S.Ra kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.12.2024 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/789-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma talle elamisluba
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – S.R
Asja läbivaatamise vorm
12. august 2025 avalikul kohtuistungil
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S.Ra kaebus ning:
1.1.tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.12.2024 otsus nr 15.3-3.2/789-1; ning
1.2.kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama kaebaja 14.09.2022 taotlust tähtajalise elamisloa saamiseks uuesti läbi.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 320 eurot.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg ning kohtuotsuse põhjendava osa punktis 13 märgitud haldusasja number tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.10.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.R sündis xx.xx.xxxx Venemaal ning ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. 14.09.2022 esitas ta Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 punkti 7 (välislepingu) alusel. Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2023 otsusega nr 15.3-3.2/930-1 (edaspidi 22.11.2023 otsus) keelduti S.Rale tähtajalise elamisloa andmisest, kuna ta ei tõendanud, et on rahvuselt eestlane.
2.S.R esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 22.11.2023 tühistamiseks, tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus. Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsusega nr y-yy-yyyy, mida PPA ei vaidlustanud, rahudati S.Ra kaebus. Kohus leidis, et PPA ei hinnanud piisavalt kaebaja emotsionaalset seotust eestlastega ning Eestiga, mistõttu on PPA vaidlustatud otsus õigusvastane (punkt 45). Tuvastatud asjaoludest ja tõenditest saab järeldada, et kaebaja on VMS § 118 punkti 7 ja põhiseaduse § 36 koos tõlgendamise tähenduses eestlane, kellel on õigus saada tähtajaline elamisluba Eestisse elama asumiseks. PPA on selles osas jõudnud oma otsuses valedele järeldustele (punkt 26).
3.Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsuse järgselt jätkas PPA S.Ra elamisloa taotluse menetlemist ning 17.12.2024 otsusega nr 15.3-3.2/789-1 (edaspidi 17.12.2024 otsus) keeldus PPA S.Rale teistkordselt tähtajalise elamisloa andmisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht PPA elamisloa menetlus on olnud ebaobjektiivne, ebapiisavalt põhjendatud ning vastuolus nii halduskohtu otsusega kui ka rahvusvaheliste inimõiguste põhimõtetega. PPA heidab ette pangakonto esitamata jätmist, kuid sellist nõuet ei esitatud. Pangakonto väljavõtte asemel esitas kaebaja fotod. Kaebajal on teadmised Eesti kultuurist ja sugulastest ning eestlaseks olemisest, mistõttu on PPA kahtlused solvavad ja diskrimineerivad. PPA kahtleks nagu tervikuna, kas kaebaja Venemaal elanud sugulased ikka on eestlased. See on solvav ja diskrimineeriv. PPA ei ole järginud halduskohtu otsust, mis tühistas varasema keeldumise. Uuesti menetlemisel ei selgunud uusi sisulisi asjaolusid, välja arvatud sugulaste kirjalikud selgitused.
5.Vastustaja seisukoht Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebajat ei saa pidada eestlaseks. PPA hindas asja uuel läbivaatamisel kaebaja seotust Eestiga, kuid nende alusel ei saa kaebajat pidada eestlaseks. PPA kontrollis kaebaja keeleoskust telefonivestluses, kuid kaebaja ei oska eesti keelt. Ka sugulaste positiivsed hinnangud ja viited Eesti traditsioonide järgimisele ei tõenda, et kaebaja oleks eestlane. Kaebaja esitas fotod Eestis viibimise tõendamiseks, mitte pangakonto väljavõtet. PPA ei keeldunud kaebajale elamisloa andmisest subjektiivsetel põhjustel, vaid vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, et PPA lähtus otsust tehes kaebaja esitatud dokumentidele ja selgitustele ning kaebaja sugulaste ütlustele, kuid need ei ole tõendanud, et kaebaja kuuluks rahvuselt eestlaste hulka. PPA andis kaebajale võimaluse selgitada enda eestluse vaimus üles kasvamist ja emotsionaalset seotust Eestiga, kuid kaebaja seda ei teinud. Seega etteheide, et PPA ei ole elamisloa taotlust menetledes sisuliselt uusi asjaolusid tuvastanud on etteheidetav kaebajale, mitte PPA-le, kuna kaebaja ei ole jätkuvalt PPA küsimustele põhjalikumaid vastuseid esitanud. Pelgalt üldise iseloomuga selgitused ülemaailmsete pühade tähistamisest, ei ole piisav jaatamaks kaebaja rahvusena eestlast. Pigem soovib kaebaja saada Eesti elamisluba selleks, et Venemaalt lahkuda, mitte seetõttu, et ta oleks rahvuselt eestlane. 2 (5)
