X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2025 otsuse nr ERESID-639033-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.10.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 31.03.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lg 1 alusel.
2.PPA keeldus 04.04.2025 otsusega nr ERESID-639033 X. Xle e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel.
3.PPA jättis 30.04.2025 vaideotsusega nr 15.3-24/62-2 rahuldamata X. X 21.04.2025 esitatud vaide ning keeldus kaebajale 04.04.2025 otsusega nr ERESID-639033-1 e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest.
4.X. X esitas 22.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.04.2025 otsuse nr ERESID639033-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja on Osaühingu Grape Communicatsions (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige ja osanik. Kaebaja registreeris 2010.a osaühingu Eestis. Kaebajal on olnud Eesti e-residendi digitaalne isikutunnistus alates 2010. aastast. Kaebaja digitaalse isikutunnistuse kehtivust on varem korduvalt pikendatud ilma probleemideta.
6.Kaebaja kasutab e-residendi digitaalset isikutunnistust ITDS § 20 5 lg-s 2 sätestatud alustel. Kaebaja esitab e-deklaratsioone, allkirjastab dokumente ning suhtleb Eesti avalike teenuste osutajatega (nt e-MTA, Telia, Elektrilevi). Osaühingu Grape Communicatsions on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 2013. aastast. Kaebaja on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused, st esitanud aastaaruanded, deklareerinud käibemaksu ja hoidnud äriühingu registreeringu aktiivsena. Osaühingul Grape Communicatsions ega kaebajal ei ole maksuvõlgu ning kaebaja ei ole rikkunud seadusi. Osaühing Grape Communicatsions tegutseb internetipõhiselt.
7.Kaebaja viibib Eestis igal aastal mitmeid kuid perekondlike sidemete tõttu. Osaühing Grape Communicatsions omab Eestis kinnisvara ja on tegutsev äriühing.
8.Kaebaja on pikaajaline Prantsusmaa elanik (10-aastane elamisluba). Kaebaja lahkus Venemaa Föderatsioonist pärast sõja algust Ukrainas ning tal puuduvad ärilised sidemed Venemaal.
9.Vaidlustatud otsus ei sisalda konkreetseid fakte ega põhjendusi, mistõttu on rikutud õigust ausale haldusmenetlusele. Kaalutlusõiguse teostamisel peab olema tagatud proportsionaalsus ja läbipaistvus. Osaühingu Grape Communicatsions viimase käibemaksudeklaratsiooni kohaselt tasus äriühing käibemaksu Eesti riigile, mitte ei saanud tagasimakset. Kaebaja ei taotle e-residentsust isikliku kasu või soodustuste saamiseks, vaid selleks, et täita ausalt maksukohustusi ja seadusest tulenevaid ülesandeid.
10.Kaebaja on Venemaa kodanik ning varem on kaebaja osalusega kaks äriühingut registreeritud Venemaal. Vaadeldavad äriühingud on praegu mitteaktiivsed ega ole viimastel aastatel tegutsenud. Kaebaja kolis elama Prantsusmaale ning tal ei ole enam Venemaal ärisidemeid ega majandustegevust. Kaebaja mõistab, et Eesti rakendab Venemaa kodanike suhtes rangemat kontrolli. Samas on kaebaja e-residendi ajalugu laitmatu. E-residentsuse pikendamisest keeldumine takistab kaebajal täita oma juriidilisi ja maksukohustusi ning see kahjustab läbipaistvust ja usaldusväärset regulatsiooni, mida Eesti propageerib. Kaebaja eesmärk on seadustele vastav tegutsemine, mitte süsteemi kuritarvitamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. ITDS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 20 7 lg 3 p 4 kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates haldusmenetluse seaduse § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev alus. Seega ei tehta isikule teatavaks vastavat otsust tervikuna, vaid üksnes teatatakse selle resolutsioon ja õiguslik alus. ITDS-st tulenevalt ei avalikustata e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale keeldumise ega eresidendile isikutunnistuse kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjendusi. Sarnaselt ei märgita asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel vaideotsuses (ITDS § 20 7 lg 5). Seega on seadusandja piiranud eresidendi digitaalse isikutunnistusega seotud haldusmenetluses otsuse põhjenduste avaldamise 2(4)
menetlusosalisele miinimumini. Seetõttu oli PPA 04.04.2025 teade ja 30.04.2025 vaideotsus vormistatud seaduse nõudeid järgides.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebajale keelduti E-residendi digitaalse isikutunnistuse andisest ITDS § 20 6 lg 3 p 2 alusel, mille järgi dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada eteenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. E-residendi digi-ID andmine välismaalasele on riigi tingimustel antav hüve. Selle hüve eesmärk on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks. Digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis elamiseks või siin ettevõtlusega tegelemiseks (vt 699 SE seletuskiri, lk 2). Seega E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmise eesmärk ei ole lihtsustada iga isiku e-teenuste kasutamist Eestis.
