Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
3-25-2989 11. september 2025 Karin Jõks Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu sooritamise loa saamiseks TTK Development OÜ suhtes Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaia Kollo Puudutatud isik: TTK Development OÜ (registrikood 12699407)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus osaliselt.
1.1.Anda luba arestida TTK Development OÜ ettemaksukontole (viitenumber 27288669) kantavad käibemaksu enammaksed 87 604,08 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu).
1.2.Jätta rahuldamata taotlus anda luba TTK Development OÜ arvelduskonto nr EE667700771005060824 arestimiseks 154 374,72 euro ulatuses.
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb resolutsiooni punkti 1.1 alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
3.TTK Development OÜ-le toimetatakse määrus kätte ja võimaldatakse juurdepääs kohtuasja dokumentidele pärast resolutsiooni punktis 1.1 toodud täitmist tagava toimingu sooritamist. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning resolutsiooni punktis 3 toodud ajal TTK Development OÜ-le.
7.Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5).
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 09.09.2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks TTK Development OÜ (edaspidi puudutatud isik) suhtes - ettemaksukonto ja pangas avatud arvelduskonto arestimiseks. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.1.MTA kontrollib korralduste 03.06.2025 nr 12.2-3/066809-1, 10.07.2025 nr 12.21
3/066809-7 ja 01.09.2025 nr 12.2-3/066809-18 alusel puudutatud isiku käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni juuni 2025 ning maksustamisperioodide aprill, mai ja juuli 2025 käibemaksu tagastusnõuete õigsust.
1.2.MTA-l on alust arvata, et puudutatud isik on kontrollitaval perioodil jätnud alusetult deklareerimata käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu. Puudutatud isiku tegevus seisneb selles, et puudutatud isik tasub temaga seotud / 2023. aastal tema jagunemisel tekkinud äriühingute huvides soetatud kaupade / äriühingutele osutatud teenuste eest ning esitab arved äriühingule, kes kauba sai / kellele teenus osutati. Puudutatud isik on sisendkäibemaksuna deklareerinud tema poolt tasutud arved. Puudutatud isik oleks pidanud samal kuul deklareerima käibena kauba või teenuse edasimüügi, kuna käive oli käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1 alusel tekkinud (kaup oli ostjale üle antud / teenus oli osutatud). Puudutatud isik on maksustamisperioodidel jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai ja juuli deklareerinud tagastamisele kuuluva käibemaksu, korrektse deklareerimise korral ei oleks enammakset tekkinud. Puudutatud isiku maksukohustus tõenäoliselt suureneb alusetult deklareeritud käibemaksu enammakse, kokku 241 978,80 euro võrra. Puudutatud isiku ettemaksukontole on tagastamata maksustamisperioodide aprill, mai ja juuli 2025 deklareeritud enammaksed kogusummas 87 604,08 eurot, nende osas toimub maksukontroll. Aprilli ja mai enammaksed kuuluvad ettemaksukontole vabastamisele vastavalt 17. ja 18.09.2025. MTA ei jõua enne seda puudutatud isikut ära kuulata ja maksuotsust teha.
1.3.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist võib selle sundtäitmine puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA põhjendas seda järgmiste asjaoludega: - alusetute tagastusnõuete esitamise puhul on tegemist maksupettusega; - puudutatud isikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid või sõidukeid; - puudutatud isikule on 26.06.2025 tehtud tasumisgraafik 112 584 eurole, millest 44 161 eurot moodustab intress ja 68 423 eurot moodustab käibemaksu võlg; - puudutatud isik on võltsinud oma bilanssi ja esitanud moonutatud andmeid oma majandusliku olukorra kohta; - puudutatud isiku juhatuse liige on varem probleemide tekkimisel firma likvideerijale müünud.
1.4.Sobivaimaks meetmeks on puudutatud isiku ettemaksukontole vabastamisele kuuluvate summade arestimine. Kuna ettemaksukontole vabastatav summa 87 604,08 eurot ei ole piisav, siis taotleb MTA täiendavalt puudutatud isiku arvelduskonto arestimist 154 374,72 euro ulatuses. Pangakonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis kanda oma eesmärki. Pangakontolt on pidevalt tehtud seotud ettevõtetega suurtes summades makseid, mistõttu pangakonto seis muutub väga kiiresti. Näiteks 01.04.2025 oli pangakonto saldo 54 333,15 eurot ja 30.04.2025 oli saldo 55 947,81 eurot, kuid 28.04.2025 oli saldo 183,20 eurot. Pangakontol liikuv raha tuleb seotud ettevõtetelt ja osaliselt ka liigub sinna, mistõttu puudutatud isik kontrollib rahavooge ja saab neid ka ettevõttest mööda suunata.
