X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.02.2025 otsuse nr 15.3-3.2/89-1 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.10.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 24.07.2024 X. Xile tähtajalise elamisloa kehtivusega kuni 22.07.2025 (dtl 17-18). PPA 28.02.2025 otsusega nr 15.3-3.2/89-1 (dtl 7-10) keelduti X. Xi tähtajalise elamisloa pikendamisest. - Taotleja on Suurbritannia kodanik, kes sõlmis 20.07.2023 abielu Eesti kodanikuga. Isik on taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist abikaasa juurde elama asumiseks. Varasem elamisluba on väljastatud koos haldusotsusega kontrollida, kas isik on Eestisse elama asunud. - Taotlejal ja tema abikaasal puudub püsiv ja piisav legaalne sissetulek (VMS § 117 lg 1 p 3 koostoimes VMS §-ga 139), mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis. Taotleja e-kirjaga saadetud vastustest selgub, et taotleja ja taotleja abikaasa hetkel ei tööta. Tänu taotleja ja kutsuja perede toetusele ning tema väga edukale Youtube’i tegijast sõbrale, kelle kanalil on üle 1 miljoni vaataja ning kes tegutseb meelelahutuse valdkonnas, on taotleja perel alati vähemalt 1000-2000 eurot kuus elamiseks. Taotleja sõber toetab tema loomingut igakuiselt. Tegemist ei ole püsiva ja legaalse sissetulekuga VMS mõttes. Kutsujal on oma ettevõte KALEPHI OÜ, mis töötab projektipõhiselt, seega sissetulek ei ole stabiilne. - Taotleja tegelik elukoht ei ole Eestis (VMS § 117 lõige 2). Taotleja selgituste järgi viibis taotleja alates 23.07.2024 Hispaanias ja seejärel 26.08.-20.10.2024 Ameerikas sõbra/sponsori juures. Alates 21.10.2024 tänaseni viibib taotleja Hispaanias. Taotleja ei kasutanud väljastatud elamisluba eesmärgipäraselt, kuna ta ei elanud elamisloa ajal Eestis ja viibib praeguse seisuga Hispaanias. 1(4)
Elamisloa kehtivusajal ei asunud taotleja Eestisse elama. Taotleja on kasutanud talle antud elamisluba lihtsamaks piiriületuseks, mitte Eestisse elama asumiseks. Isik peab oma tegevusega näitama, et tema tegelik tahe seisneb Eestisse elama asumises, mitte lühivisiitides. - Tähtajalist elamisluba pikendatakse juhul, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud. Isik peab arvestama võimalusega, et elamisluba ei väljastata või ei pikendata. Taotleja ja kutsuja viibivad alates 21.10.2024 koos Hispaanias, seega ei kaasne tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisega riivet taotleja perekonnaelule.
2.X. X esitas 10.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 28.02.2025 otsuse nr 15.3-3.2/89-1 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
1.Kaebaja on põhjendanud, et tema abikaasa on Eesti kirjanik ja režissöör, kellel on Eestis äriühing ja kes töötab projektipõhiselt. Kaebaja soovib kolida Eestisse ehk tegelikult Eestisse elama asuda.
2.Ameerika Ühendriikides elab kaebaja sponsor ja kaebaja vanematel on terviseprobleemid, mistõttu pidi ta viibima Hispaanias. Nende asjaolude tõttu ei peaks kaebaja abikaasa faktiliselt minetama õiguse Eestis elada ja äriühingu tegevusega jätkata. Kaebaja abikaasal puuduks pärast 22.07.2025 Eestis viibimise õigus.
3.VMS § 137 lg 1 eesmärk ei ole piirata Eestis elamisloa alusel elava isiku õigust viibida väljaspool Eestit, mida kinnitab kasvõi see, et välismaalaste abikaasade suhtes ei kohaldata VMS-ist tulenevat püsiva ja kaheaastase Eestis elamise nõuet. VMS § 137 lg 1 eesmärki tuleb sisustada läbi kaebaja abikaasa põhiõiguste.
4.Kaebajal on igakuine sissetulek tulenevalt tema sõbra Youtube kanali kasutamisele.
