Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-25-3177 migratsioonijärelevalveametnikud isiku 25.09.2025 kell 16:40 kinni VSS § 15 lg 1 alusel. Isik vabastati kinnipidamiskeskusest 26.09.2025 kell 10:05 ja toimetati lennujaama, et isik saaks täita temale pandud lahkumiskohustust ja lahkuda läbi Istanbuli koduriiki Usbekistani Vabariiki. Lennujaamas, vahetult enne lennule minekut, andis isik teada, et temal on nüüd dokument ja keeldus lennule minemast. Selgus, et isik on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tallinna Halduskohus on rahuldanud kohtumäärusega haldusasjas nr 3-25-3164. Isik Eesti Vabariigist (EV) ei lahkunud ja peeti PPA piirivalveametnike poolt kinni 26.09.2025 kell 12:35. 2) PPA 02.03.2022 otsusega on Y.B-le antud tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel töötamiseks ettevõttes YYYY, kehtivusega 02.03.2022 kuni 02.03.2027. PPA 21.08.2025 otsusega on isiku elamisluba tunnistatud kehtetuks alates 31.08.2025, kuna isiku töötamine ettevõttes on lõppenud 07.07.2025. Seega puudub isikul alates 01.09.2025 seaduslik alus Eestis viibimiseks. 01.09.2025 pöördus Y.B PPA teenindusse, et uurida enda elamisloa staatuse kohta ja sai teenindusest teada, et tema elamisluba on tunnistatud kehtetuks ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. 04.09.2025 viis PPA ametnik läbi küsitluse Y.B-ga tema Eestis viibimise asjaolude kohta. Viimastel kuudel olevat tööandja hakanud palgaga skeemitama ja sellest tulenevalt otsustas isik firmast lahkuda 07.07.2025. Isiku tuttav andis talle Q telefoninumbri ja selgus, et Q on nõus ta tööle võtma. Alates 07.07.2025 kuni 01.09.2025 ootas ta lühiajalise töötamise registreeringut. Veel rääkis isik, et sai 21.08.2025 PPA-lt kirja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Seepärast läkski ta 01.09.2025 teenindusse, kus talle öeldi, et elamisluba on kehtetu ning ta viibib Eestis ebaseaduslikult. Samal päeval (01.09.2025) sai isiku positiivse vastuse PPA-lt selle kohta, et temale on väljastatud lühiajalise töötamise registreering firmasse WWWW OÜ (WWWW) kehtivusega 02.09.2025 kuni 29.11.2026. Küsitluse käigus selgitati isikule, et ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta. PPA hindas küsitluse käigus saadud teavet kogumis ning vormistas isikule ettekirjutuse nr 1052290907 EVst lahkumiseks 10 päeva jooksul. 08.09.2025 esitas isik pikaajalise viisa taotluse, kutsujaks ettevõte WWWW. 18.09.2025 on tehtud viisa taotluse kohta sulgemise otsus (kui isikul VMS § 911 lg 13 järgi puuduvad mõjuvad põhjused, jäetakse viisataotlus läbi vaatamata). 3) Alates 22.09.2025 on PPA proovinud kontakti saada Y.B-ga . Kuna isik kõnedele ei vastanud, võttis PPA ühendust isiku tuttava, Q. Q sõnade kohaselt viibis isik Ida-Virumaal venna juures ja ootas seal viisataotluse vastust, mis pidavat saabuma hiljemalt 23.09.2025. Hiljem, 22.09.2025, palus Q ametnikku, et see helistaks Y.B-le . Isik ise ei saa helistada, kuna tal puudub kõneaeg. Ametnik sai telefoni teel Y.B-ga kontakti, isik ei osanud ametnikule selgitada, kus ta täpselt viibib, aga kinnitas, et asub Jõhvis. PPA ametnik andis 22.09.2025 isikule telefoni teel edasi kutse ilmuda 23.09.2025 kell 9.00 PPA Põhja prefektuuri menetlustoiminguteks, sest isik ei ole täitnud temale tehtud ettekirjutust nr 1052290907 ja kuna PPA jättis isiku viisataotluse läbi vaatamata. Selle peale vastas isik, et ta ei saa Tallinnasse tulla, kuna tal puudub raha bussipileti ostuks. Pileti lubas osta isiku tuttav Q. 23.09.2025 hommikul helistas PPA ametnik isikule, et uurida, kas ta tuleb PPA-sse, isik ametniku kõnele enam ei vastanud. Samal päeval kell 9.27 tuli ametniku e-postile kiri Q sisuga, et konsulteeritud on juristiga ning Y.B-le tuleb saata kutse. Samal päeval helistas PPA ametnikule Y.B advokaat, kes palus koopiat isikule koostatud lahkumisettekirjutusest. Ametnik vastas, et ettekirjutus on tema kliendil olemas ning palus teada anda, millal isik võiks ilmuda PPA-sse. Advokaat lubas teada anda. Kuna PPA-l ei õnnestunud isikuga ühendust saada (ka läbi advokaadi mitte), otsustati kontrollida 25.09.2025 isiku võimalikku elukoha aadressi Märjamaa alevis. 2(8)