1.5.MTA lõpetab täitetoimingud tagatise esitamisel. Kui tagatiseks on deposiit, siis peab tagatise suurus olema 241 978,80 eurot. Muu tagatis peab katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist.
KOHTU SEISUKOHT
2
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, s.h menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on maksukohustuslase elu- või asukoht. Puudutatud isiku asukoht on Kambja vald. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikule, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14, p 11.5; 3-3-1-7-13, p 13).
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele. Rahalise õigusena käsitletakse ka ettemaksukontol olevat raha.
4.Määruse punktis 1.1 toodud korralduste (dtl 20-22, 146-151) alusel toimub maksukontroll järgmises ulatuses: - maksustamisperioodide jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni 2025 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsus; - maksustamisperioodide aprill, mai, juuli 2025 käibemaksu tagastusnõude õigsus.
5.Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49). Kohus leiab, et maksukohustuse määramine on tõenäoline. MTA on deklareerinud oma kavatsust määrata puudutatud isikule maksukohustus alusel, et puudutatud isik oleks pidanud deklareerima lisaks sisendkäibemaksule ka käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu. MTA taotluses välja toodud põhjendused on käesolevas menetlusetapis (haldustoimingu tegemiseks loa andmisel) selle kavatsuse põhistamiseks piisavad. Maksukohustuse määramise eelduste täidetuse täpsema käsitlemisega asuks kohus andma eelhinnangut maksuotsuse õiguspärasusele. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid maksuotsuse tegemise, s.h ei ole puudutatud isik lõppenud või maksusumma määramine aegunud.
6.Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud 3
(lahendid asjas 3-19-1672 p 27, 3-3-1-4-13 p 22). Riigikohus on rõhutanud, et MKS § 136 1 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetset maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega (lahendid asjas 3-17-98 p 22, 3-3-1-68-16 p 13).
7.Kohtu hinnangul annavad käimas oleva maksumenetluse käigus välja selgitatud asjaolud piisava aluse kahtluseks, et maksuotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus kahtleb selles, kas nende asjaolude põhjal ja praeguses vaidluse staadiumis saab väita, et esineb põhjendatud kahtlus maksupettuses. Kuid tegemist on vähemalt puudutatud isiku olulise asjatundmatuse või hooletusega. Puudutatud isiku selgituste (dtl 23-24, 26, 32, 38-39) põhjal tegutses ta kaupade ja teenuste vahendajana kolmandatele isikutele (jagunemisel tekkinud äriühingutele) või nende äriühingute tegevuse finantseerijana. Tal oli kavas esitada nõuded tehtud kulutuste hüvitamiseks pikema perioodi eest ehk aasta kaupa. Puudutatud isiku sõnul on ta kogenud ettevõtja. Puudutatud isik põhjendab puudusi oma raamatupidamises ja nõuete arvestamisel äriühingu jagunemisega. Kohtu hinnangul ei saanud puudutatud isik heas usus tegutsedes pidada õiguspäraseks seda, et tema kulutused arvete tasumisel on käsitletavad sisendkäibemaksuna, kuid mingit käivet sellest tegevusest ei teki. Äriregistri andmetel lõppes jagunemine (tehti konstitutiivne kanne) 17.10.2023 ehk ligikaudu kaks aastat tagasi. Puudutatud isiku esitatud andmete (dtl 121-128) põhjal ei ole kaubad ja teenused, mille eest esitatud arvete alusel puudutatud isik deklareeris sisendkäibemaksu, omandatud jagunemise käigus - kõigi arvete tasumise tähtajad langevad aastasse 2025. Kontrollimenetlus algas MTA 03.06.2025.a korraldusega, puudutatud isik on avaldanud kavatsust kaupade ja teenuste edasimüügiga / finantseerimistegevusega seonduv maksuarvestuses korrastada, kuid ei ole deklaratsioone parandanud. Eeltoodu on piisav põhistamaks kahtlust, et maksuvõla sissenõudmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda raskendatuks või võimatuks.
