V.J ja W.K kaebus Rae valla vastu valla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: V.J ja W.K Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt välja varalise kahju hüvitis 613,95 eurot ja viivis 72,78 eurot.
3.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
4.Mõista Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 29,88 eurot.
5.Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Avaldatavas otsuses asendada kaebajate ja nende lapse nimed ning kaebajate lapse sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda 1(9)
apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rae vallas elavad V.J ja W.K (kaebajad) taotlesid 01.03.2021 oma xx.xx.xxxx sündinud lapsele alates 01.09.2022 kohta munitsipaallasteaias, märkides esimeseks eelistuseks Lagedi Kooli lasteaia (vastustaja vastuse lisa 3).
2.Kuivõrd Rae vald ei taganud kaebajate lapsele soovitud ajaks kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias, otsisid kaebajad oma lapsele kohta eralastehoius ning kaebajate laps hakkas käima Karu Nuti OÜ eralastehoius. Lasteaiakoha sai kaebajate laps 21.08.2024.
3.Kaebaja W.K esitas 24.08.2025 Rae vallale taotluse 1071,55 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks (vastustaja vastuse lisa 1). Taotluse kohaselt ei saanud kaebajate laps 1,5 aastaseks saades talle seadusega ette nähtud lasteaiakohta, mistõttu pidi ta käima perioodil august 2022 kuni juuli 2024 Tallinnas asuvas erahoius. Taotluses nõudsid kaebajad enammakstud toiduraha ja enammakstud tulumaksuga seotud kulude hüvitamist.
4.Rae vald jättis 16.09.2024 vastuskirjaga nr 10-1.1/1022-1 (vrd kaebust) taotluse rahuldamata.
5.W.K esitas 09.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 1071,55 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks.
6.Vastusena Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määrusele tasus kaebaja W.K täiendava riigilõivu ning esitas enda ning oma abikaasa tuludeklaratsioonide väljavõtted. Pärast kaebuse teistkordset käiguta jätmist esitasid kaebajad 14.12.2024 mõlema abikaasa poolt allkirjastatud kaebuse ning kinnitasid, et nende valitud varasuhteks on ühisvara.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebajad nõuavad Rae vallalt kokku 1071,55 euro suuruse varalise kahju (s.o enammakstud toiduraha 604,65 eurot ning saamata jäänud tulumaksutagastus 466,90 eurot) hüvitamist. Ühtlasi nõuavad kaebajad kahjusummalt viivist alates 24.08.2024.
8.Kaebajate xx.xx.xxxx sündinud laps ei saanud 1,5 aastaseks saades kohta Rae valla munitsipaallasteaias. Perioodil august 2022 kuni juuli 2024 käis kaebajate laps seetõttu Tallinnas asuvas Karu Nuti eralastehoius, mis ei paku samaväärset alusharidust kui lasteaed ning teenuse eest makstavad summad on suuremad kui samal perioodil munitsipaallasteaias käinud vanematel.
9.Enammakstud toiduraha arvestamisel võtsid kaebajad võrdluse aluseks Lagedi lasteaia, mis on märgitud nende esimeseks eelistuseks, kuna see on nende elukohale lähim ning seal käib ka nende vanem laps. 2(9)
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Lapsevanem V.J esitas Rae vallale R.P munitsipaallasteaia kohataotluse 01.03.2021 sooviga saada lasteaiakoht 01.09.2022 Lagedi teeninduspiirkonna Lagedi Kooli lasteaeda (vastustaja vastuse lisa 3).
12.Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
13.Vastustaja tuvastas nõude menetlemisel, et R.P käis 08.08.2022- 12.07.2024 Karu Nuti OÜ lastehoius. Lasteaiakoha asendamiseks sõlmisid 05.09.2022 lapsevanem V.J, Karu Nuti OÜ lastehoid ja Rae vald KELS § 10 lõige 1 ja § 27 lõige 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0213 R.P lastehoiuteenuse rahastamiseks (vastustaja vastuse lisa 2).
14.Nimetatud lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas lepingu alusel lapsevanem. KELS § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Samuti puudus alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata (vastustaja vastus nõudele 16.09.2024 nr 10-1.1/1022-1 on esitatud täies mahus kaebuses).