3-25-3177 Kontrollimisel asus antud aadressil Y.B , kes esialgu keeldus ametnikega kaasa minemast, kuid hiljem siiski nõustus. Isik peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse menetlustoimingute läbiviimiseks. 4) 25.09.2025 viis PPA läbi küsitluse Y.B-ga tema Eestis viibimise asjaolude kohta. Küsitluse käigus selgitas isik, et ei lahkunud Eestist õigeaegselt, kuna esitas viisataotluse ja ootas sellele vastust. Isik lootis, et kui ta taotleb viisat, tekib tal alus Eestis viibimiseks. Oma mittelahkumise kavatsusest teavitas isik ka PPA ametnikku. Vestlusel kinnitas isik, et ei olnud teadlik, et tema viisataotlus on suletud juba 18.09.2025 (samas oli isikul kviitung, millest nähtub, et viisataotluse otsus tehakse hiljemalt 23.09.2025). Samuti oli PPA ametnik andnud isikule telefoni teel edasi info 22.09.2025, et isiku viisataotlus on suletud. Küsitlusel selgitas isik, et tal puuduvad rahalised vahendid, lisaks ei ole isik tagastanud laenu 900 euro ulatuses. Oma elukohaks nimetab isik aadressi Märjamaal, kus elab koos Qga. Isiku sõnade kohaselt on tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeld 10 aastaks Venemaal alates 2017 ning see on veel kehtiv. Küsitluse käigus selgitati isikule, et kuna ta ei lahkunud Eestist lahkumisettekirjutusega kindlaks määratud kuupäeval, kuulub tema lahkumisettekirjutus sundtäitmisele. Peale küsitluse läbiviimist 25.09.2025 leidis isik tuttava, kes oli nõus isikule ostma järgmiseks päevaks, s.o 26.09.2025 lennupiletid läbi Istanbuli Usbekistani, et isik saaks Eestist lahkuda. Isik vabastati kinnipidamiskeskusest 26.09.2025 kell 10:05 ja toimetati lennujaama, kus isik keeldus Istanbuli lennule minemast. 5) Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et Y.B paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et isik hakkab edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. PPA leiab, et vabaduses viibides ei hakka välismaalane tegema PPA-ga koostööd ning asub ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Schengeni alal ei ole liikmesriikide piiripunkte ning Schengenisisene liikumine on vaba. Isik on ka ise küsitlusel kinnitanud, et soovib jääda Eestisse ja siin töötada, kui kohus talle selleks loa annab. Y.B puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 6 8 p-de 1 ja 6 alusel. Isik on teadlik temale 04.09.2025 tehtud lahkumisettekirjutusest, aga ei ole teadlikult ettenähtud tähtajaks (14.09.2025) Schengenist lahkunud. Temale pandud lahkumisettekirjutuse täitmise asemel on isik otsinud võimalusi Eestisse jäämiseks, esitades erinevatel ettekäänetel ametiasutustele taotlusi, mis võimaldaks tal Eestisse jäämise. Isik on korduvalt PPA ametnikele küsitluste käigus teada andnud, et ei soovi lahkuda Usbekistani vaid soovib elada ja töötada Eestis. Isiku Eestisse jäämise soov on suurem kui temale pandud lahkumisettekirjutuse täitmine. Isik ei ole täitnud VSS § 23 lg 1 p 2 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Isik ei ole olnud PPA-le vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks kättesaadav ja on varjanud enda asukohta, samuti ei ole isik PPA ametnike kutse peale ilmunud kokkulepitud ajaks vestlusele. 6) Y.B-le on koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja isik on nimetatud otsuse ka kätte saanud. Ometi ei hoolinud isik sellest, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja ta otsustas teadlikult ja ettekavatsetult Eestisse edasi jääda. PPA on arvamusel, et Y.B soov viibida ja töötada ebaseaduslikult EV-s ja/või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov ning PPA-l puudub usaldus ja kindlus välismaalase soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Usbekistani. Isiku 3(8)