5.Haldusaktis ei ole omistatud kaalu sellele, et kaebaja soovib elamisluba, et asuda Eestis elama koos enda Eesti Vabariigi kodanikust abikaasaga. Samuti ei ole vastustaja arvestanud sellega, et tänapäevane maailm on globaliseerunud ning isikutel on võimalik teenida legaalset sissetulekut mh projektipõhiselt ning viibides ka välismaal, jäädes samas Eestiga tihedalt ja sisuliselt seotuks.
6.Kaebaja ja tema abikaasa vaheline abielu ehk nende perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kaebaja ei kasutanud talle väljastatud elamisluba Eestisse elama asumiseks, vaid kaebaja ei ole tähtajalise elamisloa jooksul üldse Eestis viibinud. Ameerika Ühendriikides ja Hispaanias Eesti elamisloaga viibimist ei saa pidada Eestis elamiseks. Kuna kaebaja abikaasa ei ole Eestis elanud, ei ole ka kaebaja saanud tema juurde Eestisse elama asuda.
2.Kaebuses ei ole välja toodud, et kaebaja vanemate terviseprobleemid oleksid praeguseks ületatud. Seetõttu ei ole kaebaja elamisloa pikendamine põhjendatud, kuna kaebaja soov on jätkuvalt olla toeks oma Hispaanias elavatele vanematele.
3.VMS § 137 lg 1 mõtteks ei ole, et Eesti kodaniku välismaalasest abikaasal puudub kohustus elamisloa alusel Eestisse elama asuda. Ka juhul, kui kaebaja Eesti kodanikust abikaasa Eestis elamine ei olnud nõutav enne kaebajale tähtajalise elamisloa andmist, oli elamisloa pikendamise üks tingimustest, et kaebaja asub Eestisse elama.
4.Arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu kaebaja ega tema kutsujast abikaasa legaalset sissetulekut VMS mõttes.
5.Vastustaja möönab, et PPA otsustest ei nähtu, millise kaalu on PPA andnud konkreetselt kaebaja väitele, et ta soovib asuda Eestisse abikaasaga elama. Samas ei ole kaebaja tegevus kinnitanud tema soovi Eestis elada. Kaebuses ei ole välja toodud, et kaebaja vanemate terviseprobleemid oleksid muutunud või neile oleks Eestis elamiskõlblik kodu tekkinud. Seega ei ole ära langenud asjaolud, mille tõttu kaebaja on otsustanud Eestisse elama mitte asuda. Kaebajal ei ole välismaal viibides ja projektipõhist sissetulekut teenides Eesti elamisluba vajalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
4.Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2). Kohus nõustub läbivalt vastustaja haldusaktis ja vastuses kohtule esitatud põhjendustega ega korda neid põhjendusi seetõttu täies ulatuses. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus ei nõustu sellega, et vaidlustatud haldusakti tagajärjeks on muuhulgas, et kaebaja abikaasa ei saa Eestisse naasta. Kaebaja abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik ning ühelgi Eesti kodanikul ei tohi takistada Eestisse asumast (PS § 36 lg 1). Kaebajal on võimalik taotleda Eestis viibimise alust siis, kui ta reaalselt Eestisse koos abikaasaga või ilma saabub. Suurbritannia kodanikul on võimalik viibida Eestis viisavabalt kuni 90 päeva 180 päeva jooksul1, mistõttu on kaebajal võimalik taotleda Eestis viibimiseks sobivat viibimisalust ka Eestis viibides. Olukorras, kus kaebaja viibib koos Eesti kodanikust abikaasaga Hispaanias, saab ta viibimisalusena tugineda ennekõike Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 direktiivile 2 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ning selle direktiivi liikmesriigi siseriiklikku õigusesse üle võtnud õigusaktile. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuivõrd ajutine on tema pere viibimine Hispaanias, ega ole ka toonud, et selline ajutine viibimine oleks lõppenud või lõppemas (vt kaebaja selgitused dtl 29). Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et ka direktiiv sätestab, et muus liikmesriigis üle kolme kuu viibimise korral võib liikmesriik seada teise liikmesriigi kodanikule ja tema pereliikmele edasise viibimise korral eeltingimusi (vt direktiivi artiklid 7-9).
