Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 16. septembri 2025 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Anda luba pidada X. X (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
16.novembrini 2025 (k.a).
2.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused puudutatud isikule pandžabi keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada määrust viivitamatult puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge pandžabi keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passinumber tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 14. septembril 2025 kell 13.03 Tallinna Sadama D-Terminalis, aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni India kodaniku X. Xi (sündinud xx.xx.xxxx, India passi nr XXXXXXXX). Sama päeva kell 17.30 luges PPA isiku kinni peetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p 7 alusel,
sest selgus, et isik on 27. juunil 2022 taotlenud Austrias rahvusvahelist kaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/20131 (Dublini III määrus) alusel.
2.15. septembril 2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule VRKS § 362 lg 2 alusel taotluse X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks tuginevalt VRKS § 361 lg 2 p-le 7.
2.1.14. septembri 2025 küsitlemisel sai PPA X. Xilt järgmise info.
2.2.Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult majanduslikel põhjustel. Ta lahkus Indiast Araabia Ühendemiraatidesse. Sealt edasi Serbiasse, kust liikus jalgsi üle Ungari piiri. Sealt edasi viidi ta autoga Austria piirile, kust ta liikus 2. mail 2022 jalgsi Austriasse. Austrias pidas politsei ta kinni ja viis kinnipidamiskeskusesse. 27. juunil 2022 esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku eesmärk oli jõuda Portugali, et seal endale töö leida. Sellest tulenevalt lahkus ta Austriast, ootamata ära rahvusvahelise kaitse taotluse vastust. Portugalis esitas isik elamisloa taotluse, mille Portugal jättis rahuldamata põhjusel, et isikul on Austrias pooleli rahvusvahelise kaitse menetlus.
2.3.Portugalist liikus isik Rootsi, et väidetavalt oma haiget sõpra külastada. 14. septembril 2025 tuli isik kahe sõbraga Eestisse ühepäevasele kruiisile. Nende plaan oli sama päeva õhtul laevale naasta, et tagasi Rootsi suunduda, kuhu isikul oli plaan jääda kuni oktoobri alguseni. Isik ei teadnud, et viibides Schengeni alal ebaseaduslikult ei tohi ta reisida. Tal ei ole soovi Eestisse jääda. Kinnipidamiskeskusest vabanemisel läheks ta tagasi Portugali. Ta soovib jääda Euroopa Liitu, et teenida raha ja saata seda Indiasse oma perele. Indiasse ta tagasi minna ei soovi.
2.4.Taotluses tugines PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 7, mis näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA sisustab põgenemisohtu VSS § 68 p-de 6 ja 9 alusel järgmistel kaalutlustel.
2.5.Austria ametivõimude vastusest ja Schengeni infosüsteemis olevatest andmetest selgus, et Austria jättis isiku rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata 7. augustil 2023. PPA jaoks ei ole usutav, et isik ei olnud sellest teadlik. Ta on öelnud, et ei teadnud, et pooleliolev rahvusvahelise kaitse menetlus ühes liikmesriigis omab tähendust kogu Schengeni alal. Seetõttu liikus X. X Portugali, et püüda seal saada alus Schengeni alal viibimiseks. Ta lootis, et Portugal ei saa teada, et Austria on jätnud tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata ja teinud tagasisaatmisotsuse. Isikul ei olnud luba lahkuda Austriast teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vaid ta pidi lahkuma oma kodumaale Indiasse. Selmet naasta kodumaale, otsustas isik minna Portugali. Pärast seda, kui Portugal jättis tema elamisloa taotluse rahuldamata ja kohustas teda riigist lahkuma, otsustas isik taaskord kodumaale naasmise asemel liikuda järgmisesse Euroopa Liidu liikmesriiki, sedapuhku Rootsi, kust on tänaseks jõudnud Eestisse.
2.6.Kirjeldatud käitumine näitab PPA hinnangul seda, et isik eelistab Schengeni alale jääda selle asemel, et kodumaale tagasi pöörduda. Ta on kinnitanud, et on teadlik, et viibib Schengeni alal ebaseaduslikult, kuid see teadmine ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Isik on öelnud, et ta ei soovi minna tagasi kodumaale, vaid tahab tagasi Portugali. 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).
2
Seetõttu ei ole PPA-l usku, et kui isik vabadusse pääseks, oleks ta valmis Schengeni alalt lahkuma. Tõenäoliselt otsiks ta hoopis võimalusi siia jääda, püüdes liikuda järgmisesse Schengeni liikmesriiki või tagasi Portugali.
2.7.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna on oht, et isik põgeneb. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, mis saab tugineda tema varasemale käitumisele. Arvestades aga isiku senist käitumist, ei saa teda PPA arvates usaldada. Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine tagaks selle, et ta ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav enda üleandmiseks Austriale, kes on vastutav tema väljasaatmise eest Schengeni alalt. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline ja vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
3.Istungil selgitas X. X, et soovib minna ise Austriasse. Ta palus viia end selleks lennujaama. Kinnipidamiskeskuses ta kahte kuud olla ei saa, ta tunneb, et lämbub seal. Tal ei ole terviseprobleeme, kuid on suur mure oma pere pärast Indias. Pereliikmetest nimetas X. X abikaasat, last, õde ja ema, kes on haiglas. Indiasse ta tagasi minna ei saa, kuna seal ei leia ta pere ülalpidamiseks piisavalt tasuvat tööd.