3-25-3177 varasemat käitumist hinnates on usutav ja tõenäoline, et isik võib enda väljasaatmist Usbekistani hakata takistama ja ei tee PPA-ga koostööd, asudes end varjama. Kõigest sellest järeldab PPA, et isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt, ei tee koostööd ning püüab leida viise ebaseadusliku viibimise jätkamiseks Schengeni alal. Varasemalt välismaalase poolt toime pandud rikkumised näitavad tema suhtumist ümbritsevatesse inimestesse ja ametivõimudesse ning tema ükskõikset suhtumist EV õiguskorda.

Y.B palub 27.09.2025 kirjalikus seisukohas jätta PPA taotlus rahuldamata.

1) Y.B-l puudub hetkel kehtiv kohustus Eestist lahkuda, st PPA-l on keelatud haldusasjas nr 3-25-3164 rakendatud esialgse õiguskaitse kohaselt isik Eestist välja saata. Seega ei ole käesoleval hetkel isikul kohustust, mida tagada läbi kinnipidamise. 2) PPA selgitusest seoses isiku viisataotlusega jääb arusaamatuks, millist VMS § 97 lg-s 2 nimetatud läbi vaatamata jätmise alust on PPA kohaldanud. Liiati tuleneb viidatud PPA seisukohast, et antud alust siinsel juhul ei esine. Lisaks on PPA käitumine seoses viisataotlusega eksitav. Y.B esitas viisataotluse üksnes ja ainult PPA enda suuniste ja juhiste järgi ja seda VMS § 911 lg 13 alusel. Teisisõnu – PPA pidi taotluse esitamise juhist andes olema veendunud, et nimetatud alus kohaldub. Nüüd aga selgub, et tegelikult kunagi Y.B viisataotlus sisuliselt läbi ei vaadatudki, põhjendades seda justnimelt VMS § 91 1 lg 13 mittekohaldumisega. Tekib küsimus, miks PPA soovitas ja juhendas Y.B-d viisataotlust esitama, kui oli kohe ette näha, et seda sisuliselt ei kaalutagi. Asjaolu, et Y.B esitas viisataotluse PPA enda juhiste järgi, saab ütlustega tõendada T.S, kes on Y.B tööandja volitatud esindaja ning kes käis koos Y.B-ga viisataotlust esitamas. 3) PPA taotluses on Y.B-le etteheidetud ka asjaolu, et ta ei lahkunud vabatahtlikult ettekirjutuse alusel. Samuti üritab PPA jätta muljet, justkui ei saanud Y.B tugineda viisataotluse läbivaatamisele. VSS § 13 lg 1 kohaselt kehtib lahkumisettekirjutus kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui on tõendatud, et välismaalasele on antud Eestis viibimiseks seaduslik alus, kaotab ettekirjutus kehtivuse. VMS § 623 kohaselt, kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat VMS §-s 911 sätestatud korras, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Puudub vaidlus, et Y.B käis 08.09.2025 PPA teeninduses koha peal, veetis seal ametnikuga vesteldes ca kolm tundi ning esitas pikaajalise viisa taotluse. Nagu eelnevalt rõhutatud, ei olnud kuni Y.B kinnipidamiseni talle mistahes viisil teavitatud viisataotluse menetluse tulemusest. 4) Asjakohatu ja silmakirjalik on PPA läbiv viide, et Y.B-le oli teada, et otsus viisataotluse osas saabub 23.09.2025. Viimane ei vabasta PPA-d kohustusest mistahes otsustusest seoses esitatud taotlusega teada anda. Seejuures – arvestades, et Y.B tegi taotluse PPA enda juhiste järgi, sai eeldada, et viisataotlus ka rahuldatakse. Eelnevale tuginedes ei saa Y.B-le ette heita lahkumata jätmist, kuna viisataotlus oli menetluses ja talle selgitati PPA-s, et nii kaua on seaduslik alus olemas. Kuna just eelnev asjaolu on peamiseks PPA taotluse põhjenduseks, siis on taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 5) Y.B on teinud PPA-ga igakülgset koostööd, kuni selleni välja, et (küll PPA ilmselgel mõjutamisel) oli valmis ka endale pileti ostma ja lahkuma. Y.B loobus lahkumisest alles siis, kui kohus oli teinud esialgse õiguskatse määruse. Samuti tegi Y.B koostööd pärast ettekirjutuse saamist ning koostöös PPA-ga esitas viisataotluse. Teisisõnu – Y.B on teinud kõik selleks, et tagada enda seaduslik viibimine. Eelnevale toetudes puudub mistahes 4(8)