8.Määruse punktis 7 toodut ei muuda see, et kõik asjaolud, millele MTA tugines maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise kahtluse põhistamisel, ei ole kohased. Võimalikku kõrvalehoidumist maksukohustuse täitmisest ei saa põhistada puudutatud isikul vara puudumisega. Kui puudutatud isikul juba praegu puudub vara, mille arvel maksukohustust täita, siis ei ole tegemist MKS § 1361 lg 1 sätestatud olukorraga, vaid maksukohustuse täitmine on objektiivselt võimatu. Kohus peab liialdatuks väidet, et puudutatud isik võltsis oma bilanssi (kajastas bilansis vara, mida tegelikult ei eksisteeri). Kohtu arusaamisel on vaidluse all see, millisel kontol tuli kajastada nõuded kolmandate isikute vastu, mille aluseks on, et puudutatud isik tasus kolmanda isiku huvides soetatud kauba / osutatud teenuse eest. On võimalik, et need nõuded tuli kajastada teisiti. Kuid see ei tähenda, et vara (nõuet kolmanda isiku vastu) ei eksisteeri.
9.Puudutatud isiku ettemaksukontole kantava summa arestimine on kohane ja proportsionaalne meede. Arestitakse konkreetne summa, mille üle vaidlus toimub. Puudutatud isikul on võimalus esitada tagatis (vt määruse punkti 13).
10.Kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne puudutatud isiku arvelduskonto arestimine. Pangakonto arestimine riivab puudutatud isiku õigusi intensiivselt. Samuti muudab see majandustegevuse jätkamise väga keeruliseks - MKS § 131 lg 4 võimaldab küll maksuhalduri loal teha väljamakseid arestitud pangakontolt, kuid majandustegevus sel viisil on ilmselgelt kohmakas ja aeganõudev. Eriti suur mõju võib sellel olla vahendustegevusega tegelevale äriühingule ning MTA kirjeldatud olukorras, kus kontol tehakse tehinguid sageli.
4
Äriregistri andmete põhjal on puudutatud isikul praegu intressivõlg 44 161 eurot, mille tasumine on graafikus, muid maksuvõlgu ei ole. MTA andmetel sõlmiti kokkulepe võla tasumiseks 26.06.2025. Pangakonto arestimine tõenäoliselt mõjutab negatiivselt puudutatud isiku võimalusi teenida tulu selleks, et täita varasema maksuvõla tasumise kohta sõlmitud kokkulepet ja täita uusi tekkivaid maksukohustusi. MTA tõi välja, et puudutatud isik on varem pärast MTA sekkumist parandanud käibedeklaratsiooni, see tulemus on võimalik ka praeguses maksumenetluses. Sel juhul langeb maksuotsuse koostamise vajadus ära.
11.Kokkuvõttes rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus annab loa arestida puudutatud isiku ettemaksukonto taotletud summa ehk 87 604,08 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata taotluse anda luba arvelduskonto arestimiseks.
12.Kohus selgitab, et täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Puudutatud isikul on võimalik määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik.
13.MKS § 1361 lg 3 sätestab, et täitetoiming tuleb lõpetada, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Tagatise suuruse määramisel tuleb lähtuda arestitud summast. S.t kui tagatiseks on deposiit, siis peab selle summa olema 87 604,08 eurot ning muud liiki tagatise korral võib sellele lisada prognoositavad täitekulud.
14.MTA palus taotluse rahuldamise korral toimetada määrus puudutatud isikule kätte pärast täitmist tagava toimingu tegemist ning taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada asja materjale puudutatud isikule. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et täitmist tagava toimingu tegemiseks loa andmise korral tehakse puudutatud isikule kohtumäärus ja kohtuasja materjalid teatavaks pärast toimingu tegemist. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud seisukohta, milline on puudutatud isiku menetluslik seisund siis, kui halduskohus rahuldab MTA taotluse osaliselt või jätab selle rahuldamata. Väljakujunenud kohtupraktika täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise asjades piirab HKMS § 27 lg 1 sätestatud menetlusosalise õigusi ning kohtu hinnangul tuleb seda rakendada nii väheses ulatuses kui võimalik. Kohus iseenesest nõustub, et põhjendatud on selliste asjade arutamine nii, et loa andmise korral esmalt tehakse täitmist tagav toiming ning seejärel on puudutatud isikul võimalus vaidlustada see määruskaebuse esitamise teel. Kuid puudutatud isiku eest ei saa varjata tema suhtes tehtud ja tema vara käsutamise õigust piiravat kohtulahendit ning kohtuasja materjale olukorras, kus toiming on tehtud. Praeguse asja kontekstis tähendab see, et kohus teeb käesoleva määruse ja kohtuasja materjalid tervikuna puudutatud isikule teatavaks pärast seda, kui MTA on teatanud kohtule täitmist tagava toimingu tegemisest (ettemaksukonto arestimisest). MTA-l on kohustus teatada toimingu tegemisest kohtule viivitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
kohtunik Karin Jõks
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.