6.Vaidlustatud haldusakti õiguslikuks aluseks on mh VMS § 117 lg 1 p 2 ehk tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks on välismaalase tegelik elukoht Eestis. Kaebaja ei väida, et tema tegelik elukoht oleks olnud enne haldusakti andmist ja selle andmise ajal Eestis. Kaebaja ei ole kogu algse elamisloa kehtivuse ajal täitnud eesmärki, milleks elamisluba antakse, ega asunud Eestisse elama. Seetõttu ei oma ka tähtsust, kas lugeda eelneva aasta jooksul Ameerika Ühendriikides ja Hispaanias viibimist lühiajaliseks, kui kaebaja samas ka ei ole väitnud ega tõendanud, et elamisloa kehtivuse ajal oli tema elukoht Eestis. VMS § 137 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa suhtes, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei kohaldata eelnevat Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos Eestisse elama. Selle sätte taustana tuleb arvestada, et Eesti kodanikku ei saa takistada Eestisse asumast. Küll aga on sama sätte osaks see, et perekond peab asuma Eestisse elama, mis ei ole olnud käesoleval juhul tingimusena täidetud. VMS § 137 lg 2 eesmärgiks ei ole elamisloa andmine Eesti kodaniku abikaasale, kes koos abikaasaga faktiliselt Eestisse elama ei asu. Elamisloa andmise ja pikendamise aluseks ei ole üksnes soov Eestisse elama asuda, vaid ka selle realiseerumine. Ka juhul, kui algse elamisloa andmisel ei pruugi välismaalane olla veel Eestisse elama asunud (mh elamisloa puudumise tõttu), omab Eestis tegelik elamine olulisemat kaalu elamisloa pikendamisel, et kontrollida, kas elamisluba on eesmärgipäraselt (Eestisse elama asumiseks) kasutatud ja kas seda on välismaalasele seega jätkuvalt vaja. Elamisloa eesmärgiks ei ole üksnes mujal Schengeni alal liikumise ja viibimise lihtsustamine. 1 2
7.Vastustajal puudub kaalutlusõigus arvestamaks sellega, kas elamisluba oleks võimalik anda ka globaliseerunud maailma võimalusi ja projektipõhist tulu silmas pidades (kaebuse p 3.6). Vastustaja on selles osas seotud VMS sätetega. Seadusandja otsustada on, kas ja kuivõrd võimaldada elamisluba saada välismaalastel, kes küll püsivalt Eestis ei ela ja/või püsivat sissetulekut ei oma, kuid soovivad elamisloa kaudu luua või säilitada sidet Eestiga. Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks sellise kaalutlusega, millega arvestamise kohustus tuleneks põhiseadusest või Euroopa Liidu õigusest. Kaebaja soovitud aspekti arvestamine on poliitiline küsimus, mille sisustab vastava soovi korral seadusandja.
8.Kohus juhtis 01.05.2025 määruses kaebaja tähelepanu, et kohtuotsust ei kuulutata enne, kui lõppeb kaebaja senise elamisloa kehtivus (22.07.2025). Seega tuleb kaebajal tagada endale oma elamis- ja viibimiskohas viibimisalus. Kohtule kaebuse esitamine ei peata vastustaja 28.02.2025 otsuse kehtivust ega loo kaebajale iseseisvat viibimisalust. Kaebajal on võimalik pöörduda viibimisaluse vajaduse korral vastustaja migratsiooninõustaja poole või taotleda HKMS § 249 lg 1 tingimustel esialgset õiguskaitset. Kuna kaebaja ei ole taotlenud kohtult senise olukorra ehk viibimisaluse säilitamist, võib see samuti kaudselt kinnitada vastustaja järeldust osas, milles on tegu prognoosotsusega, et kaebaja ei vaja hetkel Eesti elamisluba.
9.Legaalse sissetuleku osas on kaebaja tuginenud sellele, et tegemist on tema sõbra Youtube kanali kasutamisest tuleneva sissetulekuga. Kuna tema sõbra kanalil on üle 1 miljoni vaataja, toetab ta kaebaja loomingut igakuiselt (dtl 28). Tegemist ei ole püsiva sissetulekuga VMS § 9 lg 1 mõttes, vaid kaebaja enda selgituste kohaselt vabatahtliku toetusega.
10.Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, mistõttu ei tühista kohus seda. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.