3-25-3177 põgenemise oht ning Y.B pole rikkunud kaasaaitamiskohustust. Järelikult puuduvad alused isiku kinnipidamiseks. Praegusel juhul saab kohaldada VSS § 10 lg-s 2 nimetatud leebemaid sunnimeetmeid. Y.B taotleb ka Q.P tunnistajana ülekuulamist, kes saab anda kinnituse, et Y.B elab kindlas elukohas ning kui lahkumisettekirjutus muutub uuesti kehtivaks ja sel ajal puudub Y.B-l Eestis viibimiseks seaduslik alus, tagab Q.P isiku Eestist lahkumise.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab PPA 27.09.2025 taotluse rahuldamata.

3-25-3177 lg 1). Eeltoodu ei pruugi välistada asjaolude arvestamist, millal isik sai viisa andmisest keeldumisest teada.“ Esmalt tuleb selles osas märkida, et vastav kohtulahend ei ole jõustunud (HKMS § 176 lg 1 ja § 181 lg 1). Seejuures on viidatud seisukohas rõhutatud, et menetluse lõpetamise aeg ei pruugi välistada asjaolude arvestamist, millal isik sai viisa andmisest keeldumisest teada.

6(8)

3-25-3177 Ka viidatud Riigikohtu seisukohtades tuleb teha järeldus, et viibimisaluse puudumine ja lahkumiskohustuse olemasolu ei välista isiku võimalust viibida Eestis õiguspäraselt vabaduses.

3-25-3177 Tunnistajad selgitasid, et Y.B on usaldusväärne töötaja ja hea spetsialist ning nad soovivad talle pakkuda tööd nendega seotud ja metallitöödele spetsialiseerunud ettevõttes. Q.P on ühtlasi Y.B üürileandja. Y.B selgituse kohaselt on tema soov Eestis viibida tingitud soovist siin töötada, seega ei tundu usutav tema poolt enda varjamine tuleviks, seejuures Eestist lahkumine, mis vähendaks võimalusi seda eesmärki täita. Y.B on näidanud valmisolekut Eestist lahkuda, kui Eestis viibimiseks seaduslik alus puudub.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.