15.Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu - 445 eurot kuus, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastavalt lepingu punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk Karu Nuti OÜ lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping ei näinud ette lapsele lastehoiu toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi, vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem ise tasuma lapse toidukulu lastehoius täies ulatuses.
16.Kaebajad nõuavad vastustajalt Karu Nuti OÜ lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil 08.2022 kuni 08.2024, summas 604,65 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebajaga sõlmitud lepingu punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajale toidukulu tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuse enammakstud toiduraha.
3(9)
Lähtuvalt eeltoodust ei tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet kaebaja lapse eest enammakstud toiduraha hüvitamiseks.
17.Kaebajad nõuavad lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1).
18.Kaebajad pole põhistanud tulumaksu hüvitamise nõude arvutuskäiku ega tõendanud, et vastustaja on tekitanud neile kahju kaebajate poolt enammakstud tulumaksu näol. Kui kaebajatel on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, siis tuleb neil tõendada, et 2022. ja 2023. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud lasteaia kohatasu ning neil oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele. Kuivõrd kaebaja eeltoodud asjaolusid tõendanud pole, puudub neil alus väidetavalt enammakstud tulumaksu hüvitamiseks vastustaja poolt.
19.Kaebajad nõuavad Rae vallalt viivise tasumist. Kaebuses ei ole märgitud, et kaebajad sooviks seadusjärgse viivise välja mõistmist, nagu kohus menetlusse võtmise määruse 16.12.2024 punktis 4 on märkinud. Kaebajad ei ole kaebuses märkinud, millises summas ja millisel alusel nad vastustajalt viivist nõuavad, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viivise nõude arvutuskäigu ega aluse kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, ei ole alust viivise nõude rahuldamiseks.
20.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1, 3 ja 5). Antud juhul pole kahju hüvitamiseks ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Vastustaja esitatud vastuväite lahendamine
21.Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud ning kohus oleks pidanud jätma kaebuse käiguta, kuna kaebusest ei nähtu kaebajate aadressi (ega ka V.J-i isikukoodi või sidevahendite andmeid) ning jätkuvalt on ebaselge, kas kaebus on esitatud üksnes W.K nimel või tuleks kaebajaks lugeda ka tema abikaasa V.J. Kohtu hinnangul saab vastustaja seisukohta pidada vastuväiteks kohtu tegevusele (HKMS § 90).
22.Kohus vastustaja etteheidetega ei nõustu. Olukorras, kus kohus palus kaebajal täpsustada, kas kaebus on esitatud üksnes W.K nimel või tuleks kaebajaks lugeda ka V.J ning kaebajad esitasid seejärel mõlema abikaasa poolt allkirjastatud kaebuse ning tasusid täiendava riigilõivu, on üheselt mõistetav, et kaebus on esitatud mõlema isiku nimel. Lisaks ei olnud vastustaja nimetatud kaebuse väidetavad puudused sellised, mis takistanuks kaebuse menetlusse võtmist. Kuigi kõiki HKMS § 38 lõike 1 punktis 1 loetletud andmeid ei 4(9)
olnud kaebuses esitatud, nähtusid digitaalse allkirja andmetest mõlema kaebaja isikukoodid ning kaebusele lisatud dokumentidest ka muud asjakohased andmed (nt V.J-i e-posti aadress, kaebajate ühise elukoha aadress jm). Seega oli menetlusosaliste täpne identifitseerimine võimalik ning efektiivne suhtlus nendega tagatud. Üksnes neil asjaoludel kaebuse käiguta jätmine ei oleks olnud kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Arvestades eeltoodut jätab kohus vastustaja esitatud vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kaebuse lahendamine
23.Kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning mõista vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja hüvitis 613,95 eurot ja viivis 72,78 eurot.
24.Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on abielus, nende valitud varasuhteks on varaühisus ning kaebajate ja nende laste elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebajad on oma xx.xx.xxxx sündinud lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.