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebus tuleb rahuldada. PPA lähtus vaidlusalust otsust tehes väärast eeldusest, nagu oleks Tallinna Halduskohus 15.03.2024 otsuses leidnud, et PPA 22.11.2023 otsus oli õigusvastane põhjusel, et selles oli jäetud hindamata kaebaja emotsionaalne seotus Eesti ja eestlastega. Kohus tühistas PPA 22.11.2023 otsuse aga põhjusel, et PPA leidis põhjendamatult, et kaebaja ei ole eestlane. Nimelt algab kohtuotsuse põhjendav osa punktiga 26 järgmises sõnastuses: „Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludest ja tõenditest saab järeldada, et kaebaja on VMS § 118 p 7 ja põhiseaduse § 36 koos tõlgendamise tähenduses eestlane, kellel on õigus saada tähtajaline elamisluba Eestisse elama asumiseks. PPA on selles osas jõudnud oma otsuses valedele järeldustele.“. Seega eiras PPA 17.12.2024 otsuses lubamatult Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtuotsuse põhjendusi ning selle tulemuseks on 17.12.2024 otsuse õigusvastasus.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Viidatud norm on seotud riigivastutuse seaduse § 6 lg-ga 5, millest tulenevalt võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kuna VMS ei sätesta imperatiivset alust, et igale Eestisse elama asuda soovivale eestlasest välismaalasele tuleb elamisluba tingimusteta väljastada ning et selle andmisest ei saa ühelgi juhul keelduda, siis ei saanud kohus PPA-d ka 15.03.2024 otsuses nr y-yy-yyyy kohustada kaebajale tähtajalist elamisluba andma. See aga ei tähenda, et kohtuotsuse punktile 45 tuginedes oleks PPA võinud kohtuotsuse põhjendusi, sh selgelt väljendatud järeldust, et kaebaja on eestlane, valikuliselt kohaldada. Järgmiseks on kohustuslikud kõik kohtuotsuse põhjendavas osas tehtud järeldused. Ka kohus hindas kaebaja emotsionaalset seotust Eestiga ning leidis, et see on piisav selleks, et asuda väga selgele positsioonile, et kaebaja on eestlane. Kui PPA leidis, et halduskohus on asjaolude pinnalt teinud väära järelduse, kui tuvastas, et kaebaja on eestlane, oleks tulnud halduskohtu 15.03.2024 otsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, kuid PPA seda ei teinud. Selle asemel on PPA asunud hoopis 17.12.2024 otsuses kohtuotsuse põhjendusi vaidlustama (vt nt PPA 17.12.2024 otsuse lk 15).
8.Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud, et jõustunud kohtuotsus ei ole menetlusosalistele kohustuslik üksnes resolutsioonis vaid ka põhjenduste osas. Kui Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 kohtuotsus nr y-yy-yyyy 16.04.2024 jõustus, muutus see vastustajale kaebaja taotluse lahendamisel kohustuslikuks ja see on nii isegi juhul, kui hiljem PPA soovis hilisemalt asjaolusid ümber hinnata. HKMS § 177 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Riigikohus selgitas 27.05.2015 otsuse nr 3-3-1-14-15 punktis 27 HKMS § 177 lg-ga 1 seonduvalt: „HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. See säte ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes otsuse resolutsiooniga. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega HKMS § 177 lg 1 mõttes. /../ Olukorras, kus kõrgema astme kohtu seisukohad on kohustuslikud asja uuesti läbi vaatavale kohtule (HKMS § 233 lg 1), ei näe kolleegium põhjust, miks peaks haldusorganil olema lubatud kohtu seisukohti asja uuel läbivaatamisel ignoreerida. Vastasel juhul võiks haldusorgan korduvalt teha samu kaalumisvigu. See tooks kaasa juba lahendatud vaidluste kordumise ning võiks lõppkokkuvõttes viia PS § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja 3 (5)
põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumiseni.“ Eeltoodud põhimõtet on hilisemalt kohtupraktikas korduvalt kinnitatud (vt Riigikohtu 18.03.2019 otsus nr 3-14-52793, punkt 37; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsus nr 3-23-646, punkt 13).