13.Kaebaja heidab vaidlustatud otsuse formaalse õiguspärasuse osas ette põhjenduste puudumist. ITDS § 1 lg-st 2 ja § 20 7 lg-st 4 nähtuvalt on seadusandja piiranud vastustaja õigust ja kohustust tuua otsuses välja haldusakti põhjendused. Haldusakti põhjendus piirdub nende normide kohaselt üksnes õigusliku aluse väljatoomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata. Kaebajale saadetud teavitus nr ERESID-639033-1 (dtl 15) vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud õigusliku alusena ITDS § 206 lg 3 punktile 2 koosmõjus § 205 lg-ga 2. Seega on e-residentsuse asjades haldusorgani põhjendamiskohustus reguleeritud erinevalt HMS-ist ning lähtuda tuleb eriseadusest ITDS-ist. Eelnevat aluseks võttes, on õiguspärane vaidlustatud otsuses kaebajale keeldumise põhjenduste mitteavaldamine. Samas esitas PPA kohtumenetluses põhjendustega haldusakti, mis on avaldatud kaebajale (vt dtl 56-59).
14.Kohtumenetluses on leitud, et e-residentsus ja sellega kaasnev digitaalne isikutunnistus on hüve ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda selle jätkuvat võimaldamist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-26, p-s 12, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid (ITDS § 20 5 lg 2), ei ole eriliselt kaalukas õigushüve (võrreldes nt põhiõigustega kaitstud õigushüvedega). ITDS § 20 5 lg 1 ja § 206 tingimustele vastaval välismaalasel (st kelle puhul ei esine E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseid) on õigus vastavat dokumenti omada. Ehkki ITDS § 206 lg-d 3–5 jätavad vastustajale ulatusliku kaalutlusõiguse, ei muuda see seadusest tulenevat subjektiivset õigust olematuks ega anna vastustajale võimalust teha suvaotsust. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda volituse piiridest, kaalutlusõiguse eesmärgist ja õiguse üldpõhimõtetest ning arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve (vt ITDS § 1 lg 2; HMS § 4 lg 2).
15.PPA kaalutlusotsuse puhul kontrollib kohus kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega sekku kaalutlusõiguse teostamisse (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 158 lg 3). PPA on 24.05.2025 otsuse p-des 7 ja 8 sisuliselt kaalunud ITDS § 206 lg 3 p 2 kohaldamisel tähtsust omavaid asjaolusid ja hinnanud keelduva otsuse proportsionaalsust. PPA 24.05.2025 otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitusest ja tõenditest nähtuvad piisavad põhjendused PPA hinnangule, et kaebajale digi-ID väljaandmine poleks kooskõlas eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.