4.PPA esindaja selgitas istungil, et PPA ei ole tagasivõtupalvet veel esitanud. Austriaga läbirääkimised võivad PPA kogemuste järgi võtta aega. Parimal juhul õnnestuks X. Xi üleandmine Austriasse kuu ajaga, kuid valmis tuleb olla ka pikemaks menetluseks. Seepärast palub PPA anda loa pidada hr X. i kinni kuni kaks kuud. PPA ei saa lubada hr X. il ise Austriasse minna. PPA-l tuleb enne Austriaga läbi rääkida, et riik oleks valmis hr X. i vastu võtma. Austria on teinud X. Xi tagasisaatmise otsuse ja asub teda eeldatavasti Indiasse tagasi saatma.
5.Kohus andis istungil suuliselt PPA-le loa paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (HKMS § 173 lg 6).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA on esitanud taotluse X. Xi kinnipidamiseks, et tagada tema üleandmine Austria riigile Dublini III määruse alusel.
7.Dublini III määrus näeb ette kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab kolmanda riigi kodanike esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest (art 1). Kui taotleja lahkub pärast taotluse esitamist vastutavast liikmesriigist, on vastustaval riigil kohustus ta tagasi võtta, kui teine liikmesriik, mille territooriumil taotleja viibib, esitab tagasivõtmispalve (määruse art 18 p 1; tagasivõtmispalve kohta vt art 24 lg 1). Muuhulgas on vastustaval liikmesriigil kohustus võtta tagasi inimene, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse ta on tagasi lükanud (art 18 p 1 alap. d).
8.Kui PPA otsustab algatada välismaalase teisele liikmesriigile üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse tema kinnipidamisele VRKS § 36 1 lõike 2 p-i 7 (vt ka VRKS § 3 2 lg 1). Kinnipidamine Dublini III määruse alusel on lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik, ning ta alustab üleandmise menetlust. 3
9.PPA taotluse ja esitatud dokumentide järgi on praegusel juhul piisavalt alust arvata, et X. Xi eest vastutab Austria. X. X esitas Austrias 27. juunil 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille Austria riik jättis rahuldamata (vt Austriast saabunud vastus PPA järelepärimisele, digitoimiku leht (dtl) 8). PPA selgitas istungil, et plaanib esitada tagasivõtmispalve, kuid pole seda veel teha jõudnud.
10.VRKS § 361 lg 2 p 7 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 36 1 lg 21). PPA leidis taotluses, et lisaks loata teisest liikmesriigist lahkumisele (vt ka VSS § 68 p 9) näitab X. Xi põgenemisohtu see, et tema ütlustest, hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
11.X. Xi seletuste järgi (dtl 17) saabus ta Schengeni ruumi teadlikult ebaseaduslikult. Kodumaalt Indiast lahkus ta enda sõnul elujärje parandamise eesmärgil, lootes teha Euroopa Liidus tööd, et oma perekonda elatada. Ta lahkus Austriast, ootamata ära varjupaigataotluse menetluse lõppu. Seejärel viibis ta Portugalis, kus püüdis oma viibimist edutult seadustada. Portugali riik on PPA-le selgitanud, et hr X. i elamisloa taotlus jäi 29. mail 2025 rahuldamata. Teda informeeriti kohustusest lahkuda Portugali territooriumilt 27. juuniks 2025. X. X ei lahkunud siiski Portugalist, vaid viibis seal ebaseaduslikult edasi, kuni teadaoleva info järgi reisis edasi Rootsi. Rootsist saabus ta 14. septembril 2025 Eestisse.
12.Seega lahkus X. X õigusliku aluseta ja loata Austriast ning hiljem Portugalist. Austriast saadud selgituste järgi on riik teinud otsuse, et X. X peab naasma kodumaale, kuna on riiki saabunud ja seal viibinud ebaseaduslikult. Nii X. Xi ütlustest kui ka käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi kodumaale naasta. Ka ei jääks ta Eestisse enda Austriale üleandmist ootama, vaid soovib naasta Portugali, kus tal viibimiseks õigust pole.
13.Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et esineb suur oht, et X. X vabaduses viibimise korral Eestist põgeneks ega oleks Austria riigile üleandmiseks kättesaadav.
14.Arvestades olulise põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki. Seda kinnitab ka asjaolu, et X. X saabus Schengeni alale ebaseaduslikult ega lahkunud siit pärast seda, kui tema katsed oma Euroopa Liidus viibimist seadustada nurjusid. Seega pole põhjust usaldada, et ta käituks seadusekuulekalt, jääks Eestisse ja täidaks järelevalvenõudeid, kuni tema üleandmiseni Austriale.
15.Praegusel hetkel olemasoleva info põhjal leiab kohus, et X. Xi kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei riiva tema õigusi ülemäära. Kinnipidamine ei kesta eeldatavasti pikka aega. PPA selgitas istungil, et üleandmine võib Austria riigi kiire koostöö korral toimuda kuu aja jooksul. Kinnipidamine ei ohusta X. Xi tervist ega turvalisust.
16.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada X. Xi kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 16. novembrini 2025 (k.a).
17.Määruse avaldamise korral tuleb X. Xi nimi, sünniaeg ja passinumber asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 4
18.Kohus annab X. Xile menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, edasikaebamise selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks pandžabi keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.