9.Seega jättis vastustaja õigusvastaselt elamisloa andmisest keeldumisel kõrvale kohtuotsuse põhjendused, kuna leidis ekslikult, et talle on kohustuslik üksnes kohtuotsuse resolutsioon ja 15.03.2024 otsuse põhjendava osa punktis 45 antud hinnang, et PPA ei hinnanud piisavalt kaebaja emotsionaalset seotust eestlaste ja Eestiga. See asjaolu iseenesest toob kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasuse.
10.Eeltoodust tulenevalt kui vastustaja oleks järginud HKMS § 177 lg-st 1 tulenevalt asja uuel lahendamisel kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi, oleks vastustaja pidanud õigusliku ja faktilise olukorra samana püsimisel, taotluse uuel lahendamisel, järeldama üksnes seda, et kaebaja on eestlane ning PPA-l puudus alus keelduda kaebajale elamisloa andmisest põhjusel, et viimane eestlane ei ole. Kuna PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest põhjusel, mis on vastuolus jõustunud kohtuotsuse põhjendustega, on PPA 17.12.2024 otsus vastuolus kehtiva õigusega (HMS § 54). Kohtule ei nähtu, et pärast Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsuse tegemist ja selle jõustumist oleks kaebajaga seotud isiklikes asjaoludes ilmnenud uusi faktilisi asjaolusid. Seejuures ei nõustu kohus PPA-ga nagu võiks pidada kaebaja keeleoskusega seonduvat uueks asjaoluks. PPA omistab kaebaja keeleoskusele või selle puudumisele liialt suure tähenduse, jättes seejuures arvestamata kaebajaga seotud isiklikud asjaolud, sh selle, et ta on sisuliselt kogu oma elu elanud Venemaal ning tema igapäevane keeleruum ja keelekasutus on pigem venekeelne. Vaatamata sellele on kaebajal siiski teatav eesti keele oskus olemas ning ta püüab keelt ka kasutada. Sel põhjusel ei nõustu kohus PPA väga jäiga järeldusega, et kuna kaebaja eesti keelt emakeelena ei räägi või et kaebajal keeleoskus oli ebapiisav PPA ametnikuga suhtlemiseks, siis see välistab kaebaja eestlaseks olemise. Eestis elab ulatuslik vene keelt emakeelena rääkiv elanikkond (sh kodakondsuseta inimesed), kes vaatamata sellele leiavad, et nad on rahvuselt eestlased. Kohus kuulas tunnistajatena üle kaebaja sugulased, kellega suheldakse pidevalt ning kohtu hinnangul on kaebajal olemas rahvuslik identiteet läbi enda Eestis elava suguvõsa.
11.Seega olukorras, kus kohus tuvastas, et kaebaja on eestlane ei saanud PPA uue otsuse tegemisel tugineda sellele, et kaebaja eestlane ei ole või et kaebaja ei ole PPA kriteeriumitele vastav eestlane. Sel põhjusel ei analüüsi kohus ka PPA 17.12.2024 otsuse õiguspärasust sisuliselt, kuna see seisukoht on jõustunud kohtuotsuse olemasolu tõttu menetluslikult asjassepuutumatu. Vastustaja ei saanud haldusmenetluses ja kohus ei saa praegu teha otsust eirates jõustunud kohtulahendit asjas y-yy-yyyy.
12.Seega tuleb kaebus rahuldada ning kohustada PPA-d uuesti kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaatama. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb PPA-l lähtuda eeldusest, et jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et kaebaja on eestlane (Tallinna Halduskohtu 15.03.2024 otsuse nr y-yy-yyyy, punkt 26). Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse, seega kannab vastustaja kaebaja ning ka enda võimalikud menetluskulud. Kaebaja on soovinud, et kaebuse rahuldamisel hüvitaks vastustaja talle kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot ning kohtuistungi tõlkimisega kaasnenud menetluskulu 300 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kulude ning need tuleb PPA-l kaebajale hüvitada. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda.
4 (5)
14.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.