16.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegevus ei vasta ITDS § 20 5 lg-s 2 toodule. Vaidlust ei ole, et kaebajal on seos 09.12.2010 Eestis registreeritud äriühinguga. Kaebaja sai Osaühingu Grape Communications juhatuse liikmeks 17.06.2015. Osaühingu teine juhatuse liige on Konstantin X. X 3(4)
(dtl 64). Äriühingul puudub alates 2019. aastast käive ning äriühing on olnud kahjumis (dtl 65-66). 2024.a majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühing saanud müügitulu, kuid äriühing on jätkuvalt kahjumis (dtl 84). Äriühing on registreeritud käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuslase registris alates 01.06.2013. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing tasunud Eesi riigile makse kogusummas 1698,33 eurot, sh tööjõumakse summas 231,88 eurot ning on saanud tagasi sisendkäibemaksu summas 3194,59 eurot. Dividendide väljamaksed puuduvad (dtl 68). Seega ei ole Osaühingul Grape Communications edukat äritegevust, mis soodustaks Eesti majanduse arengut.
17.Kaebaja leiab, et ta ei ole ohtlik Eestile e- residentsuse kaudu, kuna on omanud e-residentsust pikema aja vältel. Õige on kaebaja väide, et tal on olnud pikema aja jooksul e-residentsus. Samas nagu eelnevad andmed näitasid, ei ole kaebaja äriühing pikkade tegevusaastate jooksul Eestile märkimisväärset majanduslikku kasu toonud, mis on e-residentsuse saamiseks üks esmaseid nõudeid.
18.Kaebaja ei vaidlusta seda, et Eesti praeguses julgeoleku olukorras tuleb Venemaa kodanike suhtes teha rangemat kontrolli. Venemaa poliitikast ning tema kodanikest tulenev potentsiaalne oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti majandusruumile ja riigi rahvusvahelisele mainele. PPA on otsuses välja toonud, et mitmetele Venemaa ja Valgevene äriühingutele on kehtestatud majandussanktsioonid. Venemaa ja Valgevene kodanikel on nüüdsest tekkinud suurem huvi neist mööda hiilida ning liigutada oma finantsvahendeid ühest jurisdiktsioonist teise. Arvestades, et kaebaja elab alaliselt Prantsusmaal, on kohus ühel meelel vastustajaga, et PPA ei saa välistada võimalust, et sanktsioonide alla seatud isikud ja ettevõtted ei hakka e-residentsust ära kasutama, paludes sanktsioonide alla otseselt mitte kuuluvatel isikutel omandada e-residendi digitaalne isikutunnistus, millega nad saaksid nimetatud toiminguid teha. Kuigi kaebaja väitel tema osalusega Venemaa äriühingutel puudub majandustegevus, ei saa välistada kaebaja seost mõne teise Venemaa äriühinguga või kodanikuga. PPA-l ei ole võimalik tagada ning kontrollida e-residentsuse kuritarvitamist. Põhjendatud on PPA arusaam, et riik võib olla e-residendi digi-ID väljaandmisel ettevaatlik ja kaitsta ennetavalt võimalike ähvardavate ohtude eest.
19.Kaebaja märkis, et tal elavad Eestis lähikondlased ning ta viibib ka ise Eestis tihti. Nimetatud asjaolud ei ole aluseks E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmiseks. E-residendi digitaalse isikutunnistuse puudumine ei takista kaebajal Eestis ettevõtlusega tegeleda, arvestades sh, et kaebaja osalusega äriühingu majandustegevus ei ole märkimisväärselt kasumlik. Kaebaja toob ka ise kaebuses välja, et ta „on hoidnud ettevõtte registreeringu aktiivsena“ (dtl 70), millest saab järeldada, et kaebaja ei soovi aktiivselt äritegevusega tegeleda, mis on E-residendi digitaalse isikutunnistuse andmise põhieesmärke. Kaebaja saab kaebuses nimetatud riiklikke teenuseid kasutada vajadusel ka muude kanalite kaudu.
20.Kohtule ei nähtu, et PPA oleks otsuse ja vaideotsuse andmisel teinud vigu, mis tingiksid selle tühistamise ning puudub alus kohustada PPA-d otsustama kaebajale digi-ID väljastamise üle uuesti.
21.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.