25.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
26.Kuni 31.08.2025 kehtinud KELS1 § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavõi linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
27.Tallinna Ringkonnakohus on KELS § 10 lg 1 osas märkinud, et nimetatud säte annab isikule õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja (s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist (vt ka Riigikohtu 19.03.2014 otsused nr 3-4-1-63-13 ja nr 3-4-1-66-13). KELS § 10 lg-le 1 tugineva nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal 1
Alates 01.09.2025 reguleerib alushariduse korraldamise aluseid ning isikute õigusi ja kohustusi alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel uus alusharidusseadus.
5(9)
hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3-17-449, p 9).
28.Kaebaja V.J esitas 01.03.2021 vallale taotluse sooviga saada oma lapse lasteaiakoht alates 01.09.2022 (vastustaja vastuse lisa 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebajate lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias sai kaebajate xx.xx.xxxx sündinud laps alles 21.08.2024. Arvestades eespool viidatud kohtupraktikat, olid kaebajad jätnud vastustajale mõistliku aja kohapakkumise tegemiseks. Jättes soovitud ajaks kaebajate lapsele lasteaiakoha tagamata, oli vastustaja õigusvastases viivituses.
29.Kuivõrd vald ei suutnud kaebajate lapsele soovitud ajaks lasteaiakohta pakkuda, hakkas kaebajate laps käima Tallinnas asuvas Karu Nuti OÜ erahoius. Lapsehoiuteenuse rahastamiseks sõlmisid vastustaja, kaebajad ja lapsehoiuteenuse osutaja kolmepoolse lepingu. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebajad võtsid lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha (vt ka nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsus asjas nr 3-22-1789, p 12, Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsus asjas nr 322-2643, p 27). Lepingu sõlmimine eralastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebajad oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata. Seetõttu ei saa kolmepoolse lepingu sõlmimist tõlgendada kui nõusolekut asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega (KELS § 10 lg 1 teine lause).
30.Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
31.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha ja saamata jäänud tulumaksutagastuse osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Toiduraha
32.Kaebajad on välja toonud (vt ka kaebuse lisa 1), et ajavahemikul august 2022 kuni juuli 2024 tasusid nad erahoius toiduraha 604,65 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebajate esitatud tabelist nähtuvalt on nad enammakstud summa arvutamisel lähtunud sellest, et munitsipaallasteasutuses oli toidupäeva maksumuseks vastavalt 2 eurot (ajavahemikul august 2022 kuni detsember 2023) või 2,50 eurot (ajavahemikul jaanuar 2024 kuni juuli 2024).
33.Vastustaja 31.07.2025 menetlusdokumendist ning esitatud tõenditest nähtub, et Lagedi kooli lasteaias oli alates 01.02.2022 kuni 31.12.2023 toidupäeva maksumuseks 2 eurot ning alates 01.01.2024 2,50 eurot.
34.Kahjuarvestuse tabeli ning lisatud tõendite kohaselt on kaebajad tasunud 285 päeva eest toiduraha kokku 1208,15 eurot. Kui kaebaja laps oleks samal perioodil munitsipaallasteaias käinud, pidanuks kaebajad tasuma toiduraha (kaebajate arvestuse järgi) 604,65 eurot vähem.
35.Kohtu hinnangul pidid kaebajad kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebajate kulutused toidule olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. 6(9)
36.Arvestades, et kaebajad taotlesid oma xx.xx.xxxx sündinud lapsele lasteaiakohta alates 01.09.2022, ei saa vastustajale ette heita kohustuse täitmata jätmist sellele kuupäevale eelnenud perioodi osas. Sellest tulenevalt ei saa kaebajate nõuet 2022. a augustis tekkinud toiduraha vahe 6 päeva ehk 9,60 euro osas pidada põhjendatuks. Ülejäänud perioodi, s.o kokku 279 päeva osas on nõue põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal hüvitada munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuse vahe 595,05 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
37.Kaebajate esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2022, 2023 ja 2024 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest 466,90 eurot.
38.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks täitnud oma kuni 31.08.2025 kehtinud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebajate laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebajad tasuma kuni 2023. a septembrikuuni kohatasu 80 eurot kuus ning alates 2023. a septembrist 15% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2 ning kaebuse lisa 12).
