÜ (pankrotis) majandustegevuse huvides. Viimast asjaolu ei kinnita ka see, et K K omas ligipääsu vaidlusalusele kostja arvelduskontole, kuivõrd tal olid vajalikud paroolid ja pangakaart. Kostja pole tõendanud, et raha on kasutatud i Building System OÜ (pankrotis) majandustegevuse jaoks. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt esitatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja 04.03.2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 1450 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest. Nimetatud summa hulgas pole käibemaksu. Avalduse kohaselt on lepinguline esindaja õigusteenust osutanud kokku 14,5 h tunnitasu määraga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on leidnud, et hageja menetluskulud on põhjendamatud, kuivõrd pankrotihalduril puudus vajadus lepingulise esindaja järele antud tsiviilasjas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).

Kohus märgib, et lepingulist esindajat on õigus kasutada ka isikul, kellel on õigusharidus, sh pankrotihalduril. Lepingulise esindaja kaasamise vajaduse üle on pädev otsustama pool ise ja seda õigus ei saa piirata. Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu määraks on põhjendatud lugeda 100 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu on põhjendatuks lugenud ka Riigikohus lahendites nr 3-2-1-93-13 ja nr 3-2-1-115-13. Esmalt märgib kohus, et 08.10.2018 kohtuistungil on kohus märkinud selgelt, et vastava istungiga seotud kulud jäävad hageja kanda, sest hageja tegevus tingis kohtuistungi edasilükkamise. Sellel põhjusel tuleb 08.10.2018 kohtuistungiga seotud kulud maha arvata hageja menetluskuludest. Hageja on arvestanud istungil osalemise ajaks 45 minutit ning see vastab protokollis märgitud istungi kestusele. Arvestades tunnitasu määra, arvab kohus hageja menetluskulude summast eeltoodu alusel maha 75 eurot. Kohus on seisukohal, et 18.10.2018 ja 28.01.2019 esitatud menetlusdokumentide koostamine on tingitud hageja enda puudulikust tööst, sest kohus on pidanud menetluse kestel hageja tähelepanu juhtima selge nõude esitamise vajadusele ning selgitama pankrotiseaduse alusel esitatavate tagasivõitmise nõuete sisu ja eeldusi. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud 18.10.2018 menetlusdokumendi koostamiseks 2,5 h ning 28.01.2019 menetlusdokumendi koostamiseks 1,5 h. Kohus vähendab sellest tulenevalt lepingulise esindaja ajakulu 4 h võrra. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus hageja menetluskuludest maha 400 eurot. Protokolli järgi kestis 23.01.2019 kohtuistung 37 minutit, kuid menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduses on märgitud ajakuluks 45 minutit. Kohus vähendab sellest tulenevalt lepingulise esindaja ajakulu 0,13 h võrra. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus hageja menetluskuludest maha 13 eurot. Kokku arvestab kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud ajakulust maha 4,88 h ning sellest tulenevalt näidatud tasust maha 488 eurot. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja toimingud ülejäänud osas on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks summas 962 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja pole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud menetluskulude hulka tasutud riigilõivu, kuid toimikust nähtuvalt on tasutud riigilõivu summas 1100 eurot (kd I, tl 38-42). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv summas 1100 eurot tuleb arvata hageja menetluskulude hulka. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks summas 2062 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastava hageja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 30.09.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.