39.Seega oleks kaebajad esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt pidanud perioodil september 2022 kuni august 2024 tasuma munitsipaallasteaias kokku 2254,50 eurot ning neil olnuks (juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.
40.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 (vaidlusalusel perioodil kehtinud sõnastuses) kohaselt võis paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot). Kohus rõhutab, et tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem, kui seda on varem kinni peetud.
41.Kaebajate esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja W.K puhul ületasid kõigi 3 aasta (s.o 2022., 2023. ja 2024. aasta) ning kaebaja V.J-i puhul 2022. ja 2024. aasta kingituste ja annetuste, koolituskulude ning eluasemelaenu intressidega seotud kulud TuMS § 28 2 lõikes 1 nimetatud 1200 eurot.
42.Arvestades eeltoodut poleks kaebajad ka juhul, kui nende laps oleks käinud munitsipaallasteaias, saanud lasteaia kohatasuna makstud summadelt 2022. a ega ka 2024. aasta eest tulumaksutagastust. Seetõttu jääb tulumaksutagastust puudutav kahju hüvitamise nõue 2022. ning 2024. aastal tasutud kohatasu ning sellega kaasnenud võimaliku tulumaksutagastuse osas rahuldamata.
43.Kuivõrd 2023. aastal moodustus V.J-i kingituste ja annetustega, koolituskulude ja eluasemelaenu intressidega seotud kulud 1105,50 eurot, olnuks tal tulenevalt TuMS § 28 2 7(9)
lõikest 1 ka siis, kui kaebajate laps oleks käinud munitsipaallasteaias, võimalik võtta lasteaiaga seotud koolituskuludena arvesse üksnes (1200 – 1105,50=) 94,50 eurot. Nimetatud summalt olnuks võimalik tulumaksutagastus (20% 94,50-st on) 18,90 eurot. Kuivõrd 18,90 euro osas olid tulumaksutagastuse saamise tingimused täidetud, tuleb vastustajal hüvitada kaebajatele saamata jäänud tulumaksutagastus summas 18,90 eurot.
44.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb osaliselt, s.o enammakstud toiduraha osas 595,05 euro ja ning saamata jäänud tulumaksutagastuse osas 18,90 euro ulatuses, rahuldada.
45.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates oli kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebajate ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal kaebajate soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.
46.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).
47.Kaebajad nõuavad viivist alates 24.08.2024. Kuigi kaebajad seda sõnaselgelt ei märkinud, järeldas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruses, et kaebajad on soovinud lähtuda seadusjärgsest määrast. Kuivõrd kaebajad menetluse käigus kohtu sellisele tõlgendusele vastu ei vaielnud, järeldab kohus, et kaebaja on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Arvestades nimetatud sättes viidatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumist, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kolme perioodi kohta: 24.08.2024 – 31.12.2024: kokku 130 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 4,25% 2 ja viivisemäär kokku 12,25%; 01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 3,15% 3 ja viivisemäär kokku 11,15%; 2
01.07.2025 – 09.09.2025: kokku 71 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,15% 4 ja viivisemäär kokku 10,15%;
48.Hüvitise suurust arvestades on 2024. aastal tekkinud viivis 26,71 eurot ning 2025. aastal kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis (33,95+12,12=) 46,07 eurot. Kokku on viivis seega 72,78 eurot5.
49.Kuivõrd kaebajad on viivist nõudnud alates 24.08.2024, kuid ei ole täpsustanud lõppkuupäeva, järeldab kohus, et nad on taotlenud viivist ka edasiulatuvalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1). Kokkuvõtvalt mõistab kohus kahjuhüvitisena välja 613,95 eurot. Sellele lisandub viivis 72,78 eurot (s.o kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud viivis) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
50.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebajad on kaebuselt tasunud 52,15 eurot riigilõivu ning kohus rahuldas kaebuse põhinõude 57,3% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt menetluskuludena kaebajate kasuks välja mõista 29,88 eurot (s.o 57,3% 52,15-st). Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
52.Asendada avaldatavas otsuses kaebajate ja nende lapse nimed ja lapse sünniaeg tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).